Toidumaja külalised – hallpea-rähn

Looduskalender — Wed, 10 Feb 2016 08:10:10 +0000

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Hallpea-rähn Picus canus

Roherähn Picus viridis

Hallpea-rähniga võime kokku sattuda näiteks linnaparkides. Linnu sulestiku värvus võib aga eksitada vaatlejat nagu oleks tegu roherähniga, kuid viimatinimetatuid peame kahjuks haruldusteks pidama – neid võib veel harva kohata kusagil Saaremaa lehtmetsades, kultuurmaastiku läheduses ja hää õnne korral päris Eesti lõunaosas, aga mandrilt on liik peaaegu kadunud.

Hallpea-rähn

Hallpea-rähne võime kohata aasta läbi hõredates looduslikes segametsades, nende arvukust hinnatakse umbes viiele tuhandele isendile. Talilindude söötmiskohtades ilmutavad nad endid üldiselt harva. Näiteks tuntumast suur - kirjurähnist ollakse „pea“ jagu suuremad: kuni kolmekümne sentimeetrise pikkuse juures tuleb kaalu kusagil sada viiskümmend grammi. Seljasulestik kergelt kollakat tooni samblaroheline, pea, kaela, rinna ning kõhusulestik vesihall. Must silmamask ja punased silmaiirised, kitsas põskhabemetriip samuti must. Noorlinnudude sulestik on veel kröömike heledamat tooni. Vaid isaslinnu laubal märkame punast laiku. Nokk kõigil tumehall ning jalad kollakalt hallid. Vaata ja võrdle Arne fotodelt.

Hallpea-rähn

Hallpea-rähnid on äärmiselt tähelepanelikud ning ettevaatlikud linnud. Sageli mängitakse vaatlejaga peitust – kui lind on Sind märganud ja tavaliselt märkab tema Sind enne, siirdub lind sageli puutüve taha peitu ning toimetab seal edasi. Püüad liikuda vaikselt uude asukohta, aga sama kordub. Pildistajale üpris keeruline objekt.

Loe lisaks rohelistest rähnidest: LINK

Hallpea-rähni vaatlused: LINK

Musttihast võime me samuti toidumajas kohata

Looduskalender — Tue, 26 Jan 2016 14:16:16 +0000

Fotod Karl Ander Adami, www.adamifoto.com

Musttihane

Musttihane Periparus ater varemalt Parus ater

Selline väike ja värvitu rasvatihane, valge põselaiguga, aga see ta ongi - musttihane. Kui Sa peaks märkama valget kuklalaiku, siis võid täiesti kindel määramises olla. Lihtsalt hallikad seljasuled ja kõhualune valge, kuid üpris määrdunud välimikuga. Sellised sinitihaste suurused ning emas- ja isaslinnud sarnase sulestikuga.

Talvitujaid on vähearvukad, vast mõnikümmend tuhat tegelast. Kuusikute või kuuse-segametsade linnud, aga saartel tegutsetakse männikutes. Mitte ainult putuktoidulised, otsitakse ka okaspuude seemneid, aga nagu teada kuusekäbidel oli tänavu „ikaldus“. Niisiis toidulauale võivad nad vabalt sattuda.

Möödunud aasta augusti lõpus, septembri alul kirjutasime musttihaste äärmiselt massilisest läbirändest – mõnel päeval loendati neid Puises ja Kablis oma sada tuhat isendit, aga neid rändas ka üle Kihnu.

Musttihase valge kuklalaik on kindlaks määramistunnuseks

VIDEO: tamme-kirjurähn on meie looduses uustulnuk

Looduskalender — Sun, 24 Jan 2016 16:18:18 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

Veebikaame ees oleme tamme-kirjurähni tegutsemas näinud vast juba viis aastat. Tegelane sorteerib pähkleid…

Tamme-kirjurähn Dendrocopos medius

Tamme-kirjurähn hakkas meile levima pisitasa lõuna poolt (kuni 2005 aastani oli lind harulduste nimekirjas, aga nüüdseks juba vähearvukas pesitseja). Otepää kalmistupark on meie lindude söötmiskoha kõrval ja sellistest parkidest ning lehtpuumetsades neid näha võibki. Kus veel kohata võime: Pühajärve pargis, Räpina pargis, Vana-Vastseliina lossipargis, Helme lossipargis, Raadi kalmistul Tartus, pea Kesk-Eestini välja.

