Miks me tänavu metsakaamerat ei näe?

Looduskalender — Sat, 02 Jan 2016 14:16:16 +0000

Nagu me kõik teame kuulub Ilmatsalu SAK-i kõrgendatud ohutsooni.

Kõikides metssigade söötmiskohtadel on nädalane toiduhulk limiteeritud ning jahimeestel kohustus söötmiskohtadel küttida.

Otsustasime Mait Siimsoni ja Ilmatsalu jahimeestega, et veebikaamera asukohas metssigu ei toideta ning jahipidamist ei toimu. Kui taudioht peaks vähenema on vähemalt koht, kus metsloomade teadmisel neile jahti ei peeta (looduskaitsealadel on nad selle hästi selgeks saanud).

Niisiis, tänavu me metsakaamerat ei näe.

Kõige taudiohtlikum SAK-i ala on tähistatud punasega. Nagu näeme on taudiohu vabad vaid meie saared.

VIDEO: metsaelanike omavahelised suhted

Looduskalender — Tue, 07 Jul 2015 13:16:16 +0000

Video salvestas Pinkeluza, LK foorumist

Veidi kiirendatult annab pikka videolõiku vaadates aega säästa…

Näeme, kuidas suhtlevad pruunkaru, kährik, metssead – need metsaelanikud tunnevad üksteist hästi nii käitumist, liikumise kiirust, kui suurima looma „iseloomu“.

Nüüd on ennast vaatlusplatsil näidanud ka orav. Pildi napsas IceAge, LK foorumist

VIDEO: pruunkaru vaatlusplatsil

Looduskalender — Tue, 19 May 2015 10:40:13 +0000

Video salvestas Pinkeluza, LK foorumist

Pruunkaru Ursus arctos

Metsaelanike käigud ja tegemised pööras suurõppus „Siil“, Alutaguse metsades suurele ettevaatlikkusele. Ennustasime, et nädal peale sõdalaste ja arvuka tehnika liikumise võime vast loomi juba näha – nii ongi.

Nooremat sorti pruunkaru vaatlusplatsil. Vanemad ja kogenenumad loomad on palju ettevaatlikumad. Ülemöödunud aastal poeginud emakarudel on algamas innaaeg. Huvitav, kas neid näha saame või tegutsetakse lihtsalt uutel radadel?

Karu tegutses suisa keskpäeval. Pildi napsas Kesha, LK foorumist.

Metsakaamera lõpetab ülekande

Looduskalender — Wed, 29 Apr 2015 11:11:48 +0000

Mait Siimson koos kolleegidega valmistasid söötmisplatsi ette, emistele ja põrsastele allapanu toomisega, aga lähikonnas talvitunud emakaru koos kahe ülemöödunud aastase pojaga muutsid oluliselt metssigade liikumisradasid – nõnda jäi kaamerast põrsaste nägemine järgmisesse aastasse. Paar nädalat tagasi liikus sealkandis ka neljas karu. Metssigade puhkepaikadeks on praegusel ajal kultuurmaastikus olevad väikesed metsatukad, kus ohutu märgatakse juba kaugelt….

Tänud metsloomade eest hoolitsenud Tähtvere Jahiseltsile ja Mait Siimsonile ning täname kõiki väikeseid ja suuri abimehi, keda kaamerapildis nägime.

Metsakaamera ülekande vaatajatele ja foorumi liikmetele tänud. Kohtume järgmise talve hakul.

Ülekannet edastasid Kernel ja Eenet – täname partnereid.

Kuhu on metssead kadunud?

Looduskalender — Sun, 05 Apr 2015 17:20:20 +0000

Veebikaamera pildi napsas Airras, LK foorumist

Söödaplatsi läheduses tegutseb suur emakaru (esikäpa laius viisteist sentimeetrit) koos oma möödunud aastaste karukutsikatega, needki on juba päris suured tegelased.

Nädal tagasi toimetati otsevaates veebikaamerast vast ainult paarisaja meetri kaugusel ja viimastel päevadelgi on tegutsemisjälgi märgatud kilomeetri raadiuses. Mait ja tema kolleegid märkasid metsseakarja liikumist ja magamisaset umbes paar kilomeetrit eemal, suhteliselt maantee lähedal ja hõredas haavikus. Vabatahtlikult metssead söötmiskohalt ei lahkunud, „karuhirm“ viis loomad eemale nende sissetallatud radadelt.

