Jänku Jussi värviraamat

Looduskalender — Thu, 11 Feb 2016 13:15:15 +0000

Jänku-Jussi multika põhjal valmis vabalt allalaetav värviraamat: LINK

Jänku-Jussi multikas toimetavad koos jänkupoisid Juss, Jass ja postkastist leitud rasvatihane. Kõik koos teevad nad rasvatihasele uue kodu ja lindudele toidumaja. Jänku-Jussi rasvatihase multikat saab vaadata:

VIDEO: tegutsev sinitihane

Looduskalender — Wed, 10 Feb 2016 12:14:14 +0000

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sinitihane Cyanistes caeruleus varemalt Parus caeruleu

Meil talvituvate sinitihase arvukust võiks hinnata kolmesajale tuhandele linnule, seega arvukamast rasvatihasest kusagil kolm korda vähem.

Söötmiskohtade juurde ei kogune nad samuti hulgaliselt. Üks osa talvitujatest püüab hakkama saada looduslikus keskkonnas. Videost näeme, kui hoolikalt käiakse üle kasetüvi, et leida koorelõhedesse või -pragudesse peitunud putukaid. Suures osas ühed taimtoidulisemad tihaste hulgas otsivad leht- või segametsast ka lepa- ning kaseseemneid.

Pillirooväljadel tegutsetakse tihasesalkades, sealt leiab talvituvaid putukaid või ämblikke. Tihasesalkade järgi liiguvad omakorda hallõgijad ja raudkullid…

Tänavune talv kestis jaanuarikuus vaid kolm nädalat, aga päriskevadeni on veel aega.

Sinitihane

Sabatihased on tihaste sugulased

Looduskalender — Wed, 27 Jan 2016 14:16:16 +0000

Fotod Arne Ader

Sabatihane

Sabatihane Aegithalos caudatus

Tähelepanelik lugeja juba märkas, et sabatihane ei kuulu meie teiste tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Sabatihased eriti taimetoidulised pole ja kui vahel toidumajade juurde trehvavad, siis tuntakse huvi pigem pekitüki vastu. Tõenäolisem on neid kohata sega- või lehtmetsades ka võsastikes, aga ega sabatihased eriti paigal püsi, et neid rahulikult vaadelda annaks. Talvine arvukus kõigub aastati kümne ja saja tuhande vahel ning see sõltub läbirändajate hulgast.

Ringi liigutakse väikestes salkades, selle moodustavad üldjuhul möödunudsuvine perekond, vahel isegi mitu perekonda. Mõlema soo esindajad sarnase sulestikuga. Vanalindude pea, kael ning rind on helevalge sulestiku peidus, tumedate nööpsilmade ja nokaga. Külgede ja kõhusulestik kumab roosakalt, saba on linnustki pikem ja ülipikad sabasuled on mustad ning valgete veertega. Kui linnu pikkus kõigub 13 ja 15 sentimeetri vahel, siis sabapikkus vastavalt 7 ja 9 sentimeetri piires. Kaal küünib suurematel isenditel kümne grammini.

Teiste värvuliste vastu ollakse sõbralikud ja inimpelglikkust ülesse ei näita.

Sabatihaste vaatlused: LINK

Sabatihane

„Aasta linnu“ kodulehelt saab lugeda, et rasvatihastel on nutikus geenides: LINK

Huvitavat lugemist leiab Novaatorist.

“Sitsikleidi” - territooriumihüüuga kehtestab rasvatihane omanikuõigusi juba jaanuaris: LINK

Tihaseid on meil pikalt uuritud

Looduskalender — Tue, 05 Jan 2016 12:14:14 +0000

Saatelõik Osoonist, www.err.ee

Video: LINK

Eilses Osoonis oli pikem lõik rasvatihastest ja nende uurimisest:

2016. aasta lind on rasvatihane ning üle maailma enim uuritud linnuliik. Meil uuritakse rasvatihase käitumist, pesitsust ja toitumist ning sellega tegeletakse juba pea poolsada aastat.

