Talvine merikotkakaamera lõpetas

Looduskalender — Wed, 11 Mar 2009 20:10:46 +0000

Tekst, tabel ja kaart: Renno Nellis

Kaks kaamerat – üks maas toitmiskoha juures ja teine istumispuu kõrval – avati 16. novembril ja otsepilt oli avatud 5. märtsini. Esimese nädala lõpus tabas toitmiskohta tugev lumetorm ja sideantenni kõrval kasvav mänd nihutas antenni paigast ja ühendus katkes ligikaudu päevaks. See oli õnneks ka ainus sidekatkestus hooaja vältel.

Kogu hooaja vältel oli avatud foorum, kuhu laekus ligi kolm tuhat postitust. Looduskalendri meeskond tänab kõiki foorumis aruteludel osalenuid, kuid eriline täna kuulub kasutaja Mutiklutile – tänu Sinu foorumipostitustele saime me üldse teada, mis kaamerate ees toimus!

Sügisel toideti linde madalsoo servas, kuhu kotkad ei julgenud tulla, välja arvatud ühe erandiga – 2. detsembril käis kotkale kõhuni vees toitumas üks vanalind. Külmade saabudes muutusid kotkad julgemaks ja jalutasid jääl ringi, kuid metsa serva ei julgenud nad siiski veel tulla. 16. jaanuaril nihutati maas olev kaamera paarikümne meetri kaugusele avatumasse kohta ja üsna pea, 19. jaanuaril tuli esimene merikotkas kaamera ette toituma. Kuni märtsikuuni alguseni käisid kotkad maas toitumas, vahel isegi kolmekesi korraga ja nendest vahvatest hetkedest on looduskalendris mitmeid videolõike.

Kolme ja poole kuu vältel toodi kotkastele üle poole tonni jagu ulukite lihajääke ja teedel hukkunud loomi (metskitsi ja -sigu). Sellest said lisaks kotkastele osa varesed, rongad, harakad, pasknäärid, vähemalt kolm erinevat hiireviud, üks karvasjalg-viu ja isegi musträstas käis varakevadel lihast ja pekist toitumas. Kotkaste istumispuul nähti sageli suur-kirjurähni, lisaks musträhni, raudkulli, rasvatihaseid ja hallpea-rähni.

Merikotkaid oli võimalik veebikaamerast näha rohkem detsembri keskel, jaanuari ja veebruarikuu vahetusel ning veebruari lõpus (vt allolevat joonist, kus on näidatud veebikaamerast nähtud lindude arv hooaja vältel). Talve jooksul külastas toitumiskohta, tuginedes rõngastega lindude osatähtsusele, hinnanguliselt 40-50 erinevat merikotkast. Paljud linnud peatusid toitmiskohal lühikest aega, kuid üks Soomes rõngastatud lind tegutses kaamera ees kogu hooaja vältel.

Merikotkaid rõngastatakse Eestis alates 1984. aastast ning 25 aasta vältel on Eestis rõngastatud 670 merikotkapoega. Veebikaamera abil selgitati kotkaste päritolu ja rõngastel olevaid koode loeti toitmiskoha lähedal asuvast varjendist. Kogu hooaja vältel oli rõngastega linde 45% ja suudeti tuvastada üheksa linnu päritolu, nende kotkaste sünnikohti näed allolevalt jooniselt. Kolm lindu on sündinud Soomes, viis Eestis ja üks Lätis. Lätis sündinud emaslind pesitseb toitmiskohast 10 kilomeetri kaugusel põlises merikotkapesas!

Kotkakaamera külaline - rebane

Looduskalender — Thu, 05 Feb 2009 11:21:20 +0000

Video: Urmas Lett

Pilt: Mutikluti, foorumist

Vaata videot - 3.02.2009.

Tore vaade, kuidas metsas koos hakkama saadakse. Eile käisid metskitsed, aga nemad ei näidanud ennast "suures plaanis". Paar päeva on söödaplatsi läheduses tiirutanud helikopter, ju on kiiliku müra merikotkad ettevaatlikuks muutnud...

Pühapäev ja esmaspäev olid head kotkapäevad

Looduskalender — Wed, 04 Feb 2009 23:21:02 +0000

Tekst: Tiit Randla

Pilt: Kotkaklubi, foorumist

Veebruar on meil talvituvaile merikotkaile viimne talvekuu. Hetkel hoidub söödaplatsi lähedusse kolm noor - ja kaks vanalindu.

Kui vanalinnud on kohalikud võib neid veel kohata terve veebruari vältel sest lähim teadaolev pesapaik on toitmisplatsilt vaid linnulennul viie kilomeetri kaugusel. Võõrad merikotkad, aga asuvad peagi koduteele.

Noored kotkad (1 kuni 3 aastased) pesitsusterritooriumi ei oma ning neil pole kusagile kiiret, vaid toitu peab jätkuma.

Kui veebruar osutub talvekuuks nagu praegu, võib veebikaamerast merikotkaste vaatamist lustida veel mitu nädalat. Olgu ilm selline nagu on, märtsis algab kotkakevad ja lindude talvine turgutamine tuleb lõpetada.

Olgu see teave eelhoiatuseks, et talvise kotkakaamera pildi edastamise lõpetame märtsis!

Kotkajälgimist.

Soomlased võimutsevad

Kotkaklubi — Wed, 21 Jan 2009 20:27:28 +0000

Tekst: Urmas Sellis
Pildid: Aivar Veide

Eile, 20. jaanuaril istus Aivar kotkakaamera läheduses varjendis ja püüdis merikotkaste rõngaid lugeda. Kokku käisid platsi peal ja selle ümbruse puudel istumas vähemalt kuus erinevat merikotkast. Esindatud olid kõik vanuserühmad esimese talve lindudest (koorunud 2008) kuni viienda talve lindudeni (koorunud 2004). Pooled olid märgistatud ja kandsid Soome rõngaid. Nii nagu see esimese talve noorlindki:

Vasaku jala aastarõngal olev kood A396 võimaldab kindlaks teha kotka täpse sünnikoha. Paremas jalas olev samade värvidega rõngas näitab, et ta on pärit Soomest

Sama linnu portree, kellest saab vaadata ka Aivari tehtud videolõiku:

Platsis oli ka juba vana tuttav kolme aastane Z263 ja üks 2007 aasta (kahe aastane) "soomlane", kelle numbreid ei õnnestunud välja lugeda.

Võrdluseks tegi Aivar video nelja aastasest kotkast, kellel küll polnud rõngaid ja päritolu on seega teadmata.

Tänased väga huvitavad sündmused peaks varsti olema jälgitavad Kotka TVs...

Kotkakaamera külaline - musträhn

Looduskalender — Sun, 28 Dec 2008 21:46:52 +0000

Foto: Arne Ader

Musträhn.

Musträhn

Dryocopus martius

Ikka tuleb uusi külalisi sinna, kus neid juba on. Pühapäeval näitas ennast meie suurim rähn – musträhn. Tegu punase pealaega linnuga, kes on kas isaslind või noorlind. Emaslinnul on punane vaid kuklalaik. Suurte metsaalade esindaja, keda võib meil talvel arvukuselt olla kuni viisteist tuhat.

Musträhn merikotkakaameras 28. detsembril.

Kotkakaamera külaline Jõgevamaalt

Looduskalender — Wed, 24 Dec 2008 00:01:23 +0000

Tekst: Renno Nellis

Fotod: Joosep Tuvi

Rõngastatud jõnglased 2007.