Väikesest, vaiksest ning tagasihoidlikkust linnust, põhiliselt vanematel lehtpuudel tegutseja ei pruugi vahel isegi tähelepanu äratada. Kuid juba märtsikuus, kui tekib paarilise otsimise vajadus võime kuulda „kerget hädakisa“ - “väää-vää-vä...” ja siis pole häälitsejat üldse raske metsatukast või pargist leida…

Tamme-kirjurähn on veidi suurem, kui väike-kirjurähn, aga omakorda pisem suur-kirjurähnist. Kõik mainitud on valgete õlgadega ning püsivad aastaringselt sarnases sulestikus. Tamme-kirjurähni must seljasulestik sarnaneb suur-kirjurähni musta seljaga. Pealagi punane kiir (emaslinnul lõpeb punane pealael, isaslinnul ulatub kukla taha) ja seetõttu võib segi ajada suur-kirjurähni tänavusuvise noorlinnuga. Silma hakkab roosa sabaalune, triibulised küljed ning hele kõhualune. Nokk on teiste äranimetatud rähnidega võrreldes väiksem - mõeldud pigem nokitsemiseks, kui „lammutamiseks“ eks seetõttu kuuleme tamme-kirjurähni ka harva „trummeldamas“.

Kuula Veljo Runneli poolt salvestatud tamme-kirjurähni häälitsemist: LINK

Tamme-kirjurähn

Aasta Lind 2016 - rasvatihane

Looduskalender — Wed, 30 Dec 2015 07:55:49 +0000

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

otsestriim | uudised | foorum | ilm

Vaata mobiilsest seadmest: iPhone, iPad; Android, VLC

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2016. aasta linnuks rasvatihase, meie ühe tuntumatest ja levinumatest lindudest, kelle toimetamisi saab kõikjal aastaringselt jälgida. Rasvatihase aastal saavad tuttavamaks nii meie tihased – rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane, kukkurtihane - kui ka teised talvel toidumaja külastavad ja suvel aias pesitsevad linnud.

Rasvatihase aasta veebilehe leiab aadressilt:

http://www.eoy.ee/rasvatihane/

Pildid napsas Hagnat, LK foorumist

Lõpuks on külmemad talveilmad meilegi jõudnud ja viimane aeg on sulissõpradele toidumaja üles seada. Koostöös Looduskalendri ja Loodusemehega saab selgi talvel jälgida lindude tegemisi Otepääl asuvalt lindude toidumajalt.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning rasvatihane on järjekorras 22. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimisse ja kaitsesse. Rasvatihase aastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ veebilehel:

http://www.eoy.ee/aastalind

Lisateave:

Margus Ots 508 2244

margus.ots@gmail.com.

+372 508 2244

Alustame "Talilinnukaamera" kümnenda hooajaga, kasutades tänavu Axisé veebikaamerat. Ühendus on nüüdseks juba viiendat aastat mobiilne. Kaamerastriim jõuab Otepäält Tartusse, Eeneti serverisse Elisa 4G ühenduse abil, mis tagab meile pildi sujuva edastuse.

Sulissõpradele toidulaua katab BALSNACK.

Kaamera asub Otepääl, LOODUSEMEES.ee kontori akna taga. Näeme talvituvate lindude käitumist linnaoludes ja Arnelt saame kindlasti huvitavat pildimaterjali Looduskalendris avaldamiseks.

Talilinde ning nende tegemisi tutvustab Margus Ots - aasta linnu 2016 ettevõtmise eestvedaja.

LK inglise keelne foorum on avatud kõikidele registreerunud huvilistele.

EENet paljundab striimpildi vaatajatele vajalikus hulgas. Flash pleier mängib kõigis Flashi toetavates veebilehitsejates.

Ettevõtmise partnerid:

Talilinnukaamera lõpetab

Looduskalender — Mon, 09 Mar 2015 17:33:19 +0000

Pildi napsas Airras, LK foorumist

Aga kes on pildile jäänud?

Tänavune talv oli nagu ta oli, aga Kagu-Eestis lund oli ja sulissõbrad said toidetud BALSNACKi erineva linnutoiduga. Arne Ader kandis Loodusemehe kodukontori akna all sulissõprade eest kenasti hoolt.

Kaamerapilt toimis päris korralik, linnuliikidest puudust ei olnud, söögimaja külaliste pilte salvestas LK foorum ja huvilisi jagus.

Ühendus toimis Elisa MiNT 3,5G toel ja striimi paljundas EENet.

Tänud meie vaatajatele!

Ettevõtmise partnerid:

Sulissõprade talvetoidust

Looduskalender — Wed, 14 Jan 2015 09:11:11 +0000

Veebikaamera pildi napsas Airras, LK foorumist

Tänavune talv oma väga muutlike ilmadega pole meie talilindudele olnud kõige „mugavam“ – päeval sulatab või sajab vihma, tihti jäidet, ööga jäätuvad nii linnutoit, kui puuvõrad… Tormipäevad lumetuisuga, kui hää peremees ei aja koeragi välja. Järgmisest nädalast oodatakse pakaselist ja linnud kelle me oma aeda oleme „meelitanud“ elavad talve üle suuresti tänu meie järjekindlale söötmisele. Paku lindudele soolavaba toitu: hakkliha, pekki, kes sulatab hirsist või kaerahelvestest ja rasvast vanasse konservikarpi „tihasekella“, kellel on mingit seemnevaru või sügisel tehtud kaeravihtu. Paljud ostavad linnutoidu kaubanduskeskustest.

Varakevadest alates hoolitsevad juba sulissõbrad, et Sinu koduaias taimekahjurid vohama ei pääseks.

TOIDUSEGU
lindude talviseks toitmiseks

KOOSTIS: päevalilleseemned (80%), kaer (10%), arahhis(10%).
TÄIENDSÖÖT
Segu sisaldab tähtsamaid toitaineid, mida meie linnud talvel vajavad.
Toidusegu soovitab ajakiri LOODUSESÕBER
Avatud pakendit hoida kuivas kohas!
100g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 2411 kJ / 576 kcal, valku 22,3g, süsivesikuid 20,4g, rasva 45,7g.
KASUTUSJUHEND:
Ava pakend, kalla vajalik kogus toidusegu lindude söötmiskohta. Hoia söötmiskohas pidevalt linnutoitu või lisa toidusegu alati kindlal kellaajal.
NB! Kui oled lindude toitmist alustanud jätka seda kindlasti kevadeni! Lisatoitmisega harjunud linnud võivad toidu puudumisel hukkuda.

RASVAPALLID
lindude talviseks toitmiseks

KOOSTIS: nisujahu (52%), veiserasva (22%), searasva (7%), päevalilleseemned (14%), liiv (5%).
SEGASÖÖT

KASUTUSJUHEND:
Ava pakend ja riputa rasvapall koos võrguga õues lindudele kättesaadavas kohas üles (näiteks konksu, naela või oksa külge).

NB! Kui oled lindude toitmist alustanud jätka seda kindlasti kevadeni! Lisatoitmisega harjunud linnud võivad toidu puudumisel hukkuda.

100g toodet sisaldab keskmiselt:
Energiat 2506 kJ / 599 kcal, valku 23,3g ,süsivesikuid 33,2g, rasva 41,5g

Linnutoitu igale maitsele: LINK

VIDEO: Talilinnukaamera - rohevint

Looduskalender — Tue, 13 Jan 2015 13:15:15 +0000

Video salvestas Nuri, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Talvehommiku linnurohkuse juures märkame rohevindi isaslinnule omast käitumist toidulaual

Rohevint Cardulis chloris

Hommikusel ajal saabuvad rohevindid toidumajasse „aega veetma“. Päevalilleseemnetega maiustatakse kohapeal, neid rahulikult noka vahel keerutades, et koortest puhastada - rohevintide tugev nokk on selleks „justkui loodud“. „Pekil“ või rasvapallidel ei näe me rohevinte kunagi.

Käitumine on suuremas lindude seltskonnas veidi riiakas, aga liigikaaslastest emaslindudesse suhtutakse lugupidavalt - „daamidel“ on alati eesõigus, seda ka toidumaja järjekorras.

Põldvarblaste hääleka kamba saabudes rohevintide riiakus „taltub“, oodatakse rahulikult põõsal oma järjekorra saabumist, et kiiresti seeme napsata, samuti kui tihased toimivad.

Rohevint

Rohevintide juures hakkab esmalt silma erkkollane tiivatriip ja isaslindude kirkam „papakoilik“ sulestik. Emaslindude sulestik näib tuhmim, pruunide vöötidega ning liigitunnus tiivatriibul on kitsam. Pööra tähelepanu rohevintide sabakujule – isaslindude sabaservadel näeme kollaseid vööte, mis emas- ja noorlindudel vaid aimatavad. Silmaiiris tumepruun, jämeda noka tipp veidi tumedam, aga paistab nii roosat kui kollakat värvitooni, jaladki roosad. Võrdle tunnuseid Arne fotodel.

Põldvarblastele suuruses alla ei jääda, pigem krööm suuremad: pikkust viisteist sentimeetrit, kaalu kolmekümne grammi ringis.

Talvel liiguvad rohevindid ringi salkades, kui kamp on suur, siis ülbitsetakse nii toidumajas, kui maapinnal teiste värvuliste kallal… Talvist arvukust võiks hinnata paarisajale tuhandele.

Rohevintide vaatlused: LINK

Rohevint

Talilinnukaamera - leevike

Looduskalender — Thu, 08 Jan 2015 10:12:12 +0000

Video salvestas Aita, LK foorumist

Foto Arne Ader

Leevike Pyrrhula pyrrhula

Selline vaatepilt pole haruldane, et punakuueline leevikeseisand valvab toidumaja kõrval või all, et emaslind saaks segamatult toituda ja alles seejärel saabub „härrasmehe“ päevalilleseemnete nokitsemise järjekord, peki ja rasvapallide vastu leevikesed huvi ei tunne. Inimest usaldavaid linde võime näha koduaia õunapuudel või sirelipõõsastel, samuti vahtra-, saare- või pihlapuudel ning lumest turritavatel kõrgekasvulistel umbrohtudel (oblikatel, pujudel ) seemneid otsimas ka pihlamarjadel süüakse vaid seemneid ja viljaliha pudistatakse puude alla. Sagedamini tegutsevad leevikesed talvisel ajal väikestes salkades, kohtame kultuurmaastikes ja veel lahtiste veekogude läheduses, arvukuseks mõnisada tuhat lindu, kuid see erineb aastati.

Vanakindudel hakkab silma must pea, mis heas valguses sinaka, metalse läikega. Musti tiibu ilmestavad laiad vesihallid vöödid, mis hästi märgatavad nii istuval linnul, kui lennupildis. Päranipuala on säravalt valge.

Tuntult leevikesepunased on ainult isaslinnu põsed, rind ning kurgualune. Emaslinnud ongi kröömike pisemad, põsed ja rind roosakaspruunid, hallikirju seljasulestik roosaka varjundiga - isaslinnu seljasulestik paistab sutsu tumedamana. Kuidas noorlinde ära tunda? Nemad sarnanevad emaslindudega, aga neil ei ole peasulestik veel musta värvi, alles pruunikas. Silmavärv ning jalad kõigil leevikestel pruunid, nokk must ja tugev. Pontsakate värvuliste kehapikkus algab viieteistkümnest sentimeetrist, suuremad isaslinnud võivad kaaluda pea nelikümmend grammi, aga pisemad veerandi võrra vähem.

Leevikeste vaatlused: LINK

Linnusalk õuel: leevikesed, rasvatihane, koduvarblane ja põldvarblane

Talinnukaamera - hakk

Looduskalender — Sun, 04 Jan 2015 14:36:16 +0000

Veebikaamera pildi salvestas Bea, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Hakk Corvus monedula

Hallvarestest veidi väiksemad hakid on vareslastele omaselt nutikad linnud, nemad pole rasvapallile maandudes saamatud - tegutsetakse päris läbimõeldult, teatakse – tuntakse hästi ümbrust ning ka seal valitsevaid ohte.

Hakiparved kuulduvad linnamaastikus päris häälekalt ning talveks on neid meile põhjapoolsematest riikidest juurde rännanud. Talvine arvukus küünib saja kuni paarisaja tuhande isendini.

Hakid kannaksid nagu hõbehalli pearätikut, mis isegi kehvas talvevalguses heaks määramistunnuseks. Halli pearäti lõpetab kaelal valge triip, aga see erineb isikuliselt, kellel nähtavam või kellel kogunisti puudub. Seljasulestik must ning tuhmilt läikiv, sulades kokku rinna tumehalli sulestikuga. Mustalt haki otsmikult jälgib meid teraselt valkja vikerkestaga silm, mille tegelik värv on terashall, noorlindudel võib see olla veidi sinakat tooni (vaata Arne alumist pilti). Must nokk, vareslase kohta pisike, jalad samuti musta värvi. Suuruselt võiks hakke võrrelda kodutuvidega, pikkust veidi üle kolmekümne sentimeetri ja kaalu üle paarisaja grammi.

Hakikolooniates kehtib lindude omavahelistes suhetes „võimuredel“ isegi talvisel ajal, kui meile on saabunud hulgaliselt talivõõraid ja juba pesitsenud hakipaarid hoiavad üksteise lähedusse ka pesitsusvälisel ajal.

Hakkide vaatlused: LINK

Hakk

Hakkide ja vareste ööbimispaik

Talinnukaamera - sinitihane

Looduskalender — Sat, 03 Jan 2015 17:19:19 +0000

Veebikaamera pildi salvestas IceAge

Foto Arne Ader

Sinitihane Parus caeruleus

Hommikuhämaras, kohe peale esimeste rasvatihaste toidumaja külastust on platsis veidi ettevaatlikumad ning arglikumad sinitihased – kiirelt napsatakse päevalilleseeme ja läinud linnuke ongi. Olukorrast lähtuvalt võivad pisikesed sinitihased riiakalt käituda, et toidulaual koht välja võidelda: väikest teravat nokka ning küüniseid mõistavad suuremad, kuid aeglasemad linnud peljata küll.

Rasvatihastele (nemad on meie suurimad tihased) jäävad sinitihased pikkuses alla tolli jagu ehk siis sellised alla kaheteist sentimeetrised tegelased, kaaludes veidi enam kui kümne grammi, aga rasvatihaste suurte isaslindude kaal küünib üle paarikümne grammi.

Seemnetoidul ollakse talvisel ajal, aga meelsasti nokitakse rasvapalle, „tihasekella“ meisterdatakse sulissõpradele tänapäevani (mageda rasva hulka segatakse kaerahelbeid ), kusagil pakutakse seapekki ja kaloririkka toidu kallal toimetatakse külmal ning lühikesel talvepäeval meeleldi.

Talvitujateks enamalt jaolt vanalinnud ehk suvel üheskoos pesitsenud sinitihaste paar (kui neil õnneks läinud „kõiki ohte“ vältida). Rännukihk viib mõnel aastal enama jao suvel ilmavalgust näinud noorlindudest viinud Kesk- või Lääne-Euroopasse. Talviseks arvukuseks hindame veidi üle saja viiekümne tuhande isendi. Tänu linnusõpradele, kes talvel tihaste ja teiste talvituvate värvuliste eest hoolt kannavad ei ole nende arvukus langenud.

Mõlemal sugupoolel on sarnane sulestik. Pisikeste sinitihaste kael jääb märkamatuks - ümar pea oleks justkui keha küljes. Kollasel rinnal ei näe me rasvatihastele omast musta vööti vaid ainult tumedat triibukest. Taevasinist lagipead ümbritseb valge peapael, mida isaslinnud vahel „turritavad“, punnis põsed säravvalged. Tumepruune silmi, väikest musta nokka ning lõuaalust katab kitsas mustjas „mask“ - kuklatagune vööt on tumesinine nagu ka kuklal laienev krae.

Seljasulestik küütleb kenas valguses rohekalt, tiivad ning saba aga sinakalt. Valged tiivajooned sarnaselt rasvatihastele. Pisikesed jalad on hallikassinised.

Sinitihaste vaatlused: LINK

Sinitihane

Vaid isaslinnud turritavad vahel pealae oma siniseid sulgi…

Talilinnukaamera

Looduskalender — Thu, 25 Dec 2014 18:28:36 +0000

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

otsestriim | uudised | foorum | ilm

Vaata mobiilsest seadmest: iPhone, iPad; Android, VLC

Alustame "Talilinnukaamera" üheksanda hooajaga, kasutades tavapäraselt Mobotixi veebikaamerat. Ühendus on nüüdseks juba viiendat aastat mobiilne. Kaamerastriim jõuab Otepäält Tartusse, Eeneti serverisse Elisa MiNT ühenduse abil, mis 3,5G tehnoloogiat kasutades on piisavalt kiire, et tagada pildi sujuv edastus.