Vaatame kuidas metsaelu edasi kujuneb ja keda meile kaamera vahendusel näidatakse.

Metssea-aasta Riia linnas

Looduskalender — Fri, 27 Feb 2015 17:40:21 +0000

Allikas: Līva Can.

Tā ir Brīvības iela, tas ir šonakt un jā, tās ir mežacūkas. Kā? pic.twitter.com/ldCDyyHgeg

— Līva Can. (@KancaneLiva) February 25, 2015

Brīvības iela, Riia.

Metssea-aasta korraldajad Läti loodusmuuseumist saatsid meile "uudise". See on Vabaduse tänav, mis viib Riia kesklinna, mida iga Läti pealinna külastanud eestlane teab. Kohalikud kommenteerivad: Riia linna piiridesse mahub mitu suhteliselt suurt metsatukka, kus metssigadel on lausa mõnus elada.

Sama seis on Tallinna linnas, kus metsigade elupaigaks on osutunud Paljassaare.

Metssigadel rahulik aeg

Looduskalender — Mon, 23 Feb 2015 14:15:16 +0000

Kirjutas Karli Ligi

Veebikaamera pildi salvestas Liz, LK foorumist

Saabuvaks Vabariigi aastapäevaks on meie aasta looma, metssea, elu võtnud natuke rahulikumad tuurid. Möödas on jooksuaeg ning silmapiiril terendab kevad ning järglaste kasvatamine. Ka ilmataat ei ole andnud põhjust kasutada vana ja tuntud ütlust: paha siga mitu viga - kord kärss kärnas siis maa külmunud. See tähendab, et tänu pehmele talvele ja kohati olematule lumikattele on katkust puutumata seakarjade „käsi“, või siis sõrg, käinud hästi.

Eelmine sügiskinkis üsna hea tõrusaagi, mistõttu on tammederikkast metsast lihtne head ninaesist leida.

VIDEO: kolm kiuslikku sõbrannat...

Looduskalender — Fri, 09 Jan 2015 17:19:19 +0000

Video salvestas Alex, LK foorumist

Videolt on näha, kuidas intsident alguse sai ja kuidas asjalood kulgesid…

Pole meie söötmisplatsil varem sellist pilti täheldanud, aga eile sarnased sündmused pihta hakkasid, senini on teiste õhtustajatega ikka lepitud.

Kolm emist on punti löönud ning peletavad söödaplatsilt eemale üheteist pealist, meile tuttavat metsseakarja (pisemaid arusaamatusi juhtub ikka). Terroristid toimetavad sihikindlalt ja lähenejaid rünnatakse järjekorras, et teised kaks süüa saaksid – „kehakeeles“ näidatakse kätte, et siia pole teil asja.

Kolmiku ja näljased metsaalused napsas pildile IceAge, LK foorumist

Tunnikese jagu sellist kemplust, siis on kolmik oma kõhud täis söönud ja sihikindel üheteistkümnik pääseb õhtusöögi riismete kallale.

Metssigade innaaeg, mis koos detsembrikuuga alguse sai on suures osas meie metsades lõppenud ja see on tähtis teade.

Ärevust tekitav pilt Valgamaalt

Looduskalender — Mon, 05 Jan 2015 16:39:18 +0000

Pildistas jahimeeste foorumi liige

Pilt Valgamaalt on postitatud 1.01.2015

Selline õõvastav vaade viitab olenemata pikkadele pühadele hoolimatusele SAK-i (sigade aafrika katk) leviku piiramisel. Jahimeeste foorumis arutletakse asja üle pildi ilmumise päevast saadik. Avalikkuses diskuteeritakse viimastel päevadel metssigade arvukuse üle meie metsades…

Vaata foorumis olevaid pilte ja jahimeeste mõtteavaldusi: LINK

ERR-i pea kuu aega vanadest uudistest saame lugeda, et meie metsadesse paigaldatakse „katkuohvrite“ tarvis suletavad konteinerid ning lähinädalatel jõuab Eestisse mobiilne põletusahi korjuste hävitamiseks: LINK