Jõgevamaal rõngastatud merikotkas

17. detsembril loeti merikotkaste toitmisplatsil värvilised jalarõngad ühel Jõgevamaal rõngastatud merikotkal. Kahepojalise pesakonna rõngastas 15. juunil 2007. aastal kotkamees Joosep. Pildil esiplaanil istuvat poega Loode-Eestis vaadeldigi. Kotka sünnikodu asub toitmiskohast 170 kilomeetri kaugusel, kuid hoolimata väikesest vahemaast (kotkastele!) nähakse Ida-Eestis rõngastatud kotkaid Lääne-Eestis üsna harva.

Jõgevamaa pesapaik, kus pojad sirgusid, on põline. Merikotkas rajas sellele pesitsusterritooriumile teadaolevalt esimese pesa juba 1994. aastal. Kuni tänaseni ehk siis 15 aasta vältel on paar ehitanud endale veel neli pesa ja üles kasvatanud kokku 20 poega! See on madala sigivusega merikotka kohta väga hea tulemus (keskmine arvukus on 0,9 poega paari kohta aastas).

Pildil oleva kotkapoja ema on Eestis teadaolevalt kõige vanem merikotkas - lind on tänaseks juba 24. aastane ja rõngastati 1985. aastal Emajõe-Suursoos! Hellitavalt "Vanamutiks" kutsutud kotka kohta kirjutas suvel Looduskalendrisse loo Urmas. Tema paarilisel, isaslinnul värvlisi jalarõngaid ei ole.

„Vanamutt“.

Soome rõngastuskeskuse vastus

Looduskalender — Sat, 20 Dec 2008 13:02:11 +0000

Rõngastusinfo: Jukka Haapala
Soome Rõngastuskeskus

Rõnga number: SFH E 21462, oranz/sinine V279
Liik: Haliaeetus albicilla
Rõngastamisaegne vanus: pesapoeg (2-pojaline pesakond)
Rõngastamise kuupäev: 25. mai 2007
Koht: Uusikaupunki (Turu & Pori), Soome, mis asub toitmisplatsist 200 km kirde pool!
Rõngastaja: Sven Nordqvist
Varaseim taasleide selle merikotka kohta ei ole.

Vaata 17. detsembri päevikut...

Kotkakaamera päevik 17.12

Looduskalender — Thu, 18 Dec 2008 12:05:09 +0000

Päevik: Renno Nellis

Pildid: Mutikluti foorumist

Täna istus terve päeva vältel kotkakaamera lähedal varjendis kotkamees Renno, et selgitada toitmiskohta külastavate kotkaste arvu ja päritolu. Päev kulges meeleolukalt ja päeva kronoloogia on toodud siin.

8:40 – Tiit katab kotkastele ja teistele tiivulistele toidulaua

8:45 – saabuvad esimesed rongad

8:55 – tõuseb kirjade järgi päike, kuid ilm on pilves…

9:21 – noor merikotkas lendab üle toitmiskoha, kuid puude otsa istuma ei tule

9:40 – kärarikkalt saabuvad kümmekond hallvarest, kes liha ümbrusesse puudele istuvad

9:47 – esimene julge ronk asub sööma ja see on roheline tuli paljudele teistele – hetkega on liha kallal kümmekond varest, paarkümmend ronka ja mõned harakad

9:49 – 3. talve merikotkas ehk lühidalt 3T lind tuleb istub kuivanud männi latva ja näitab end täna üle-maailmsele auditooriumile esmakordselt. See lind on meie vana tuttav, kes on toitmiskohal tegutsenud juba ligi 4 nädalat. Lind on rõngastatud 9. juunil 2006. aastal Lõuna-Soomes Uusimaal, mis asub toitmiskohast sadakond kilomeetrit kirde pool.

