http://www.looduskalender.ee/taxonomy/term/header/39/0 et Õueonu on unest ärganud ja filosofeerinud http://www.looduskalender.ee/node/24407 <div> <div class="rteright"> Kirjutas ja joonistas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div class="rteright">  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Maga.kiiremini_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Maga.kiiremini_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 612px;" /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>Juuli 2015. Ahiküte, immigratsioon ja evolutsioon</strong></div> <div>  </div> <div> <strong>Surnud une ring</strong></div> <div>  </div> <div> <em>Teadlased on kindlaks teinud</em>:<br /> a) Kui te kaotate pool unest, siis saate stressirohkes olukorras oma pikaajalise mäluga raskemini ühendust; <br /> b) Kui te magate öösel vähem, siis suureneb teie kehakaal ja riskite haigestuda suhkrutõppe ning südame-veresoonte haigustesse; <br /> c) Kui te magate öösel vähem, siis on teil tõenäolisem kannatada depressiooni all.</div> <div> <em>Mitteteadlased on kindlaks teinud:</em><br /> a) Kui te ei mäleta olulisi asju, siis püüate neid palavikuliselt meenutada ja ei saa und.<br /> b) Kui te olete paks ja suhkruhaige ja süda teeb muret, siis ei saa te und.<br /> c) Kui te kannatate depressiooni all, siis ei saa te und.</div> <div>  </div> <div> Kes küll aitaks pääseda unetuse surnud ringist? Tuleb õppida magama kiiremini, nagu juhatas Zo&scaron;t&scaron;enko.</div> <div>  </div> <div> Spinndoktori idee: kiiremini magamise äpp. Ei tohi vaid maha magada, kui japsid tahavad ära osta.</div> <div>  </div> <div> Vt ka <a href="http://www.teadus.ee/?p=5230">LINK</a></div> <div>  </div> <div> <strong>Immigrantide aabits</strong></div> <div> a) Villkäppkrabi õppis krabistama Läänemeres;</div> <div> b) Siberi karuputk õppis putkama Eestisse;</div> <div> c) Kuhu on kadunud kotipoisid?</div> <div>  </div> <div> <strong>Moraal:</strong></div> <div> Maises elus sõltub kõik hea ja halb üksnes tundmustest.</div> <div> Deascartes.</div> <div>  </div> <div> <strong>Järeldus:</strong></div> <div> Ma olen näiteks ka selles veendunud, et Päike ei ole auk taevavõlvis.</div> <div> Wittgenstein</div> <div>  </div> <div> <strong>Lugemissoovitus:</strong></div> <div> Chris Steringer, Lone Survivers. How we Came to be the olnly Humans on the Earth. St Martin Grifiin, NY, 2012</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/24407" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Thu, 30 Jul 2015 05:51:43 +0000 Looduskalender 24407 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat http://www.looduskalender.ee/node/20242 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/vosa.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/vosa.preview.jpg" style="width: 475px; height: 312px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Täna, 30. mai hommikul on õu äkitselt mõttesse jäänud. Võibolla on temalegi selgeks saanud, et see kohutav palavus, millele järgnes hirmutav külm, ei ole enam väärikas viis end ülal pidada. Õueonu läks seepeale õuele. Kuulas üle hulga aega linnulaulu ja ennäe – ööbik laksutamas kusagil Treppoja kallaste ääres kasvavas toomingavõsas.</div> <div>  </div> <div> Võsa on muutunud eesti keeles justkui millekski pahaks ja kurjaks, hooletuse ja räpakuse sünonüümiks. Kuid võsa on õuele hädavalik nagu inimesele kapuuts või lohmakas mantel, kuhu saab peita oma pea. Võsas juhtub asju, mitte lagedal!</div> <div>  </div> <div> Võsas elab linde ja luusib loomi. Võssa saab minna oma plaanidega ja unistustega. Ning võsast välja tulles need kenasti, kas ellu viia või ära unistada.</div> <div>  </div> <div> Eesti parkides on viimastel aegadel toimunud äge võitlus võsa vastu. Pole siis ime, et linnades jääb linnulaulu üha vähemaks. Seevastu näiteks Brüsseli linnas on iga natukese aja tagant pargike – suuri muidugi ka, aga väikesed eriti ilmekad. Tavaliselt raudvõreaiaga piiratud ja ööseks luku taha pandud. Kuid sellisel pargikesel on imepärane mõju. Siin sa saad end tunda otsemaid linnaliiklusest eraldatult, visata muruplatsile pikali või istuda pingile, mida jätkub nii varju kui päikese kätte. Abiks tulevad hulgalised põõsad, võsa, mis siin on kenasti alles hoitud.</div> <div>  </div> <div> Isegi Brüsseli botaanikaaed, mis on umbes Tartu botaanikaaia suurune ja surutud liiklusmagistraali kõrvale ning sellest madalamale ja mida läbib veel väiksemat sorti autoteegi, ja mida ümbritsevad kõrghooned, on kui looduse kingitus siin suurlinna rahutuse vahel. Kõik tänu võsale. Samalaadi aed on ka näiteks Hamburgis. Otse kesklinnas.</div> <div>  </div> <div> Linnud laulavad ja rahvas puhkab. Päise päeva ja tippliikluse ajal ja kõrval.</div> <div>  </div> <div> Nõnda ülendab võsa tegelikult hinge. Võssa kasvanud põld aga ei pruugi tähendada midagi muud kui tulevast suureks kasvanud metsa.</div> <div>  </div> <div> Õueonu on rahul, et sai oma mõtetega midagi lisada oma &bdquo;Õueonu päevaraamatule“, mida õuehuvilised siiani Apollo ja Rahva Raamatu poodidest leida võivad. Kusagilt raamatuvõsa seest.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/20242" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Mon, 02 Jun 2014 03:06:06 +0000 Looduskalender 20242 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: meenutagem Universumionu http://www.looduskalender.ee/node/19215 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div class="rteright">  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Galileo 450_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Galileo 450_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 377px;" /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>Galileo: 450 aastat esimest eksperimentaalfüüsikut</strong></div> <div>  </div> <div> Täna või eile 450 aasta eest, 15. või 16. veebruaril 1564, sündis Pisa muusiku ja muusikuteoreetiku Vincenzo Galilei ja tema kangakaupehe tütrest maise Giulia Ammannati poeg Galileo.</div> <div> Kolm eitust:</div> <div> I Galileo ei sündinud päeval, mil Michelangelo suri, vaid kuus-seitse päeva hiljem.</div> <div> II Galileo ei leiutanud teleskoopi, vaid pani selle autorikaitseõigusi ennetades hollandi prilliklaasimeistritelt pihta.</div> <div> III Galileo ei hõisanud Maa kohta &bdquo;Ta pöörleb siiski!“, või kui, siis pomises seda Päikese koha.</div> <div> Esimene inimese mehaaniline leiutis oli kiil. Galileo rakendas kiilu kaldpinnaks ja mõõtis sellel välja, et raskemad esemed langevad Maa poole samamoodi nagu kergemad. See ei olnud lihtne katse, nagu tunduda võib – proovige seda korrata nüüdsete kelladega, kasutades veerejateks näiteks puust või rauast silindreid. Galileol oli võtta vaid veekell, aga ta sai asjaga hakkama. Temast sai esimene teadaolev ja ajalukku läinud teadlane, kes tõestas, et eksperiment on tõe kriteerium.</div> <div> Detsembril esimesel päeval 1609. aastal suunas Galileo oma parima, 20-kordse suurendusega teleskoobi taevasse. Ta nägi seal paljutki, mida ei oldud enne palja silmaga nähtud, aga ka seda, mida oli nähtud, ent mille kohta ei olnud aimu, mis asjad need on. Päikesel olevaid plekke nägi ja kirjeldas Firenze astronoom ja astroloog Gualterotti 1604. aastal, Kepler jälgis samu plekke <em>camera obscura</em> abil 1607. aastal, pidades neid Merkuuriks. Galileo asus päikeseplekke vaatlema 1611. aasta kevadel ja jõudis lõpuks järeldusele, et Päike pöörleb ümber oma telje. &bdquo;Päikesel ei ole mingit põhjust eelistada seismist pöörlemisele,“ kirjutas ta kenasti.</div> <div> Galileo ei olnud rohkem matemaatik, kui oli muusik, kunstnik, kirjanik, filosoof, nii et temast põhjaliku raamatu kirjutanud Ameerika teadusajaloolane John Lewis Heilbron peab kõige õigemaks sõnaks, mis võtab Galileo kokku, lihtsalt &bdquo;kriitik“. &bdquo;Galileo tõstis maa taevasse,“ kirjutab ta oma raamatus &bdquo;Galileo“. Õueonu saab siia plagieerida, et Galileo kergitas õue taevani, mille tõesust iga õuearmastja teab ilmselgelt.</div> <div>  </div> <div> Galileo mehaanika kohaselt suudab vähimgi jõud liigutada suurimat raskust, kui aega on piisavalt. Liikumise suund on selge.</div> <div> Nõnda siis surugem õlaga, küll ta liikuma hakkab. </div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/19215" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Sun, 16 Feb 2014 18:01:46 +0000 Looduskalender 19215 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: I seadus ja laigulise hobuse patent http://www.looduskalender.ee/node/19043 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas Tiit Kändler, <a href="http://www.teadus.ee">www.teadus.ee</a></div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/ueonu Kohv Hobu 25 01 14.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/ueonu Kohv Hobu 25 01 14.preview.jpg" style="width: 475px; height: 349px;" /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>Õueonu klaasanumate seadus</strong></div> <div>  </div> <div> Õueonu lõikab äsjaostetud kannukohvi jahvatusega paki lahti ja valab selle sisu klaasist kohvipurki. Ta märkab, et pool kilo kohvipuru mahub lahedasti purgi sisse ära. See efekt ei sõltu köögi temperatuurist.</div> <div>  </div> <div> Veel paari aasta eest pool kilo kohvi purki ei mahtunud, tuli ülejäägist paar-kolm tassi kohvi teha. Õueonu saab järeldada sellest faktist kaht asja.</div> <div> Esiteks – kilogrammi etalon muutunud kergemaks. Kuid seda plaatina ja iriidumi sulamist valmistatud silindrit valvatakse ning kontrollitakse hoolikalt; plaanitakse küll üle minna kilogrammi definitsioonile, mis on seotud Planck’i konstandiga, aga veel ei ole seda tehtud. Nii et kilogramm peaks ikka olema täpselt sama kilogramm, mis oli kahe aasta eest.</div> <div>  </div> <div> Teine ja ainus ülejääv võimalus: Õueonu klaaspurk on muutunud ajapikku suuremaks, nõnda et sinna mahub nüüd ära lahedalt rohkem jahvatatud kohvi kui varem.</div> <div>  </div> <div> Siit järeldub <strong>Õueonu I seadus: </strong>klaasist kohvipurgi maht suureneb aja kulgedes. Üsna tõenäoline, et see seadus kehtib ka joogiklaaside kohta, sest on usaldusväärseid teateid, et neisse valatud 40 või 120 sentiliitri vedeliku pind on vajunud ajas üha allapoole.</div> <div>  </div> <div> <strong>Õueonu laiguliste hobuste patent</strong></div> <div>  </div> <div> Täna hommikul, veel ärkamata, ent enam mitte magades, tegi Õueonu avastuse, mis võib muuta maailma. Nagu geniaalsed avastused ikka, on see imelihtne. Õueonu avastas, et tuleb geenmuundamise teel valmistada rohelise - pruunilaiguline hobune, mida katab sõduri moondamisrõivatuse laadne muster. Selline hobune ei ole looduses märgatav ning sobib kasutamiseks õhu puhtuse kontrollimiseks teostataval luureretkel (&bdquo;kas õhk on puhas?“), põgenemiseks inkassofirma eest või &scaron;aakalite küttimisel.</div> <div>  </div> <div> Talve tarbeks asendatakse pruunid laigud valgetega. Kesk-Aafrika Vabariigis rahutagamise jaoks tuleb hobuse laiguline nahk asendada liiva - neegrilaigulise nahaga.</div> <div>  </div> <div> Kui õueonu vaatas oma õuele, ei näinud ta seal ühtegi hobust. Mis kinnitas talle, et patent on registreeritud.