VIDEO: õhtul oli saarma rünnak "edukas"

Looduskalender — Fri, 27 Nov 2015 20:50:22 +0000

Video salvestas Parabols, LK foorumist

Saarmas Lutra lutra

Saarmas kuulub meie looduse põlisliikide hulka. Olles hea kuulmise ning haistmisega, eritades hästi liikuvaid objekte nii vees, kui maal. Seevastu liikumatult jõekaldal istuvat vaatlejat ei pruugi loom märgata ja nagu näha ei tee välja lisavalgustusest ega videokaamerast…. Tegu on äärmiselt liikuva loomaga, keda uurijatelgi raske jälgida.

Koelmukaamera püsijälgijad täheldavad, et saarmas ei tegutse pikka aega samas jahipiirkonnas. Lastakse koelmul rahuneda ning ilmutakse uuesti välja mõne aja möödudes. Tuulised ilmad ja veevirvendus võimaldavad edukalt rünnata kudemisel ettevaatuse kaotanud kalu.

Saarmate arvukus on olnud väga kõikuv, möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate madalseisus hinnati nende arvukust vaid poolele tuhandele, aga tänaseks juba kolmekordseks suurenenud. Vahepealse arvukuse languse põhjusteks arvatakse nii keskkonnamürke, kui intensiivset küttimist.

Saarma arvukuse suurenemine vähendab ilmselt omakorda võõrliigi, mingi ehk ameerika naaritsa arvukust sest tugevam saarmas tõrjub häbematu konkurendi välja oma territooriumilt. Muutused ei toimu kärmelt vaid ajapikku.

VIDEO: Las truchas no duermen

Looduskalender — Thu, 19 Nov 2015 12:14:14 +0000

Fotografió y redactó Tiit Hunt, www.rmk.ee

Traducción: Adolfo

Trucha de río o fario Salmo trutta morpha fario

Siguiendo lo que ocurre en la cámara de peces se puede llegar a la conclusión de que la época de freza es una dura y penosa experiencia para las truchas…

Las disputas entre ellos y los peligros que les acechan desde la orilla dejan a las truchas sólo escasos momentos para poder realizar los actos esenciales para la continuidad de la vida. El macho, que está junto a la hembra situada sobre el nido, es molestado constantemente y debe alejarse del nido para expulsar a los intrusos, los otros machos jóvenes. En las horas nocturnas, la aparición de una nutria ha ocasionado la huida de los peces de la zona de freza durante un largo periodo. Incluso, de manera excepcional, una marta se sumergió para investigar el lugar. Hasta el momento nadie ha observado todavía garras de águila pescadora sumergiéndose en las aguas para capturar directamente a las truchas del nido. Incluso eso puede ser posible.

A pesar de los enemigos y de las condiciones adversas, las truchas en Estonia nunca han sido en los últimos años tan abundantes como en la actualidad. Hoy en día esta especie habita en unos doscientos ríos, incluyendo todos los ríos de cierto tamaño. En todos las corrientes de agua que tienen una buena conexión con el mar habita la trucha europea o marina (Salmo trutta trutta) y en los lugares donde estas acuden para realizar la freza también existe la trucha de río o fario (Salmo trutta fario). En las corrientes y masas de agua que nunca han tenido una conexión con el mar han sido repobladas con truchas por el hombre desde hace cientos de años.

En la época de freza los machos de trucha de río tienen el vientre y los extremos de las aletas coloreados de amarillo

Ejemplares de trucha marina en la zona de freza. Alcanzan un tamaño varias veces superior a la trucha der río

A alguien le puede surgir la pregunta, por qué la trucha der río o fario habita en los lugares donde va efectuar al freza la trucha marina. La respuesta es que en las aguas de Estonia vive una sola especie de trucha. Pero en esta especie distinguimos dos subespecies ecológicas: la trucha europea o marina (Salmo trutta trutta) y la trucha de río o fario (Salmo trutta fario). Los alevines de trucha marina que bajan hasta el mar, llegarán a ser truchas marinas. Aquellos, que tienen genéticamente fijado permanecer en las aguas dulces interiores o los que las condiciones ambientales no les permiten alcanzar el mar, llegarán a ser truchas de río o fario.