10:13 sama kotkas jälitab ronka ja üritab temalt napsata nokas oleva lihatüki

10:16 istub kotkas tagasi kuivanud puuladvale

10:19 põhja poolt tuleb tiireldes toiduplatsile teinegi noor kotkas, tegemist on teise talve ehk 2T linnuga, kellel rõngaid jalas ei ole

10:23 3T kotkas pikeerib taas ronka, seekord edukalt – ronk pillab nokast lihatüki, mille kotkas hetkega kinni püüab ja puu otsas alla neelab

10:25 3T kotkas istub tagasi kuivanud puuladvale

10:34 toitmisplatsile tuleb teinegi 2T merikotkas (tänase päeva 3. lind)

10:46 üks 2T lind kiusab ronki, et neilt lihatükke kätte saada, seekord edutult...
10:49 kõik kolm merikotkast korraga lennus, istuvas metsaserva puude otsa.

11.01 3T rõngastega kotkas tuleb istub kaamera ette kuivanud männile

11:22 3T kotkas istub jätkuvalt puu otsas ja kolm teist merikotkast lendavad üle toitmiskoha (seega täna juba vähemalt 4 erinevat lindu!)

11:45 tuleb toitmiskohale 4.-5. talve lind, kellel on paremas jalas Lõuna-Soome asukoharõngas (valge-punane), kuid vasakus jalas aastarõngast ei olegi! Ühe rõngaga kotkaid ei ole Eestis varem vaadeldud… kas tegemist on rõngastaja eksitusega või on lind ühe rõnga kaotanud, seda üritame lähiajal selgitada.

11:51 3T pikeerib taas ronki, seekord edutult

11.55 istub puulatva 2T kotkas, kellel on taas jalas rõngad – lind on rõngastatud 2007. aastal Lõuna-Soomes

11:59 3T lind ajab 2T kotka lendu ja mõlemad lähevad metsa istuma

12:05 kõik kolm kotkaste tiirutavad ringi ja istuvad tagasi metsaserva

12:20 lendab 4T kotkas platsilt minema

12:30 Tallinna poole laskuva lennuki müra ajab rongad ja kotkad laiali

12:53 kotkad ja rongad tulevad tagasi, 2T ja 3T linnud istuvad puude latvadesse

12:55 kotkad ajavad üksteist taga, tundub, et 3T lind hoiab teisi toidust kaugemale. 3T lind istus täna ainsana ka kuivanud männiladval, teised kotkad on kaugemal. Samas on kotkas veebikaamera vaatajatele tänase päeva vältel nähtav kokku ligi kolme tunni vältel (istub seal kokku 157 minutit!)

13:44 peale tunniajalist vaikust vahetab 3T lind asukohta.

14:07 3T lind tuleb istub taas kaamera vaatevälja, kuivanud männile

14:20 saabub uus kotkas, 2T lind, kes on rõngastatud 2007. aastal Eestis. Täpsemalt Jõgevamaal, tema sünnikodu asub toitmiskohast 170 kilomeetri kaugusel. See lind on tänavutalvistest rõngastega kotkastest seni kaugeima päritoluga!

14:33 saabub taas uus lind, seekord vähemalt 5. talve lind (lühidalt +5T), kellel rõngaid jalas ei ole

14:52 2T Eestis rõngastatud kotkas lahkub ida suunas

14:58 +5T kotkas lahkub lääne suunas

14:59 2T Soomes rõngastatud kotkas lahkub lääne suunas

15:03 3T Soomes rõngastatud kotkas lahkub lõuna suunas

15:15 lõuna suunas lahkub vaatleja…kuni järgmise korrani.

Terve hommikupooliku istumispuul

Looduskalender — Tue, 16 Dec 2008 21:37:14 +0000

Pildi võttis: Urmas Lett

Video: Aivar Veide

Terve hommikupooliku veetis Soomest pärit merikotkas istumispuul. Hea ülevaade toimuvast ja saab tutvust kohalike olude ning kommetega. Muidu lendad pesitsusajaks koju, teised küsimas, et mis ja kuidas seal Eestis talvisel ajal, hää pajatada ja võib lingi anda, vaadaku ise...

Vaata videot:

http://www.llk.ee/videod/kotkas/av_101208_1.wmv

Ring number: SFH E 21381 + black/red Z263

Species: Haliaeetus albicilla

Age: nestling (2 young in the nest)

Date: 9 June 2006

Place: Uusimaa, South Finland

Biometrics: wing 342 mm, weight 4310 g

Ringer: Hannu Ekblom

There is also one earlier reading of the colour ring Z263 in our database: 13.03.2007 Yläne (Turku & Pori), Finland.

Rõngastamisinfo: Jukka Haapala

Kotkakaamera külaline - raudkull

Looduskalender — Mon, 15 Dec 2008 22:09:26 +0000

Foto: Arne Ader

Raudkull.

Raudkull

Accipiter nisus

Raudkulle trehvab aastaringselt ja talviseks arvukuseks hinnatakse üle paari tuhande. Emaslinnud on isaslindudest suuremad, aga viimased tunneb ära roostepunaste põikitriipudega alakeha järgi. Suuremad emaslinnud on seljalt tumedad, hallikas – pruunid ja rinnaesist saab Arne pildilt näha.

Noorlinnud sarnanevad enam emaslindudele.

Istumispuul armastavad nad ümbrust kontrollida. Lendajatena osavad ja väga kiired.

Raudkull istumispuul.

Metsakaamera platsil käis täna päeval hiireviu, kelle tutvustus on siin:

http://www.looduskalender.ee/node/1954

Tiit Randla: rongad juhatavad merikotkad kohale

Looduskalender — Sat, 13 Dec 2008 13:11:28 +0000

Tekst: Helen Arusoo

Foto: Mats Kangur
Ajakiri: Loodusesõber

Tiit Randla kotkametsades.

Ajakirja Loodusesõber detsembrinumbris räägib kotkamees Tiit Randla, kuidas ta Kotkakaamera peategelaste söögi eest hoolitseb.

Kas inimesed saavad kaamerapildi läbi aimu kotkaste talvisest elust?

Jah. Eks kotkad kogunevad ka muidu talviti kokku, randadele mere ääres. Seal on toitu: metssead, kes on uppunud, aulid, sõtkad. Kui jahimees laseb põdra ja midagi jääb sellest maha, on kohe rongad kohal. Nemad juhatavadki merikotkad kohale.

Kui kaua kotkaid söötmispaigale koguneb, kevadeni?

Ükskord läksime soosse, hästi ilus märtsiilm oli, lumi säras. Nägime palju merikotkaid, siin paar, seal paar. Miks nad seal istusid, huvitas. Hakkasime otsima ja leidsime murtud metskitsi. Oli nii ära söödud, et kondid vaid järel. See oli kotkastele tähtis toidupala, et kogunesid veel kevadelgi suurel hulgal. Märtsis otsivad nad juba tegelikult pesapaika.

Mida kotkas istumispuul teeb, miks ta seal istub?

Tal on kõht täis, aga – see on minu arvamus – tal on ikka selline kulinaarne huvi asja vastu. Ta saab midagi aru, ta jälgib. Kui tal hakkab väga kade, kui näeb ronka suure tüki küljes, siis ta võtab selle ära. Aga see on linnuriigis tavaline, et suuremad linnud võtavad väiksemate toidult matti. Ma arvan, et tänu ronkadele merikotkad leiavadki söögikohad üles. Sest rongad on väga terased. Ronk reageerib juba jahimehe paugule.

Aga ronk ei lasku maha, seda jahimehed teavad. Näiteks küttidel on selline nipp, et kui lasevad põdra ja ei saa kohe saaki ära vedada, siis tõmmatakse tavaline nöör põõsa või puu otsast üle selle põdra. Ronk ei tule! Harakas ja pasknäärid tulevad, aga rongad ei tule kunagi.

Teie jälgite ka saabuvate lindude päritolu?

