VIDEO: Nädal metsas - märgikeelest

Looduskalender — Thu, 02 Jan 2014 21:30:23 +0000

Kirjutas ja rajakaamera salvestused Marko Kübarsepp

Suurkiskjaid peetakse üldiselt äärmiselt territoriaalseteks loomadeks. Territoriaalsus tähendab inimkeeles sellist käitumuslikku kohastumist kus oma kindlat eluala võõraste sissetungijate eest kaitstakse. Nii oma territooriumi piire kui ka sisemust uuendatakse pidevalt lõhnamärgistega. Need aga edastavad liigikaaslastele infot ala hõivatuse kohta. Hundid näiteks jätavad oma uriinimärgiseid keskmiselt iga 300… 400 meetri järel hästimärgatavale kohale milleks on näiteks mõni känd, kivi, puunott jne. On kindlaks tehtud, et üks konkreetne hundikari kasutab ööpäeva liikumisega umbes 10-20 % oma territooriumist. Seega uuendatakse märgiseid keskmiselt kuni paarinädalase intervalliga. Üldiselt on nii, et sellised nn. „lõhnajaamad“ on kasutusel laiemalt ning neid ei kasuta ainult ühe liigi esindajad.

Lühikeses videoklipis näeme kuidas see tegevus huntidel käib: dominantsed hundid ehk siis karja juhtloomad kasutavad uriinimärgistele lisaks tihtipeale ka maapinna kraapimist. Nii on märgistuskoht visuaalselt silmatorkavam ning kannab eneses lisaks ka varvaste lõhnanäärmetest eralduvale odöörile erinevat teavet. Videoklipis maapinda kraapiva isendi puhul on tegemist doninantse emasloomaga. Lisaks huntidele on konkreetse kuusepuu juurde oma"märgi maha" jätnud nii metsnugis, kährik, rebane kui ka ilves. Viimane aga eelistab "tagasihoidlikule" kuusepuule pigem murdunud haavaroigast, aga sellest juba järgmisel korral.

Viimased uudised.

Robert annab teada, et kohtas täna 2. jaanuaril Võrus, Kubija metsa all siili: „Oli teine täitsa reibas ja sibas turtsudes ringi“.

Nädal metsas - talvekasukatest

Looduskalender — Thu, 31 Oct 2013 17:42:54 +0000

Foto: Arne Ader

Metskits

Metskits ehk kaber Capreolus capreolus

Metskitsedega on meie looduses, kuidas kusagil. Saaremaal, Tartumaal, Raplamaal on väikeste karjade moodustumist näha – kolme-nelja isendilisi, kusagil veel eraldi sokku liikumas. Mõnes maakonnas saab kaberit aruharva näha kogenud metsameeski.

Maastikusse sulandutakse haruldaselt hästi. Hall talvekarvastik paistab juba välja, kuid pole veel täispikkusesse kasvanud. Talvekasukas erineb suvisest päris mitmeti: talvekarv on seest õõnes ehk torukujuline, peab ju selline tükk maad paremini sooja ning karv kinnitub nahka õrnemalt. Mis võiks selle eeliseks olla? Vaenlasi metskitsedel jagub ja ründe puhul võib ründajale suhu jääda vaid punt karva, aga metskits pääseb põgenema.

Nädal metsas: hirvepullist ja tema sarvedest

Looduskalender — Thu, 10 Oct 2013 20:24:22 +0000

Pildistas Peep Käspre

Punahirv Cervus elaphus

Pildile sattunud hirvepull on kuueharuliste sarvedega, arvata võib, et tegelane on kaheksa aastane ning sarvepikkust üle seitsmekümne sentimeetri. Sarveharude arv ei näita vanust nagu kunagi arvati.