Tartu ülikooli linnuökoloogia välilabori asejuhataja Marko Mägi, räägib saates: „teadlaste jaoks on rasvatihane väga hea uurimisobjekt, sest neid on palju ja nad pesitsevad pesakastides, kus neid on hea jälgida“.

Aialindude toitmisest

Looduskalender — Sat, 02 Jan 2016 07:09:09 +0000

Kirjutas Margus Ots

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Praeguse külmaperioodi tulekuga on küll viimane aeg lindude toidumaja aeda või akna taha ülesse seada. Palju erinevaid toidumaju leiab poodidest, kuid kerge vaevaga saab selle näiteks mahlapakist või plastpudelist ka ise teha. Linnud lepivad aga ka lihtsalt ülesse riputatud rasvapalli või pekitükiga.

Kui soovite oma aias näha võimalikult paljusid linnuliike, peab toidumajas pakutav toit olema mitmekesine. Kõige tavalisem talvine lisatoit on alanud aasta linnule rasvatihasele ja teistele väikestele värvulistele pekk ning päevalilleseemned, kuid hästi sobivad ka näiteks rasv, maapähklid, kaerahelbed, hirss. Katsetada võib erinevat sorti toiduga, mis aga peab kindlasti olema maitsestamata - vürtsikas ja soolane toit (ka näiteks leib) ei sobi lindudele üldse. Ka vett sisaldavat toitu ei soovita lindudele pakkuda, sest läbikülmununa ei ole see lindudele kättesaadav ning, vastupidi, soojaga rikneb kiiresti. Samuti ei tohi lindudele pakkuda riknenud toitu, vaid tuleb jälgida, et väljapandu püsiks värskena. Lindude toidumaja tuleb kindlasti korrapäraselt puhastada, sest lindude väljeheidetega segunedes või vihmaga märjaks saades rikneb toit kiiresti.

Lindudele toidumaja ülesse seades või rasvapalle riputades peab arvestama lindude turvalisusega - toitu madalale või maha pannes võivad näiteks kassid lindudele suureks ohuks olla. Keset lagedat välja on aga näiteks raudkullidel hõlbus toituvaid linde püüda, seetõttu võiks toitmiskoha läheduses olla põõsaid, kuhu linnud ohu korral saaksid varju minna.

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Rasvapalle on kõige targem spetsiaalse traadist rasvapallihoidjaga üles riputada, sest üldjuhul leiavad ka harakad ja varesed juba mõne päevaga toitmiskoha üles ning viivad ainult peenikese võrguga ülesse riputatud rasvapalli hetkega kaasa.

Oluline on linde toita regulaarselt ehk iga päev ja enam-vähem samal kellaajal, kuna linnud õpivad kiiresti ära, millisest toitmiskohast ning millisel kellaajal toitu saab. Kuna külmade ilmadega süüakse toidumajja pandud päevalilleseemned suurema tihase- või vindisalga poolt mõne hetkega ära, võiks alati lisaks pekitükk või rasvapall üleval olla. See teeb toidu lindudele ka ülejäänud päeva jooksul kättesaadavaks.

Ja kõige olulisem – kui külmade saabudes linde toitma hakata, tuleb sellega kindlasti korrapäraselt jätkata kuni kevadeni. Linnud harjuvad kiiresti kindlat toitmiskohta külastama ja kui keset külmaperioodi toitmine katkestada, võib väiksematele värvulistele ka juba üks toiduta päev saatuslikuks saada.

Oma koduaias talvel lindudele toitu pakkudes saame kasu ka ise - kevadel jääb nii mõnigi rasvatihane toitmiskoha lähedusse pesitsema ja hävitab koos pesakonnaga lugematul hulgal erinevaid aiakahjureid.

Põhjalikumat teavet lindude talvise toitmise kohta leiab Eesti Ornitoloogiaühingu väljaandest „Talvised aialinnud ja nende toitmine“: LINK

Vaata samuti aasta linnu veebilehte: