Kotkakaamera külaline - musträhn

Looduskalender — Sun, 13 Dec 2009 18:32:37 +0000

Foto: Arne Ader

Musträhn.

Musträhn

Meie suurim rähn – musträhn. Tegu punase pealaega linnuga, kes on kas isaslind või noorlind. Emaslinnul on punane ainult kuklalaik. Tugev nokk sarvevärvi, tumeda otsaga. Ikka suurte metsaalade esindaja, keda võib meil talvel hinnanguliselt kuni viisteist tuhat olla.

Kotkakaamera külaline - hiireviu

Looduskalender — Sun, 29 Nov 2009 12:39:16 +0000

Pilt: Fleur, foorumist

Hiireviu

Buteo buteo

Rongaga sarnase suurusega, aga väga jõulise kehakujuga röövlind, vahel näeme neid kaamerapildis kõrvuti. Hiireviu nokk on must ja kollase tüvikuga, jalgade vahanahk hallikas - kollane. Sulestiku värvusega on asjad keerulisemad, kuid tavaliselt jätab pruuni mulje. Pane tähele heledamat kulmutriipu.

Talvise merikotkakaamera uudised

Looduskalender — Sat, 14 Nov 2009 11:28:55 +0000

Talvine merikotkakaamera alustas 7. novembril 2009 kahe veebikaameraga kotkaste söödaplatsilt. Siin kõik uudised vanematest uuemateni:

Гость камеры орланов – чёрный дятел
14.12.2009.
Гость камеры орланов – канюк
30.11.2009.
Новости: Зимняя камера орланов
14.11.2009.
Гость камеры орланов – серая ворона
13.11.2009.
Гость камеры орланов – сойка.
13.11.2009.
Обзор камеры орланов за день
13.11.2009.
Тийт Рандла: вóроны указывают орланам дорогу
11.11.2009.
Обзор камеры за первый день
11.11.2009.
Зимняя камера орланов-белохвостов
10.11.2009.

Kotkakaamera külaline - hallvares

Looduskalender — Wed, 11 Nov 2009 15:27:28 +0000

Foto: Arne Ader

Hallvaresed.

Hallvares

Corvus corone cornix

Kes siis varest ei tunne? Nutikaid linde elab linnas, kui maal, ainult suuri metsamassiive ja soid – rabasid välditakse, kuid talvisel hulguajal võib sinnagi asja olla. November on meie vareste väljarännu viimane kuu. Linna ja asulate elanikud on enam paiksed ja rännuhimulisemad on just vanemad, mitte nagu teistel liikidel nooremad linnud. Koos põhjapoolsete sisserändajatega kujuneb talviseks arvukuseks paar- kuni nelisada tuhat isendit.
Hallvarese pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, seljas on „hall mantel“, krae ülesse tõstetud. Vareste kraaksumisest saame kaamerapildi vahendusel aimdust, kas on tegu mingi häireolukorra või rahuliku söömaajaga.

Kotkakaamera külaline - pasknäär

Looduskalender — Wed, 11 Nov 2009 15:16:53 +0000

Foto: Arne Ader

Pasknäär.

Pasknäär

Garrulus glandarius

Meelsamini tegutseb ettevaatlik, kuid mitte inimpelglik pasknäär metsa äärealadel, kus palju alustaimestikku. Meie söödaplats vastab nõudmistele. Segatoiduline lind soetab omale sügiseti talvevarusid, näiteks tammetõrusid, tema noka ehitus annab sellise võimaluse. Kui trehvad tammehakatisi metsa all kasvamas, võib suure tõenäolisusega „istutajaks“ pasknääri pidada, ei jää ju kõik usinalt peidetud tõrude asukohad meelde.

Pea ainus, kes pasknääriga tammede istutamisel konkureerib, on orav ja alles nende järel tuleb pika... pika vahega „rootsi kuningas“, aga tema Kõrguse istutatud puudele on nimed antud.

Pasknääride talvine arvukus kõigub meil saja tuhande ja veerand miljoni linnu vahel. Varesest väiksema linnu, pigem haki suuruse pasknääri kokkupandud tiibadel on meie rahvusvärvid, keha roosakashall, sabatüvi valge, saba pikk ja must, lühem kui harakal. Häiritud olekus tõusevad lagipea suled kohevile.