Hirvepulli sarvekasvu puhul mängib olulist rolli vaheldusrikas toidulaud. Viieharuliste sarvedega peavad juba haaremit ehk on nn domineerivad isasloomad. Pullidel saabub suguküpsus kaheaastaselt, aga „noormehed“ peavad jälgivad toimuvat eemalt. Võitluseid haaremi valitsemise üle võtavad ette suht võrdsed, konkurendid ja nende kahevõitlus võib - olla päris karm ning verine, kus taandub nõrgem või vigastatu, aga juhuse tahtel võivad võitluses tekkinud vigastuste tõttu hukkuda mõlemad konkurendid…

Kuni kümnenda eluaastani muutuvad pullide sarved aiva harulisemaks ja uhkemaks (haruldased on üle kümneharuliste sarvedega pullid, aga põdrale sarnaseid „kühvelsarvi“ hirvedele ei kasva). Peale kümnendat eluaastat sarveharude arv aasta-aastalt kahaneb.

„Pulmad“ on peatselt läbi. Emas- ja noorloomad liiguvad omaette karjades ja pullid moodustavad oma seltsingud. Tiinus kestab seitsme kuu ringis ning maikuus võime oodata punahirvedel järelkasvu – tavaliselt on lehmal üks vasikas.

Nädal metsas: Kas kedagi on punahive möirgamine ehmatanud?

Looduskalender — Wed, 02 Oct 2013 19:33:29 +0000

Pildistas Peep Käspre

Euroopa punahirv Cervus elaphus

Punahirvede „pulm“ on käimas ja sel ajal on „kuninglikud“ jahiloomad ettevaatamatud. Tasapisi on nad jõudnud Lääne-Virumaale, kus Peep Käspre neid jäädvustas.

Uhkete sarvedega pull jääb oma kaalult küll põdrale alla, kuid võib kaaluda kuni veerand tonni. Kogu tema tegevus viimaste nädalate jooksul on koguda kokku oma „haaremi“, seda konkurentide eest kaitsta ja kõik indlevad emasloomad, kes on tüki maad väiksemad viljastada. Oktoobri keskpaiga aegu on „pulmad“ läbi ning domineeriv pull ongi kuu ajaga kaotanud viiendiku oma kehakaalust - sel ajal pole mahti toituda. Noortel pullidel on „vanadest tegijatest“ eemale hoida ning vanade pullide võitlused võivad päris veriseks kujuneda - vaadake neid sarvi.

Olete Te punahirve möirgamist metsas kuulnud? Võimas heli kostub kuni viie kilomeetri kaugusele, meenutades „lõvi möiret“, aga seda pole paljud kuulnud, kuid esmakordselt üpris „kõhedust tekitav“.

Pull oma „haaremiga“

Lühiülevaate koostas Peep Männil

Eesti punahirve arvukus on jahimeeste hinnangul umbes 3000 isendit. Neist üle poole elab Saaremaal ja umbes neljandik Hiiumaal. Mandri-Eestis elab rohkem hirvi lõunapoolsetel aladel. Lätis on see liik kõikjal levinud ning sealtpoolt toimub meile ka sisseränne. Meie punahirve populatsioon on viimasel aastakümnel jõudsalt suurenenud. Praegu püütakse küttimise intensiivistamisega tema arvukuse kiiret kasvu pidurdada, kuna punahirv on elupaiga- ja toidukonkurent meie põlisliigile põdrale.

Punahirve seisundist loe täpsemalt ulukite seirearuandest lk 23-27:

http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SEIREARUANNE_2013.pdf

Punahirve levik Eestis 2013. a talvise ruutloenduse järgi. Kaart: Keskkonnagentuur.

Hunt Alutaguse karukaameras

Looduskalender — Wed, 10 Jul 2013 15:48:25 +0000

Kirjutas Bert Rähni, www.360.ee

Teksti leiab samuti siit

Alustuseks - miks Alutaguse veebikaamera ei tööta?

Nälkjas ronis päikesepaneelide kontrollerisse, tekitades toitesüsteemi lühise ja sellise teguviisiga pidi ise nälkjaeluga hüvasti jätma. Uue kontrolleri saame arvatavalt lähipäevil ning kogu süsteemi uuesti tööle.

