VIDEO: hirved hommikuvalguses

Looduskalender — Mon, 25 Jan 2016 12:14:14 +0000

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Video algab särinaga, mis märgib IR-valgustite kustumist. Päev on juba pööripäeva ajast jupp maad pikem ning lumikate aitab valgusele kaasa.

Hirvepullid ei „raatsi“ kuidagi söödaplatsilt hommikuhämaras lahkuda, ohtu pole, ilm tuuletu ja võõrad helid kaugelt kuulda nii tegutseb kamp omasoodu. Näha on päris uhke sarvekrooniga isendeid nii ka pulksarvedega nn alamal hierarhiaredelil olevaid „juntsusid“. Sarvedega omavahelisi suhteid vahel ikka klaaritakse, aga selles puudub „tõeline kirg“, märgitakse oma seisust karjas, mis on arvuliselt päris muljetavaldav (videos ei näe me veel kogu pullikarja).

Suurtel pullidel jääb õlakõrgust veidi alla pooleteise meetri, suuremate keha tüvepikkus ulatub julgelt üle kahe meetri ning kaalu veerand tonni ringis ja võimas sarvekroongi võib kaaluda mõnikümmend kilo. Hirvelehmasid näeme paraku harvemini.

Metsas ollakse talvisel ajal puukoore ja võrsete toidul, aga kusagilt kaabitakse vahelduseks ka mustikavartelt lumi ja , et toiduvaheldust saada. Puude koort ulatutakse koorima kuni kahe meetri kõrguseni, võrseid naksitakse veel pool meetrit kõrgemaltki. Esiplaanil, eelmisel nädalal toodud silopsll tundub hirvedele enam maitsma, nooremad loomad saavad nakitseda vasakpoolset silopalli. Heinapallilt pole lundki veel maha aetud – sellised on siis maitseeelistused…

Kuu aja pärast hakkavad uhkemate sarvedega loomad oma „pulliuhkust“ metsa alla „kaotama“. Noorematel jääb see märtsikuusse.

VIDEO: kuidas hirved söönuks saada?

Looduskalender — Mon, 18 Jan 2016 13:15:15 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Paar päeva ei saanud söödaplatsile ligi, lumi lagedatel kohtadel, kus läbi peab sõitma, põlvini ja tuisanud kohtades kõrgemad hanged. Laupäeval, kui Olle läks seadmetel kontrollerit vahetama, neliveolise kastikaga lähedale ei saanud, pidi poolteist kilomeetrit jala minema….

Täna Uno ja & igal juhul koos järelkäruga söödaplatsile läbi murdsid ja platsil rassisid (Uno on see punase mütsiga, tema söödaplatsil enamalt jaolt tegutsebki).

Videos käib mahalaadimine kähku, aga enne on vaja pallid koormasse saada, kohale sõita, etc – nii ongi juba pool päevavalgest läinud…

Natuke kaaludest ka: tumedam silopall kaalub umbes 700 … 750 kilo, heinapall peaks olema veerandi jagu kergem.

Õhtuti, kui söömal mõnikümmend looma, jagub silopallist kaheks õhtuks, ööks. No ja kolmandal päeval leiab tuustides ka midagi lisaks ja see on hea sest igal juhul on hea, et sööta vedelema ei jääks.

Traktor tuli appi võtta, et edaspidigi söödaplatsile sõita oleks võimalik. Suur sula, mis pehmema kliimaga Saaremaal haruldane pole võiks vastasel korral liiklusele kriipsu peale tõmmata. Pildid napsas IceAge, LK foorumist

No ja teise tiiruga sõim porgandeid ka täis.

Tänud Teile mehed!

VIDEO: hirvepullid hommikuvalguses

Looduskalender — Thu, 14 Jan 2016 14:16:16 +0000

Video pani kokku Fleur, LK foorumist

Video alguses lülitab kaamera ennast päris häälekalt juba enne kella üheksat päevareshiimile. On juba veidi rohkem päevavalgust ja talvine lumevalguski on elamise rõõmsamaks muutnud.

Punahirved käituvad veidi närviliselt, päeva edenedes peab minema kusagile võpsikusse varjule, aga õnneks on kõht ööga korralikult täis söödud…

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Üksikult päevasel ajal ring hulkuv kesikkult. Veidi häiritud olekuga, turjakarvad püsti. Vanade emistega kari põõnab päevaund, aga üksikult ringikondav noor loom kaardistab omale toidukohti või otsib mõnda seakarja kellega liituda

VIDEO: nõnda näidatakse noorematele koht kätte

Looduskalender — Tue, 12 Jan 2016 18:20:20 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kõik toimub loomade jaoks pimeduses, meie näeme toimuvat infrapuna valgustuse tõttu

Noorte hirvepullide söögiaeg saabub siis, kui vanad isendid suvatsevad platsilt lahkuda ja koht näidatakse neile samuti kätte. Seega saame noori näha õhtuhämaruses ja hommikuvalguses. Mõni õhtu käivad platsilt läbi ja lehmad, suvise vasikaga.

Metssigadega suheldakse suht rahumeelselt, aga üheteistpealine metsseakari, kus kulti enam näha pole trügib paar hirvepulli platsilt küll välja. Õigem oleks küll öelda, et hirved taanduvad ise.

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Ega rebastegi pulmaajani enam kaua lähe. Täna hommikul uudistati üksteist päris pikalt ja mänguliselt.

VIDEO: hirvekaamera ees toimub

Looduskalender — Thu, 07 Jan 2016 16:18:18 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hirvekarja poissmeeste seltskond on üle kümnepealine, söödaplatsil käib kaks metsseakarja, päeval päris kena kasukaga rebane…

Punahirvedel on jõuvahekorrad keskmise põlvkonna vahel veel välja selgitamata ja sarvede ristamist kuuleme sageli, vahel on seda pusklemist ka näha.

VIDEO: poissmehed koos

Looduskalender — Fri, 25 Dec 2015 11:50:38 +0000

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Vanemate isasloomade ümber tiirutab järelkasv

Pisitasa on punahirvede „poissmeeste“ karjad koondunud. Pulmaaeg jääb on juba paar kuud ajalugu, agressiivsus taltunud, kaelalihasedki pole enam nõnda jämedad.

Talv veedetakse rahumeelselt, aga hierarhiaredelit tuleb tegelastel teada, vaata videost.

Nüüd veidi isasloomade mõõtudest: õlakõrgus kõigub vähem ning jääb meeter kolmekümne mõlemale poolele, noorte pullide kehapikkus algab meeter seitsmekümnest, olles võimsatel vanaloomadel isegi üle poole meetri võrra pikem. Isendite keskmine kaalgi ületab kahtsadat kilo.

Nagu näha külastavad punahirved lisasöötmispaiku meelsasti – toidutarve on täiskasvanud loomadel üpris suur, päevas kuni nelikümmend kilo. Hirvemetsades märkama, et puidukoort võidakse rebida puudelt kuni kahe meetri kõrguselt ning võrseid näksitakse isegi kuni kahe ja poole meetri kõrguselt.

Video Fleur, LK foorumist

VIDEO: ettevaatlikust metsseast

Looduskalender — Sun, 13 Dec 2015 15:17:17 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Metssiga tegutseb üksikult ja päris ettevaatlikult punahirvede juuresolekul.

Kaameravaatajad märkavad, et punahirved on sooliselt seltsingutesse kogunenud, tegutsetakse ning liigutakse koos. Sellisele seltskonnale metssead konkurentsi pakkuda ei taha . Ootama peab aega, kui hirvedel mujal tegemisi ning söödaplats tühi.

Pildid napsas Hagnat, LK foorumist

Punahirvede meeled on pulmade järgselt maha rahunenud. Vahel mõned sarnase võimekusega pullid ristavad sarvi, et oma kohta karja hierarhias määrata. Üldiselt teatakse seltsingus, kes, kus ja kuidas peab käituma.

VIDEO: kodukakk vaatlusplatsil

Looduskalender — Wed, 09 Dec 2015 14:10:57 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

Kui me oleme harjunud mandril meie kõige tuntuma kodukakuga kohtuma kultuurmaastikus, siis Saaremaal võime neid näha metsamaastikus aastaringselt.

Hirvekaamera püsivaatajad kuulevad kodukaku huikeid suht sagedasti, aga kaamera ette jõuab tegelane loomulikult harvem. Toitmiskoha ümbrusesse on hiired endid vastu talve elutsema sättinud, neid käib reinuvadergi passimas.

Päevase aja veedavad kodukakud varjunult mõnes puuvõras või ka kuusehekis, kus surutakse ennast küljega vastu puutüve jäädes nõnda peaaegu märkamatuteks. Meil elutsevatel kodukakkudel esineb kahte sulestikuvärvust nii hallikat, kui punakaspruun, aga ka nende omavahelisi ristandeid. Kehapikkust veidi alla neljakümne sentimeetri, kaalu poole kilo ringis, aga tiibade siruulatus jääb alla meetri. Nokk kollane ja küünised kollakasmustad. Altpoolt heledamana paistev saba moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest.

Kodukakk ilmub välja vaiksele söödaplatsile, et segamatult pisinärilisi küttida. Nagu näha võime, peab kakk lahkuma ilma kõhutäieta…

Kodukakk

VIDEO: kult karjas

Looduskalender — Thu, 26 Nov 2015 12:14:14 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hea, et kaamerapilti jäi kuldi uurivalt nuuskiv tegevus.

Jooksuaegset kirjeldasime eelmisel nädal. Vaadata võiksid need kes lugema ei trehvanud: LINK

Metsigade „pulmlemise“ kulminatsioon jääb detsembri keskpaigale. Tekkima hakkavad nn „sigimiskarjad“ juba praegusel ajal – paar, kolm samaaegselt indlevat emist ja kult. Sellised seltsingud kaotavad metssigadele nii omase ohutunde, liiguvad energiliselt ning hoogsalt ringi, toituminegi muutub kolmandajärguliseks tegevuseks.

Kult esiplaanil. Pildid napsas Airras, LK foorumist

VIDEO: hirvelehm vasikaga

Looduskalender — Tue, 24 Nov 2015 15:17:17 +0000

Video salvestas Pinkeluza, LK foorumist

Eilne õhtu andis Saaremaale lumelisa, mida tänased plusskraadid ära sulatada ei suutnud.

Ettevaatlik hirvelehm liigub ringi koos oma kevadise vasikaga, kes nägi ilmavalgust kas maikuus või juunikuu alguses. Vasikaga emasloomad sügisel toimunud „hirvepulmas“ ei osalenud. Mõlemad on kenas talvekarvas ning novembris lõpetab lehm lõplikult vasika imetamise. Kui tegu lehmvasikaga, siis tema on järgmiseks sügiseks suguküps, pullvasikas peab oma kohta metsaelus hakkama tõestama aasta hiljem.

Nälg punahirvi veel ei kimbuta, aga söögikohti peab tundma ning teadma, kes seal liiguvad ehk kuivõrd turvalisi olusid ümbritsev keskkond pakub.

Hubert saabumas uhkes üksinduses. Pildi napsas Fleur

VIDEO: hirvekaamerast näeme peategelasi

Looduskalender — Wed, 04 Nov 2015 09:22:11 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kõigepealt tänud Ollele, kes Saaremaal otseülekande puudujäägid kõrvaldas. Hirvekaamera töötab juba kaks ööpäeva peaaegu ilma katkestusteta.

Eile õhtul jäi kaamerapilti sel sügisel esmakordselt uhke sarvekrooniga hirvepull Hubert. Pulmaaeg lõppes oktoobri alul. Veel pole pullid karjaks koondunud – pulmaaegne „rahutus“ konkurentide seas tahab mahajahtumist. Varatalvest liigutakse juba sõbralikult koos, aga vanematel ning tähtsamatel jagub eesõigust kõikjal ja nooremad peavad teadma karjas „oma kohta“.