Alevín de trucha. No es posible distinguir por el aspecto exterior, si son alevines de trucha de río o trucha marina

Salmón

Alevín de salmón

Video: jäälinnu tekitatud helid

Looduskalender — Sat, 31 Oct 2015 10:12:12 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Jäälind Alcedo atthis

Jäälinnu „sõjahüüdu“ ja sukeldamise sulpsatust võib kuulda 10-st sekundist. Juba tuttava heli kuulmine võib teinekord teada anda jäälinnu kohalolekust. Koelmu juures tegutseb nimelt jäälinnupaar, seda kogu talve vältel, vähemalt möödunud talvel.

Jäälind varitsemas. Foto Sven Zacek,

www.zacekfoto.ee

Peategelased kalakaamera ees

Looduskalender — Sun, 25 Oct 2015 14:16:16 +0000

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Pildil märkate emas- ja isaskalade alalõua erinevust

Jõeforell ehk hõrnas Salmo trutta morpha fario

Emaskalad saavad suguküpseks alates kolmandast eluaastast, siis on nende pikkus üle paarikümne sentimeetri, isaskalad on suguvõimelised aasta varem ning võivad sel ajal olla napilt paarikümne sentimeetrised. Vahel vilksavad kaamerapildis ka forellide noorjärgud ehk tähnikuid.

Jõeforellide üldvärvus võib päris suuresti kõikuda – selg tumedam, küljed kaetud heleda äärisega, punaste (küljejoonest kõrgemal on neid rohkem) ja mustade tähnidega. Isaskalad on üldjuhul tumedama värvusega, kohati paistab kehal „nõgiseid laike“. Kudeajaks tekib alalõuale vähemärgatav „kõhrkonks“. Kõhualune valge, aga märgata võib ka kollast värvust. Emaskaladel külgedel võime mõnel isendil märgata sinakashõbedast värvitooni. Kudepesa kaevab emaskala ja sedaviisi pole sugupoolte määramine kaamerapildis eriti keeruline.

Keda me kalakaamerast näeme?

Looduskalender — Sat, 10 Oct 2015 15:18:18 +0000

Foto Kaido Haagen

Luukarits

Luukarits Pungitius pungitius

Kaamerapildis tegutsevad usinalt luukaritsad kuni forelle kohal pole. Nemad ongi meie ogalikuliste seas kõige pisemad, pikkust aastastel kaladel umbes kolm sentimeetrit, vanemad isendid kuue kuni seitsme sentimeetrised. Luukaritsate kehakuju paistab süstjas, suu ülespoole suunatud ning äärmiselt peene sabavarrega, mis kohe silma hakkab. Seljavärvilt võivad luukaritsad olla päris erinevad tooni ning seljalt algavad vöödid ulatuvad mõnel isendil kuni kõhu servani. Seljauime ees paiknevad sagedamini üheksa oga, mis võivad asetseda püstiselt või seljale liibunult. Kõhuuime ees võime märgata ühte liikuvat oga. Soomused luukaritsa keha ei kata, väikeste luukilbikestega on kaetud sabavars – tundub vaenlaste vastu päris tõhusa „kaitserüüna“.

Pisikesed luukaritsad toituvad sellest, mida kätte saavad: alates zooplanktonist kuni marjast koorunud kalamaimudeni. Jõeforellide kudepesasid, mis kruusaga kaetud luukaritsad rüüstata ei suuda. Kui aga mõni marjatera on kudepesast välja uhutud või kudemisel veevoolu poolt kaasa viidud - see luukaritsa saagiks langeb.

Inglased on luukaritsate elukorraldust uurinud: pisikestel kaladel pole erilist ajumahtu ja intelligentseks neid pidada ei saa. Kuid nad on äärmiselt jäljendamisvõimelised ehk siis matkivad edukalt liigi säilimise mõttes suuremate kalade käitumist ning toiminguid.

Kaamerapildi napsas Hagnat, LK foorumist

Kalakaamera alustab otseülekannet

Looduskalender — Fri, 09 Oct 2015 21:33:47 +0000

Ülekande võimaldavad Wifinet ja EENet

Kasutame GoPro seikluskaamerat, vaata www.prokaamera.ee

otsestriim | uudised | foorum

Striim mobiilsetele seadmetele: iPhone, iPad; Android, VLC

Kui arvuti HD striimi välja ei vea, proovi vähem andmesidet ja arvutivõimsust nõudvat 576p striimi: 576p otsestriim, iPhone või iPad, Android või VLC Player

Alustuseks vabandused, et ülekanne hakib. Pead on murdnud mitmed inimesed üle nädala ja vahepeal tundus asi juba „päris lootusetu“. Täna pealelõunal algas jõeforellidel kudeaeg, aga tehniliste probleemidega tegeleme edasi nädala alguses.

