Tekst: Ivar Jüssi
Pilt: Kuremari, foorumist
Selle aasta talv on isegi paljuaastasest keskmisest, rääkimata viimastest poristest suusatalvedest, külmem ja hallhüljestele jääd poegimise lemmikohtades piisavalt. Lemmikkohad pole mitte lapike kuiva maad, kus jää puududes oleme neid harjunud nägema, vaid suurtemad merealad koos sobiva triivjääga. Saaremaa läänerannik on üks nendest. Esimesed pojad sünnivad veebruari esimesel nädalal, tippaeg on küünlakuu teine pool. Kas meie seiresaarele ka poegi sünnib ja kas neid ka kaamerapildis näha saab olema, ei oska esialgu ennustada. Üksikud hülged võivad saarele poegida küll, sest nende jaoks on see tänavu kui üks suur jääpank. Saare pindala on tavalisest vähemalt viis korda suurem, kuna madala veetasemega põhja kinni jäänud jää on pindala oluliselt kasvatanud.