Mõned päevad tagasi nähti aga Alutaguse karukaamerast hunti. Hundi külastuse salvestas videos Pinkeluza LK Foorumist.

Ka maikuuss nähti kaamerast mitmel õhtul järjest kiiresti läbi vilksamas ühte suure koera moodi looma, kes liikus pildi salvestamiseks liiga nobedasti. Lisaks sellele oleme leidnud mitmel korral vaatlusplatsist umbes 5 km kaugusel suurte koerlaste, väga suure tõenäosusega hundi jälgi. Ühes kohas oli poril näha vähemalt kolme erineva isendi jäljed. Need märgid lubavad loota, et Alutaguse karukaamera lähedusse on tekkinud huntide pesakond.

Kuid midagi kindlalt väita on veel vara. Selgust peaks tooma sügis. Suve lõpus kui kutsikad juba suuremad võib väga hea õnne korral kuulda susihakatiste häälitsusi. Suure võsavillemi ulgumist on meie blogi ja Looduskalendri lugejad juba kuulnud, aga kutsikate pigem kiunumist meenutav kutse võib alguses segadusse ajada. Kui Alutaguse kaamerast peaks kostuma midagi sellist, nagu õnnestus lindistada ühel vaiksel oktoobriööl Raplamaal Linnuraba ääres, siis on hundipere olemasolu kindel:

Mustikad ja murakad on valmis ning karude külaskäigud kaamera vaatevälja ongi juba harvemaks jäänud. Tõenäoliselt saame kaamerast rohkem karusid näha jälle augusti lõpu poole, siis kui nad ilmuvad metsasügavustest välja, et mahajäetud õunapuuaedu, viljapõlde ja metssigade söödaplatse takseerida.

Kui soovid talveks valmistuvaid karusid, ja miks mitte väga hea õnne korral, ka ringi luusivaid hunte oma silmaga näha, siis selleks avaneb võimalus Alutaguse vaatlusonnis:

http://natourest.ee/

Soe jälg

Looduskalender — Thu, 25 Apr 2013 20:06:19 +0000

Pildistas ja kirjutas Mats Kangur

Susi astub lumeta aega

Metsa all leidub veel viimaseid lumelaike, aga kohe on needki läinud. Jäljeridade harutamise aeg on selleks korraks läbi.

Hundi pereelus algab pesakonnaga seotud aeg ja susi teebki nüüd väiksemaid ringe. Vanarahvas on täheldanud, et ka kari jäetakse peale jüripäeva rahule.

Pildil olev jälg sai pildistatud ühel vihmasel koidikul. Olin tulnud kaugel lagedal toimuvat tedremängu uudistama ja sattusin hallivatimehega sama rabaserva eelistama. Arvatavasti oli susi öösel mängu läheduses tukkuvaid kukkesid luuramas käinud. Õnnestunud käik see ei saanud olla, sest kukkesid oli mängus ikka sama palju kui muidu.

Kui selle hommiku tedremäng läbi sai, oli ka pildil olev jälg läinud. Vihmaga sulab lumi silmnähtava kiirusega.

Hundi jälg

Looduskalender — Fri, 01 Mar 2013 21:19:35 +0000

Pildid saatis Marko Kübarsepp

Hundi eeskäpa jäljend.

Saksa lambakoera eeskäpa jäljend.

Suure koera ja soe jäljed on äärmiselt sarnased - soel veidi piklikumad ning justkui teravamad (keskmiste varvaste küünised on üksteisele lähemal). Lumega liiguvad hundid üksteise jälgedes - peab suisa uurima, kas on läinud mitu looma?

Huntide liikumine on energiasäästlik, tavaolekus, kas sörk või traav ka mitme looma puhul ikka sirges jäljereas, ohuolukorral minnakse üle galopile.

Koerad seevastu karglevad lumes galopis ning jätavad mitmekesti liikudes igaüks oma jäljerea.

Salvestas: Garinha do Mar, LK foorumist

Üleeile öösel oli metsakaamerast huntide ulgu kuulda. Kuulda on alates kolmekümnendast sekundist.