Foto: Arne Ader
Meririst
|
Meririst ehk millimallikas |
|
|
|
|
Üksikuid isendeid on Looderannikul kuu jagu näha olnud ning kogumid on suuremad seal, kus merevee soolsus suurem.
Meriristi keha on sültjas ja läbipaistev, ainsaks „dekoratsiooniks“ on neli hoburaua v ringi kujulist sugunääret ümber suuava (suuava ümber ripub neli lintjat suusagarat) - sealt ka risti kujutis ja nimi. Pole haruldased juhud, kui „dekoratsioon“ on kolme, viie või kuue sugunäärmega...
Suuremal hulgal kanduvad meriristid meie rannikuvetesse augustiks ja seda tugevamate läänekaarte tuulte ning hoovustega, aga nad suudavad omal jõul samuti veidi edasi liikuda.
Maikuust alates on läbi tehtud mitmed arengujärke, et tänane ja meile harjumuspärane meriristi välimus saavutatud.
Millest toitutakse - merevees olevast loomhõljumist ehk planktonist. Suu ümber paiknevad sagarad ja neil asetsevad kõrvenäärmed, need eritavad planktonile surmavat ainet. Nõnda juhitakse toit suu poole. Inimesele on üldjuhul nimetatud aine ohutu, kuid on ka erandeid, aga reaktsioon on nõrk.
Meriristid on lahksugulised, jagunedes emasteks ja isasteks. Hilissügisel nad hukkuvad olles juba enne meie vetesse jõudmist täitnud oma paljunemise funktsiooni.