Põllumajandusministeeriumi veebilehelt www.seakatk.ee leiame viimase sissekande 16.oktoobrist 2014, rahaeraldise kohta, mis ERR-i uudist kinnitab: LINK

Keskkonnaamet pakub kokkuvõtet möödunud aasta ülevaadet SAK-i levikust Lätis, mida kajastab täna Eesti Jahimeeste Seltsi veebileht: LINK

Teadupoolest on tegemist maailmas seni veel ravimatu sigade viirushaigusega, mis levib metssigade seas nii väljaheidete, organismi eritiste, kui vere kaudu ning kestva innaaja tõttu on loomad aktiivsed. Taudi levitajaid on palju, neile endile pole tõbi nakkav: kiiresti leiavad korjused üles tähelepanelikud rongad, kelle kutsuvatele häälitsustele järgnevad teised vareslased, järgmisena saabuvad röövlinnud. Lindude päevategemiste järel ilmuvad hämaruse saabudes välja rebased ja teised läheduses elutsevad pisi- või suurkiskjad … Lõhkirebitud korjusest veetakse palasid laiali nii õhu, kui maad mööda – nõnda levib taud metsas. Inimesega liigub nakkus suuresti saapataldade all, kas kohapeal käinu või juhuslik „junni“ peale astuja võib mõne tunni pärast enese teadmata olla haiguse levitaja juba mõnesaja kilomeetri kaugusel.

Looduskalender püüab hoiduda asjatu paanika tekitamisest, kuid olukord on ajendatud murest meie talumeeste tegemisi jälgides – senini on seakasvatajad hoolikalt ja põhjendatult järginud kõiki olulisi turvameetmeid. Kuid tegevusetus, mida pildid metsast näitavad ei võimalda tagada SAK-i leviku piiramise jätkusuutlikust.

Huviline saab lugeda Viljandi jahimeeste jõulueelset olukorra kajastust: LINK

Aasta loomaks on tänavu metssiga

Looduskalender — Thu, 01 Jan 2015 18:20:20 +0000

Video salvestas Pinkeluza, LK foorumist

Meie metsades elutseb täna üle paarikümne tuhande metssea.

Hea põhjus rääkida veidi enam nende tegemistest, elukorraldusest ja neid ohustavast katkust. Meile on selle juures abiks nii teadlased, jahimehed kui veterinaarid.

Metsakaamera alustab

Looduskalender — Tue, 25 Nov 2014 00:04:58 +0000

Ülekande võimaldavad KERNEL and EENet

otsestriim | uudised | keda näeme | foorum | ilm

Striim mobiilsetel seadmetel: iPhone, iPad; Android, VLC

Metsakaamera alustab hooaega. Nagu mäletate, lõppes varakevadel kaamera töö seoses ülekandekaablite ja seadmete rikkega. Hilissügisel asendasime nii vigastatud kaablid kui signaali ülekandevahendid – õnneks kompenseeris vigastuse tekitaja RMK tehtud kulutused. Ülekandeseadmed tahavad veidi häälestamist. Katsetame tänavu võimalikult erinevaid kaameraid ning abivahendeid – hetkel testime Sony HD valvekaamerat (täname Sony maaletoojaid).

Vabandame ette - ümberkorraldusi tuleb mitmeid, kas häid või halbu, seda näitab aeg. Metsakaamera juures on loomi häirimata võimalik erinevaid katsetusi läbi viia, aga kevadisel ajal kaitsealuste linnuliikide pesakaamerate juures pole eksperimendid enam kuidagi võimalikud.

Tuleva aasta loomaks on metssiga ja seda kõigile arusaadaval põhjusel. Sellest, kui „Aasta Loom“ välja kuulutatakse, anname varakult teada.

Miinuskraadidega ööd on soodustanud maapinna külmumist, mahasadanud lumi pole veel täielikult sulanud, metssead saavad veel edukalt looduses toituda. Emistel on kohati saabunud, aga enamuses alles saabumas innaaeg – põnevad ajad on metsas.

Metsaelanike ninaesise eest kannavad hoolt Ilmatsalu jahimehed – tänud neile.

Looduskalendri foorumil ei jää kindlasti huvitavamad sündmused tabamata.

Erinevaid kaameraid testib ja pildi kvaliteeti korrigeerib Urmas Lett EENetist.

