VIDEO: toimumisi mägralinnaku ümber

Looduskalender — Wed, 24 Feb 2016 16:18:18 +0000

Rajakaamera video Mats Kangur

Tegevusjälgede pildid dokumenteeris Tiit Hunt

Mäger Meles meles

Tänavutalvine jäljeraamatu lugemine on neetult keeruline. Püsivat lumikatet pole või päevane sula ning sellel uus värske lumekiht… Seetõttu pole me kajastanud ei kaslaste, ei koerlaste „pulmakäitumisi“ – jälgedel pole lihtsalt jutustada kindlat lugu.

Muidugi teevad suuremad kiskjad oma ringid mägralinnakute juures. Videol näeme hunti, aga luusivad ringi ka ilvesed. Väiksematest rebased, kährikud või veelgi väiksemad tegelased.

Kas ei meenuta karu jälgi, kui suurus mägraks ei reedaks. Nagu näeme on väljas kondamas käidud mitme päeva jooksul.

Kui maapind külmanud poole saab vaadata, kas tuttaval sügisesel kohal ka midagi söödavat leida on. Tüüpilised tuhnimisjäljed.

…ja kes sööb see peab ka …. Puhtust armastavatel mäkradel on kemmerguauk ja ega mujale ei roojata. Kui „kempsuauk“ täis saab, kaetakse see pinnasekihiga.

VIDEO: mäger vaatlusplatsil

Looduskalender — Tue, 10 Nov 2015 14:16:16 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Mäger Meles meles

Hämarikus oma toitumisradadele siirduv mäger nuhutab alustuseks tuult, valides liikumiseks pea alati vastutuule raja, et vältida ebameeldivaid ootamatusi (loomariigis polegi mägral rohkem vaenlasi, kui hunt) ning turtsub näiteks inimese lähedale sattudes päris valjult. Kui loom midagi oma teekonnal söömiseks tuhnimisväärset leiab võime tegutsevat mäkra kuulda täiesti metsseale sarnast, aga vaiksemat röhkimas. Meie mandri metsades ja Saaremaal elutsevaid mäkrasid on kolme … nelja tuhande ringis, väikesaartel neid pole. Saaremaalegi toodi mägrad 1960. aastal inimeste poolt, seal elutsebki neid nüüdseks kõige arvukamalt ning veidi sagedamini võime mandril mäkrasid kohata Lõuna – Eestis.

Vastu talve peavad loomad ennast korralikult nuumama, kuigi pehme talve korral nagu Saaremaal tavaliselt, käiakse pesast väljas tihemini, kui mandril.

Kevadeks langeb tervete ja täiskasvanud loomade kaal veidi alla üheksa kilo – koos sügiseks kogutud rasvavarudega võib see suureneda viie-, kuuekümne protsendi võrra.

Kaamera ees võime näha õhtuti hirvi.

Pildi uhkest hirvepullist napsas Biker, LK foorumist

VIDEO: mäger hulgub ringi

Looduskalender — Tue, 15 Sep 2015 16:19:19 +0000

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Mäger Meles meles

Vanast harjumusest käib mägralinnaku peremees punahirvede vaatlusplatsilt läbi – äkki on miskit „põske pista“.

Segatoidulised mäkrade liikumine on aeglasevõitu ning veidi kohmakas. Ennast kaitseb loom päris osavalt, aga ise oma saaki ei jälita ning toitub selles, mis teekonnal ette jääb. Sügisesel ajal toitutakse suurel hulgal vihmaussidest, tõukudest ja putukatest, oma urgudest kaevatakse välja pisinärilisi, otsitakse tigusid ning konni. Metsadest leiab marju, pähkleid, taimede mugulaid ja juuri, aga ka seeni. Teraviljapõlde külastatakse nuumaajal, talverasva kogumine käib.

Kui pärast talveuinakut kaaluvad mägrad alla kümne kilo (suured isasloomad on raskemad), siis sügisel peaks keskmise suurusega mäger kaaluma paarkümmend kilo. Nemad kasutavad talvisel ajal roojamiseks mägralinnaku umbkäike ja hoolikalt kasutatakse kempsuauke ka suvisel ajal – mäger oma hunnikuid metsa vahele vedelema ei jäta, ning nendega oma piirkonda ei tähista.

VIDEO: mägraisand

Looduskalender — Sun, 02 Aug 2015 19:00:59 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Mäger Meles meles

Täiskuu teeb loomad rahutuks, paneb ringi „kondama“ ja mitte ainult loomad. Rännule läksid must-toonekured ning rahutuks muutuvad täiskuu ajal ka inimesed.

Mägraisandat näeme üle pika aja. Arvata on, et päevad saadetakse mööda mõnes lähedalolevas väiksemas mägralinnakus, neid on ümbruskonnas kolm. Pole sugugi hõlpus loom oma toimetamisi meile avalikustama.

Kasukakorrastamist on hea pesaava juures toimetada, ohu ilmnedes hää kiirelt varju lipsata…

VIDEO: Mägrad nägid vaeva...

Looduskalender — Fri, 26 Jun 2015 13:16:16 +0000

Video salvestas ning olukorda kirjeldab Tiit Hunt, www.rmk.ee

Mäger ehk määr Meles meles

Keeruline lugu nende mäkradega. Kui palju me nende elust üldse teame?

Kaamera vahendusel mäkrade jälgimine tekitab järjest küsimusi, millele pole need loomakesed veel vastust andnud.

Varakevadel kaevati üks uruava juurde, kaabiti välja pinnast ja tassiti ohtralt värsket pesamaterjali, sügati end külg - külje kõrval uru ees, kõik paistis sujuvat – aga kus on pojad?

Siis kui pojad pidid nina uruavast välja pistma, kadusid Kadi ja “poiss”, kelle nimi võiks olla Tõnis, pea kolmeks nädalaks sootuks – paaril korral siiski vilksatasid.

Nüüd 25. juuni päevasel ajal võis mägrapaari jälgida pikemalt – lausa poolteist tundi järjest. Pole varem näinud, kuulnud ega lugenud, et mägrapaari paaritumistoiming võib kesta järjepanu poolteist tundi.

Selle teadmise võrra on nüüd targemad paljude riikide tähelepanelikud kodanikud, kes jälgivad mägrakaamerat.

Jääme huviga ootama järgmist üllatust, mis annaks uut teadmist mäkrade käitumisest.

Eilne pereplaneerimine. Pildi napsas Aita, LK foorumist

Mägrad said uue veebikaamera

Looduskalender — Wed, 27 May 2015 18:21:21 +0000

Veebikaamera pildi napsas Fleur, LK foorumist

Mägramamma uurib pärast kaamerapaigaldajate lahkumist pesaümbrust…

Mäger Meles meles

Täna lõpetas hirvekaamera oma hooaja ning korralik veebikaamera, kus ka heli kuulda paigaldati mägralinnaku juurde.

Tiit koristas vaatlusplatsi ja jääme lootma, et ka mägrapaari järelkasvu näha saame…

Kirbud, mägraonu kirbud…

Looduskalender — Sat, 09 May 2015 14:17:17 +0000

Kirjutas ja veebikaamera pildid napsas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Looduskaamera võimaldab meil jälgida mäkrade elu ja käitumist nende loomulikus keskkonnas nii, et nad saavad ennast häbitult ja segamatult sügada. Veel üks asi, milleks neid tõhusaid küüniseid peale kaevamise vaja on…

Kaamerapildilt on näha, kui hädas on loomad kirpudega – kirbuvastane võitlus võtab mägra ärkveloleku ajast tubli tüki ja parasjagu energiat, sest tihedast kasukast parasiitide kätte saamine on omaette akrobaatiline sooritus. Nii nad siis võimlevad seal kaamera ees kahekesi igal õhtul.

Natuke loomakirbust lähemalt. Kirbud elavad loomade ja lindude karvade ning sulgede vahel ja kuuluvad seega välisparasiitide hulka. Maailmas on tuhandeid kirbuliike, kes peremeesorganismil parasiteerivad neid auklikuks puredes ja verd imedes – ilma vereta kirp paljuneda ei saa.

See, et kirpudel tiibu pole, ei sega neid kuigivõrd, sest kirbud – eriti imetajatel parasiteerivad liigid – on kõvad hüppajad ja levivad nii üsna kiiresti ja kaugele.

Selleks teeb ka kirbuemand kõik endast oleneva ja heidab munad peremeesorganismist eemale, et need orgaaniliste jäätmete peal jõudsalt tubliks kirbuks sirguks. Kirbu vastne saab elutegevuseks vajaliku verekoguse vanade kirpude väljaheitest.

Eestis on kirbuliike viiekümne ringis ja neist kõige levinumad on kassi- ja koerakirp. Inimese kirp on seevastu peale tööstusrevolutsiooni ja hügieeni paranemist haruldaseks muutunud, mis ei tähenda, et kirbud inimesi ei tüütaks – ikka tüütavad.

Eile õhtupoolikul käis usin pesamaterjali uuendamine. Vaata pilte foorumist: LINK

VIDEO: mägraisanda kodutööd

Looduskalender — Sat, 25 Apr 2015 18:21:21 +0000

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Mäger, rahvakeeli määr või kähr Meles meles

Tore video, kuidas mägra isasloomale on „antud ülesandeks“ pesasse uut allapanu, kuivade puulehtede ja sambla näol tuua. Pooletunnise tegutsemise lõikas Urmas videos kaheteist minutiliseks.

Suure tõenäolisusega on mägramammal pojad pesas – kui meil „veab“ näeme umbes kolme nädala pärast mägrapere järelkasvu.

Õhtuhämarus on see aeg, kus tegutsemisega alustatakse. Isaslooma tunneme ära seljalaigu järgi, seal on veidi kiilam koht, aga emasloomal on kasukas veidi pruunim. Igal juhul huvitavad ajad tulemas. Eks me pisitasa tutvustame meie looduse põlisasukate elukorraldust ka.

Mägra jälgi pildistas Tiit Hunt

Esijalgade jälje suurus on täiskasvanud isendil 5 x 5 sentimeetrit, tagajalgade jälg veidi väiksem – pildil on hästi näha. Kõndides on sammupikkus umbes pool meetrit, ohu märkamisel või põgenemisel kuni meetriste vahedega. Mägral on viis varvast ja kaevuril peavad olema korralikud küüned.

Mägrakaamera: LINK