Hirvelehmadega koos liiguvad nende kevadised vasikad. Tähniline titekarv on asendunud hallika talvekarvaga. Ringi liigutakse rohkem kas õhtu- või hommikuhämarate aegu.

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

VIDEO: emahirv kahe vasikaga

Looduskalender — Fri, 18 Sep 2015 11:14:14 +0000

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Pimedal ajal kuuleme tuulevaiksetel õhtutel pullide häälitsusi päris lähedalt…

Videos on tähelepandavat päris palju. Emashirv hakkab oma punakaspruuni suvekarva vahetama. Peal ja kaelal on juba näha hallikat talvekarva. Vasikad olid sündides täpilise varjekasukaga ja nemad on varasügisel juba oma kasuka hallika vastu vahetanud, isegi valge sabapeegel on märgatav.

Tavaliselt sünnib emasloomal maikuus või juuni alul üks vasikas (kas mõlemad vasikad on selle emaslooma omad ei oska öelda, aga nad hoiavad kenasti kokku…). Emashirv imetab vasikaid pool aastat ja ei osale ka tänavuses „hirvepulmas“. Vasikad saavad suguküpseks pooleteise aasta vanuselt, niisiis paaritub noor hirvelehm juba tuleva aasta sügisel. Noored isasloomad peavad ootame veel aastakese ja tugevate pullide olemasolul veelgi kauem…

Hirvekaamera

Looduskalender — Wed, 09 Sep 2015 17:52:26 +0000

Tekst Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Teetormaja ja EENet

Striim mobiilsetel seadmetel: iPhone, iPad; Android, VLC

Hirvede tegemisi jälgiv veebikaamera on taas samas paigas seal, kus kevadel lõpetas.

Mikrofoni kostuvad möirged ja mörinad annavad teada, et punahirvede jooksuaeg on hoogsalt alanud.

Saame näha, kas meie „vanad tuttavad“ kasutavad samu liikumisradu. Ehk ilmub ka välja kõige vägevam ja võimsaimate sarvedega pull Huubert ning möödunud hooajal mõnel korral end näidanud salapärane “karvane” hirv.

Looduskalendri foorumil ei jää kindlasti huvitavamad sündmused tabamata.

Huubert peale mullust jooksuaega.

Videostriimi hirveplatsilt edastab mobiilimastide kaudu Teetormaja ja vaatajatele muudab nähtavaks EENet.

Ettevõtmises osalevad:

Hirvekaamera lõpetas ülekande

Looduskalender — Wed, 27 May 2015 17:20:20 +0000

Veebikaamera pilt Airras, LK foorumist

Punahirv

Hirvekaamera lõpetab hooaja. Uno Vait, RMK jahindusspetsialist oli see mees kes koos kolleegidega hirveplatsi külastajate „ninaesise“ eest hoolitses – suured tänud.

Täname RMK-d, ülekande edastajat OÜ Teetormaja, Saaremaalt ja Eenet-i.

Täname hulgalist vaatajaskonda ja LK foorumi liikmeid, kes sündmused hirveplatsil on dokumenteerinud.

Hirvekaamera käivitame uuesti augustikuu lõpus, kui hirvedel on algamas jooksuaeg, mis võib pakkuda põnevaid vaatepilte.

Pildi napsas Bleggi, LK foorumist

Viimastel nädalatel saime päris sageli näha emiseid koos põrsastega…

VIDEO: emis kaheteist põrsaga

Looduskalender — Mon, 25 May 2015 16:19:19 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Vaid vanematel emistel on pesakonnas üle kümne põrsa. Noorematel emistel jääb põrsaste arvukuseks kolm kuni kaheksa.

Põrsaid imetatakse kolme, aga vahel ka nelja esimese elukuu vältel. Põrsad on „mihklid“ emaslooma eeskujul lisatoitu otsima juba päris varajasest noorusest. Videol olev pesakond paistab olevat umbes pooleteise kuu vanune.