Vaata, kuidas metsakaamera ehk Sea-TV toimib!

KERNEL korraldab videovoo liikumise metsast Tartusse jaEENet paljundab striimipildi vaatajatele.

Veebist lahkumata saab otsepilti jälgida ka veebipleierist, mis on vaadatav Windowsi, Linuxi ja Mac OS-i keskkonnas.

Ettevõtmises osalevad::

Metsakaamera uudised:

2016

Почему мы нынче лесную камеру не видим?

2015

2014

Лесная камера

2009

2008

Metsakaamera 2009-2010

Looduskalender — Mon, 21 Dec 2009 22:10:51 +0000

Ülekande võimaldab KERNEL

otsestriim | uudised | foorum | ilm

Täna, 22. detsembril 2009 alustasime Metsakaamera uut hooaega. Meil on pildi kuvamiseks uue objektiiviga kaamera Mobotix. Metsaelanike toidulaua ja ninaesise eest hoolitsevad Ilmatsalu jahimehed.

Esimestel õhtutel peavad metsaelanikud valgusega harjuma.

Vaata, kuidas metsakaamera ehk Sea-TV toimib!

KERNEL korraldab videovoo liikumise metsast Tartusse ja
EENet paljundab striimpildi vaatajatele vajalikus hulgas.

NB! Video vaatamiseks täisekraanil tehke avaneva videoakna peal topeltklõps.

Kui otsestriimi vaadata ei õnnestu, võib proovida ka veebipleierit, mis on vaadatav Windowsi, Linuxi ja Mac OS-i keskkonnas:

Vajab Silverlighti brauserilisa, mille saab alla laadida siit, juhul kui veel pole. Kui siiski ei õnnestu kaamerat vaadata, soovitame VLC Playerit.

Partnerid:

Metsakaamera lõpetab

Looduskalender — Mon, 06 Apr 2009 19:51:16 +0000

Kompositsioon: Caysa, foorumist

Looduskalender tänab Metsakaamera ettevõtmise osalisi ja kõiki sõralikke vaatajaid.

Loodame sügisel kohtuda.

Teie Looduskalender

Uue automaatsöötjaga harjuti kiirelt

Looduskalender — Tue, 10 Mar 2009 21:47:00 +0000

Pilt: Caysa, foorumist

Puurmani plastitehase mehed andsid oma toote – söödaautomaadi jahimeestele katsetada. Valges tulnud viiepealine kesikute kamp oli veidi skeptiline. Järgnev suurkari tundes värsket „sealõhna“ platsil otsustasid liikumatut seadet mitte peljata, no veidi ettevaatlikud muidugi oldi.

Möödunud aasta porisel talvel tegid Mait ja Jan söödakünad, mis paar päeva tervena vastu pidasid. Näis, kas Puurmani meistrite seade on kasutuskõlblik? Eks nad on teisi tooteid jälginud ja oma täiendused teinud. Lume sulamise aeg tulekul ja kindlasti on sööda kokkuhoid märgatav, mis muidu lihtsalt porri tallataks. Bon appetit.

Metsseal esimesed põrsad

Looduskalender — Sun, 22 Feb 2009 20:48:06 +0000

Foto: Arne Ader

Metsseapõrsas. Nigula metsloomade turvakodu.

Metsseapõrsas

Sus scrofa

Jahimees Janno Tomingas nägi nädala eest söödaplatsil üllatusega väikeseid sõrajälgi. Paar päeva hiljem sai kahtlus kinnituse: toitmiskohal oli emis kahe triibulise põrsaga. Pisikesed notsud on võimelised emaga kaasa liikuma juba nädal peale sündi, järelikult olid põrsad ilmale tulnud enne veebruari keskpaika...

Pole päris haruldased jaanuaris sündinud ja hilised ehk suve – varasügise pesakonnad. Muidugi on nende saatus enamjaolt karm.

Lähiajal hakkab metsseakarjades sündmusi toimuma. Matriarhaalsed karjad lagunevad – emised vajavad järgneva põlvkonna ilmale toomiseks rahu. Noored alustavad väiksemates kampades päris iseseisvat elu ja juhtimisõiguse peab välja võitlema, järgnevate hierarhiaredeli pulkade pärast ei käi sugugi mitte vähem rabelemine.