Meid huvitavad rõngastatud linnud. Umbes pooled, kes siia tulevad, on värvirõngastega. Muidu on niisama rõngastamisest ju väga vähe tolku. Tagasiside on oluline. Aga tänu sellele, et siin talvel toidame, saame jälgida, kust kotkad meile talvituma tulevad. Palju rõngastatud linde on Soomest. Eelmisel aastal oli üks Koola poolsaarelt. Seal on karmid talved, nad tulevad selleks ajaks mere äärde.

Värvilistest rõngastest saame 30–40 protsenti tagasisidet, see on väga hea. Tegeleme varjest ka kotkaste pildistamisega, selle vastu on fotograafidel huvi. Aga põhiline on ikka rõngaste uurimine.

Kuidas koha valisite?

Paiga valisime kõiki asjaolusid arvestades, oluline on kasvõi seegi, et päike vastu poleks. Proovin toita neid juba viiendat aastat, oleme katsetanud erinevates kohtades. Alguses tegime laua, et päästa liha kährikute ja rebaste käest – tõstsime sööda üles. Ükski kotkas ei tulnud peale! Siis nad spetsialiseerusid sellele, et rongad läksid väga ettevaatlikult lauale, võtsid sealt lihatüki ja kotkad siis ründasid ronka ja võtsid söögi ära. Teises kohas ei sobinud jälle see, et talvel hakkasid metsaveo masinad voorima, häirimine oli suur.

Kust liha toote?

Metsloomi tohib sööta ainult ulukilihaga, seda saame lihatööstusest. Kui ulukiliha töödeldakse, siis teatud kohad lõigatakse välja ja see jääb üle. Töötlejad on huvitatud sellest, et ma selle ära viin.

Palju linde olete söötmispaigal näinud?

Korraga olen näinud ühel õhtul 15 kotkast, üks kaljukotaks teiste seas. Siinkandi suurtes soodes kaljukotkas liigub.

Olen tähele pannud, et detsember ja jaanuari algus on kõige parem aeg kotkaste nägemiseks. Seepärast on see ka looduses kõige tähtsam aeg söötmiseks. Kurb on fotograafide jaoks see, et Eestis on kõige pimedam aeg just detsembris ja jaanuaris, kui kotkaid on kõige rohkem. Vaataja jaoks on põnev seegi, et toidulaud meelitab kohale teisigi, pasknääre, vareseid ja harakaid. Võibolla tuleb rebanegi ja kui keegi ei sega, võib teoreetiliselt ka ilves tulla. Ilves on julgem kui hunt.

Pikemalt on kotkakaamera lugu kirjas ajakirja Loodusesõber detsembrinumbris.

Soome külaline

Looduskalender — Thu, 11 Dec 2008 23:03:16 +0000

Video: Aivar Veide
Rõngastamisinfo: Jukka Haapala

Vaata videot.

Aivari tuvastatud merikotkas on sündinud 2006 aastal, Uusimaal.

Ring number: SFH E 21381 + black/red Z263
Species: Haliaeetus albicilla
Age: nestling (2 young in the nest)
Date: 9 June 2006
Place: Uusimaa, South Finland
Biometrics: wing 342 mm, weight 4310 g
Ringer: Hannu Ekblom

There is also one earlier reading of the colour ring Z263 in our database: 13.03.2007 Yläne (Turku & Pori), Finland.

Peategelased hakkavad selguma

Looduskalender — Thu, 11 Dec 2008 22:54:24 +0000

Video: Aivar Veide

Vaata videot.

Aivar käis hommikul varjes ja tal õnnestus tuvastada kahe merikotka rõngaste numbrid. Tubli töö!

Meie ees on kaks talve vana ehk 2007. aastal sündinud merikotkas, kelle Tiit ja Renno rõngastasid kahepojalises pesakonnas. Pesa asus toitmisplatsilt vaid kaheteistkümne kilomeetri kaugusel! Päris omakandi kotkas.

Kui Renno Soome Rõngastuskeskusest vastuse saab, kus lind pärit, esitleme teise Aivari poolt võetud videot.