looduskalender.ee

KOTKA - AABITS VOL. 5 - Madukotkas

Madukotkas on suurem kui kalakotkas, tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg. Alapool hele enamasti tumeda tähnitusega, pea ja rind tumedamad. Ülapool hallikaspruun. Pea on suur nagu kakkudel, suurte kollakas-oranzide silmadega. Üsna häälekas lind.
loe edasi

KOTKA - AABITS VOL. 4 - Kaljukotkas

Suur kotkas, tiibade siruulatus kuni 220 cm, kehakaal isasel 3-3,5 kg ja emasel 4,5-5,5 kg. Vanalinnu laup tumepruun, ülejäänud pea ja kael roostekarva kollakaspruun. Ülapool tumepruun heledamate suleääristega. Kogu alapool tumepruun roostjate ja valkjate suleääristega. Nokk on must, vahanahk kollane.
loe edasi

KOTKA - AABITS VOL. 3 - Kalakotkas

Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas aga eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt muudavad ta hästi äratuntavaks ka ilma optika abita. Peatutt ei ole reeglina vaatlejale nähtav. Tiibade siruulatus 145-170 cm. Kaal emalinnul kuni 2 kg, isalinnul ca 1,5 kg.
loe edasi

KOTKA - AABITS VOL. 2 - Merikotkas

Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200-250 cm ja kehakaal kuni 5,2 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on tumepruunid, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega. Kogu saba valge. Nokk on kahkjaskollane ja jalad kollased. Noored on üleni tumepruunid, ning seetõttu kergesti segi aetavad konnakotkastega.
loe edasi

KOTKA - AABITS VOL. 1 - Konnakotkad

Tiibade siruulatus 140 - 180 cm, kere pikkus ca 60 - 70 cm. Konnakotkaste sulestik on üldiselt tumepruun. Välimuselt on nad sarnased hiireviuga ja kaugelt vaadeldes on võimalik vahet teha vaid lennusilueti järgi. Kui konnakotkas hoiab purilennul tiiva otsi valdavalt allapoole, siis hiireviul on need reeglina ülespoole.
loe edasi

Vaata infot kotkaste kohta