Merikotka kaamerapäeva ülevaade

Looduskalender — Tue, 10 Nov 2009 20:47:24 +0000

Foto: Olga, foorumist

Ega me ei kavatse igapäevaseid ülevaateid hakata edastama, kuid parim viis on alul toimuvale tähelepanu juhtida.

Esimene hommikune külaline oli vareste väikseim sugulane – pasknäär ja eile õhtul viimane. Peab suurematest ja tugevametest varem jõudma. Hallvaresed ja ettevaatlikud rongad peremehetsesid pea poole kaheteistkümneni, edasi tegutseti koos rebasega. Foorumi rahvas on episoodid talletanud.

Vaata videot: LINK

Rebasel on sabal nähtavad algava kärntõve tunnused. Üleeilne rebane oli väga kena talvekasukaga, seega on ümbruses luusivaid „vadereid“ rohkem.

Veidi peale keskpäeva saabus meile juba tuttav merikotka noorlind. Tegutseti koos hallvareste, ronkade ja harakapaariga.

Vaata videot: LINK

Kotkaste häälitsusi oli maaliliseks muutunud kaamerapildist kuulda ja juba päris hämaras ootasid oma järjekorda kährikkoerad, nende lähedalolekut reetsid samuti hääled.

Tiit Randla: rongad juhatavad merikotkad kohale

Looduskalender — Mon, 09 Nov 2009 22:05:22 +0000

Tekst: Helen Arusoo, Ajakiri Loodusesõber

Foto: Mats Kangur

Tiit Randla kotkametsades.

Kordusena, aga koos kaamera käivitamisega asjakohane lugu ajakirjast „Loodusesõber“. Kotkamees Tiit Randla jutustab, kuidas ta Kotkakaamera peategelaste söögi eest hoolitseb.

Edasi loe SIIT.

Esimese kaamerapäeva ülevaade

Looduskalender — Mon, 09 Nov 2009 21:30:03 +0000

Fotod: Mutikluti, foorumist

Niisiis hakkas Tiit laupäevast lisatoitu välja panema. Kella üheteistkümne ajal oli esimene merikotka noorlind kohal ja Aivar Veide oli teist lindu möödalennul näinud, tundub, et uus toitumisplats on omaks võetud. Mutikluti nägi ja registreeris eile õhtupoolikul päris kena talvekasukaga rebase.

Foorumist saab lugeda detailsemat päeva kokkuvõtet: LINK

Talvine merikotkakaamera

Looduskalender — Sun, 08 Nov 2009 23:22:45 +0000

Ülekande võimaldab Televõrgu AS

otsestriim | talvine kotka-TV | uudised | foorum

EENet ja Televõrk korraldavad veebikaamera pildi ülekande, jälgivad kaks Mobotixi veebikaamerat. Illustreeriva materjaliga aitab Loodusemees.ee ja ettevõtmisega on seotud hulk toredaid inimesi.

Merikotkakaamera veebipleierist saab vaadata talvist merikotkakaamerat veebibrauserist lahkumata:

Veebipleier on vaadatav Windowsi, Linuxi ja Mac OS-i keskkonnas. Vajab Silverlighti brauserilisa, mille saab alla laadida siit, juhul kui veel pole. Kui siiski ei õnnestu kaamerat vaadata, soovitame VLC Playerit.

Vaata, mis toimub!
Kaamerad sättisime töökorda novembri esimese nädala ilusate ilmadega. Esialgu paigaldasime kaks kaamerat nagu mullu. Töö käigus vaatame, kas tekib vajadust midagi muuta. Maas olev kaamera on esialgu laia vaatega, et näha ümbruses toimuvat. Kui söötmiskohal huvitavaks läheb, saab objektiivi vahetada kolm korda pikema vastu.

Tiit Randla on see mees, kes hoolitseb toidulaua eest, teda aitab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Toitmisel võib tekkida pause, kui nii vajalikuks peetakse - manulised peavad ka ise hakkama saama, aga seda näitab juba talv.

Ettepanekuid saate postitada foorumisse või Looduskalendri kontaktaadressile (vt lehe alt).

Vasakus veerus hakkame tutvustama kaameras nähtud külalisi.

Foto: Aivar Veide

Urmas, Vilju ja Tiit.

Toetajad: