Foto: Kaarel Kaisel
Väike-kirjurähn
Väike-kirjurähn võib vabalt talvel mõne tihasesalgaga seltsida, nõnda võib mõni isend vahel harva ka koduaeda sattuda. Suurem tõenäosus kohata väike - kirjurähni on enam talvisel ajal – lehtpuuvõras vaikselt tegutsevat väikest lindu on suvel raske märgata. Ehki meil pesitsevad linnud on enamalt jaolt paigalinnud, tõuseb talvine arvukus põhjapoolsete sisserändajate arvelt mõnel aastal kuni paarikümne tuhandeni.
Väike-kirjurähnid kannavad aastaringselt sarnast musta-valgekirjut sulestikku ja neil pole punast sabaalust nagu suur-kirjurähnidel. Isaslinnu pealage ning otsmikku ehib punane laik, emase pealael on punast vaid hoomatavalt. Nad on Euroopa väikseimad rähnid, sutsu varblastest suuremad, pikkust kuni viisteist sentimeetrit ja kaalu paarkümmend grammi.
Ei maksaks imestada, kui väike-kirjurähni roostikus kohtame - roovartes on putukaid peidus.