looduskalender.ee

 

Vaata:

 

Sügisene pööripäev peseb oma vesise luuaga Eestimaa järjekordselt puhtaks, kuid meelsamini meenutaks viimast pühapäeva, mil meri oli sinine ja päike kuldas Paljassaare roostikku. Jah, Paljassaarest ei pääse ka seekord ei üle, ega ümber. Kui killuke mosaiikset maastikku, mida saame veel ehedaks looduseks nimetada, asub otse Tallinnas, oleks patt jätta tallinlastele veel kord meelde tuletamata, et see sadade maastikuvaadetega poolsaar väärib külastamist. Eriti praegu, kui värvuliste ränne on täies hoos ning sookurgede, hanede-laglede, luikede jt massränne on peatselt algamas. Igatahes tasub siia uudistama tulla. Muide, selsamal pühapäeval oli tore näha, et inimesi liikus poolsaare teedel ja radadel ringi üllatavalt palju - küll niisama jalutajaid, binoklitega linnuhuvilisi ja -vaatlejaid, fotokatega selle ainsa ja parima võtte otsijaid. Kes mida binoklisse, pildile või  ”ainult” mällu sai, polegi nii tähtis, kui see argipäeva pingetest vabastav elamus, mida kindlasti kõik Paljassare külastajad kogesid.

Nii kui hommikune tihe udu hajus, ilmus laululuikede salgake Soome lahelt kohale. Järgnes väike rabahanede seltsing, siis 70 isendiline sookurgede parv ja hiljem veel kolm parve valgepõsk-laglesid, lisaks ka kolm mustlaglet. Oma privaataladel askeldas vees ja vee ääres hulk kurvitsalisi, siin-seal madalas meres puhkas ja toitus rohkesti parte, lisaks veel kühmnokk-luiged, kormoranid. Roostiku linnuelu oli muidugi palju varjatum, kuid rooruiga reetis tema ruigamine ning väga häälekad ja rahutud olid seekord ka roohabekad - kokku vähemalt 45 isendit. Suur-Paljassaarel viibisid puult-puule läbikulgemisel vähemalt 30 pasknääri ja 20 sabatihast, vana raudteetammi muldkehale istutatud mändidel tegutses mänsak - veel üks esmasleid Paljassaare jaoks. Vaatluste rida võiks muidugi jätkata, aga teeme nii, et tulete ja veendute ise, kui palju linde ja huvitavaid liike see väike maalapike ning rannikumeri mahutab.