Sulissõpradele toidulaud on kaetud BALSNACKi linnutoiduga.

Kaamera asub Otepääl, LOODUSEMEES.ee kontori akna taga. Näeme talvituvate lindude käitumist linnaoludes ja Arnelt saame kindlasti huvitavat pildimaterjali Looduskalendris avaldamiseks.

Nagu kombeks, tutvustame söögimaja külalisi ja LK foorum on avatud kõikidele registreerunud huvilistele.

EENet paljundab striimpildi vaatajatele vajalikus hulgas. Flash pleier mängib kõigis Flashi toetavates veebilehitsejates.

Ettevõtmise partnerid:

2016

2015

2009

Toidumaja külaline - koduvarblane

Looduskalender — Thu, 17 Dec 2009 22:11:22 +0000

Foto: Arne Ader

Emas – ja isaslinnud.

Koduvarblane

Passer domesticus

Koduvarblase toidumaja külastamise harjumused on sarnased rohevindi omadega - tullakse einestama, mitte ei haarata midagi söödavat ja kohe minema.

Kehavärvus on isaslindudel kirkam, selg kastanpruun, kollase ja mustaga. Emaslinnud on tuhmima seljasulestikuga: halli, musta ja beeshiga. Pruunikatel tiibadel on mõlemal valge vööt ning mustad pikitriibud. Lindude alapool on hall.

Isaslinnul on must lõualaik, mis emaslindudel puudub, pealagi on hall ja silmast hakkab pruun kaarjas vööt. Emasvärvu pea on pruunikas ja kulmutriip pole nõnda tume.

Toidumaja külaline - põldvarblane

Looduskalender — Thu, 17 Dec 2009 10:15:27 +0000

Foto: Arne Ader

Põldvarblane.

Põldvarblane

Passer montanus

Koduvarblane on meie tüüpiline linnavarblane nagu põldvarblane on meie põline maavarblane. Talvel tegutsevad varblaseliigid õige sageli ühistes salkades ja sel juhul märkame varblaste seltskonnas kolme erineva sulerüüga linde, nimelt on põldvarblase emas - ja isaslinnud sarnase sulestikuga.

Põldvarblasel on punakaspruun pealagi, valkjad põsed, millel must laik. Sugulastest on nad väiksemad ning kirkama sulestiku värvusega. Tähelepanelik vaataja neid omavahel segamini ei aja, kuigi käitumine ja siutsuvad häälitsused on sarnased.

Linnutoidust

Looduskalender — Tue, 15 Dec 2009 21:11:06 +0000

Pilt: Nuri, foorumist

Talveilmad on sellised, et sulisõpradele on lisasöötmine hädavajalik. Toidumaja kaamerast on näha, kes eelistab seemnesegu, kes rasvapalli. Põhiline, et toit oleks saadaval ja toitmises vahepäevi ei tekiks.

Otepääl linnud saavad Balsnack´i linnutoitu.

Kuna täna polnud enam mõnes kaupluses linnutoitu saada ja meile on varemgi sarnaseid küsimusi esitatud, et mida soovitame, anname teada, et linnusööki on võimalik tellida interneti kaudu ja kohaletoimetamine võtab aega maksimaalselt 72 tundi. Tundke huvi - LINK

Karm talveilm jääb ilmaennustajate kinnitusel püsima, seega tutvustame lähiajal erinevaid toidusegusid.

Toidumaja külaline - puukoristaja

Looduskalender — Sat, 12 Dec 2009 15:54:33 +0000

Foto: Arne Ader

Puukoristaja.

Puukoristaja

Sitta europaea

Puukoristaja on üks vähestest lindudest, kes suudab liikuda puudel alaspidi peaga - seda on toidumajas vahel näha. Talvel seltsivad puukoristajad meeleldi tihastega.

Linnud on voolujoonelise kehakuju ja lühikese sabaga. Selg on sinakashall, alapool valge ning kõhu küljed ja sabaalune roostepruuni sulestikuga. Väga iseloomulik on must silmatriip, pikk ja tugev nokk. Emas - ja isaslind sarnased. Nimesid on tähelepanuväärsel linnul palju: puurähn, puuvästrik, puuporr, kusetaja, takutoristaja, piibutaja...

Talvine arvukus kõigub saja ja kahesaja tuhande isendi vahel, meie läänesaartel kohtab puukoristajat harva.