Lõhelistel algasid aasta kõige tähtsamad tegemised ning püüame nende tegevusi jagada kõigile huvilistele.

Kasutame seikluskaamerat GoPro, mille laenutasime GPS Eesti OÜ-lt, vaata www.prokaamera.ee (uues mudel on parema pildikvaliteediga kui möödunud aastal kasutatu). Tänavu kuuleme läbi mikrofoni kõike kudeojal toimuvat.

Videostriimi kodeeriva arvuti komplekteeris Urmas Lett Eenetist, tehnikat katsetasid ning üritasid tervikuks vormida ITrotid ehk GoPro kaamerat testis ning häälestas Tiit Lepik, levi „otsad“ sidus kokku Ivo Kivinurk ja Wifinet ( www.igorexa.ee).

Valgustuse komplekteerimisel oli meile oma kogemuste ja teadmistega toeks filmimees Rein Maran Gaviafilmist (www.gaviafilm.ee).

Suureks abiks olid meile RMK Põlula Kalakasvatuskeskuse spetsialistid Kunnar, Ene, Ivar ja Heino.

Kaamerasündmusi kajastab LK foorum.

Looduskalender hoiab toimuval silma peal, et tutvustada jõeforellide elukorraldust ning neid tegelasi, keda veel kaamera ees näha võime.

Pildi napsas IceAge LK foorumist

Kalakaamera alustab

Looduskalender — Fri, 31 Oct 2014 23:53:49 +0000

Ülekande võimaldavad Wifinet ja EENet

otsestriim | uudised | foorum

Striim mobiilsetele seadmetele: iPhone, iPad; Android, VLC

Neile kel hea arvuti ja kiire internetiühendus: full HD

(Kalakaamera lõpetas ülekande 30. novembril)

Nelja aasta tagune mõttevälgatus veealusest kaamerapildist on viimase veerandaasta tegevusena vilja kandnud. Lõhelistel on aasta „tähtsamad tegemised“ ja usume, et saame nende ja neid ümbritsevaid tegevusi jagada ka huvilistele.

Esmakordselt kasutame veebikaamera asemel videokaamerat, GoPro-d soovitas kasutada Ivar Taim, GoPro kaamera laenutasime GPS Eesti OÜ-lt, www.prokaamera.ee (katsetuste käigus õnnestus meil ka üks kaamera ära uputada – neil ikka juhtub kes katsetavad).

Videostriimi kodeeriva arvuti pani kukku Urmas Lett, Eenetist www.eenet.ee, tehnikat katsetasid ja üritasid tervikuks vormida ITrotid, www.itrotid.ee ehk Tiit Lepik, levi „otsad“ sidus kohapeal kokku Ivo Kivinurk.

Ehitasime ja katsetasime mitut veealust boksi, nende komplekteerimisel pani käed ja mõttejõu külge Endel Grensmann, www.aerofoto.ee. Akvaariumi ehitusel aitas Akvaariumi Stuudio, www.akvaarium.ee.

Suureks abiks olid RMK Põlula Kalakasvatuskeskuse spetsialistid Kunnar, Ivar, Ene ja Heino. Ilma nende vaatluste ja tähelepanekuteta oleks oluliselt keerulisem olnud.

Valgustuse komplekteerimisel oli meile oma kogemuste ja teadmistega toeks Rein Maran, www.gaviafilm.ee. Paigaldamisel nõustas allveefotograaf Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Hea nõu või asjakohaste arutlustega olid kaasas filmimehed Tõnu Talpsep, Riho Västrik ja hulk huvilisi. Kõik osalised on tänu väärt.

Loomulikult on võimalik veealust maailma looduslikes tingimustes veel paremini kajastada. Oleme nüüd sinna poole teel.

Kaamerasündmusi kajastab kindlasti LK foorum.

Looduskalender hoiab toimuval „silma peal“ ja tutvustab nende elukorraldust, keda kaamera ees näha võime.

Viimased kalakaamera uudised:

2015

2014

Comienza la cámara de peces