</div> <div>  </div> <div> Kirjutatud 25. jaanuaril 2014</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/19043" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Sat, 25 Jan 2014 20:22:22 +0000 Looduskalender 19043 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: linnud asutasid teaduse ja kunstid http://www.looduskalender.ee/node/18896 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="http://www.teadus.ee">www.teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Oueonu.Lind_.10.01.14_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Oueonu.Lind_.10.01.14_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 449px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Sajab talve esimene lumi. Selle helbed on suured - suured, aga kui Õueonu paneb pähe prillid, siis muutuvad helbed pisemaks ja kuidagi teravamaks. Kas saab sellest järeldada, et prillid mõjutavad lund?</div> <div>  </div> <div> Tuleb lindude söögilauale raputada esimesed seemned. Külalisi annab oodata. Senikaua, kuni Õueonu seda teeb, tuleb talle linnuke pähe. Ja ta hakkab mõtlema, kui tähtsad on linnud olnud teadusele. Pole vaja tuua anekdootlikke näiteid Darwini vintide nokasuurusest, mis muutsid meie mõttemaailma ja lõid evolutsiooniteooria. Darwin krabas oma reisilt kaasa kõigi lindude nahad, mis temal ja kaaslastel õnnestus maha kõmmutada. Pärast Londoni Loodusajaloo Muuseumis määrati liigid.</div> <div>  </div> <div> Kuid kui paljude laste huvi teaduse vastu on saanud alguse lindudest! Ja pole kõik neist saanud sugugi mitte ornitoloogideks. Maailmakuulus näide on James Watson, topeltheeliksi avastaja. On Eestiski palju loodusteadlasi, kelle huvi selle vastu, kuidas maailm toimib, on saanud alguse lindudest.</div> <div>  </div> <div> Või mis teadlasi. Kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke. Järelikult: mitte inimene, vaid linnud on pannud aluse teadusele ja kunstidele!</div> <div>  </div> <div> Sest veel enne, kui meie õuele tulid kunstid ja teadused, oli meie esivanematel selge: linnust tasub lugu pidada. Kui oskad linnukeelt, siis läheb elu ludinamalt!</div> <div>  </div> <div> Tere tulemast siis, talvised linnud, kelle söötmisest saavad täis pigem söötjate meeled kui linnukeste kõhud.</div> <div>  </div> <div> 10. jaanuar 2014</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18896" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Fri, 10 Jan 2014 20:03:03 +0000 Looduskalender 18896 at http://www.looduskalender.ee Lumememmega heinale! http://www.looduskalender.ee/node/18814 <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Uusvana.2013.2014.A.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Uusvana.2013.2014.A.preview.jpg" style="width: 475px; height: 514px;" /></a></div> <div> <div> Joonistas ja soovib Õueonu - Tiit Kändler</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18814" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Tue, 31 Dec 2013 21:40:55 +0000 Looduskalender 18814 at http://www.looduskalender.ee Õueonu sügisavastus http://www.looduskalender.ee/node/18035 <div> <div class="rteright"> Kirjutas ja joonistas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="http://www.teadus.ee">www.teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Looduse_moot.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Looduse_moot.jpg" style="width: 250px; height: 234px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Looduse mõõt ja ilma tegija ei ole mitte miski muu kui taimeleht.</div> <div>  </div> <div> Sügisel muutub loodus neljamõõtmeliseks. Suvel rohelise tasapinnalisena tundunud metsamüüris eenduvad punased vahtrad, kollased kased, isegi männid annavad pruuni sekka. Ja ajamõõde muutub tajutavaks – homme ei ole lagendiku taga seisev mets enam selline nagu täna. Kas ta seisabki, hoopis liigub ajas, andes sellest oma värvide muutumisega märku.</div> <div>  </div> <div> Lumi tuleb alles siis, kui puulehed suvatsevad langeda maha. Lehti lumi kardab. Ja kui puulehed talvest tüdinevad, poevad nad jälle okstest välja, lumi kohkub sellest ja läheb taeva tagasi.</div> <div>  </div> <div> Maalehes kirjutab Õueonust Jürgen Rooste:</div> <div> Tiit Kändleri “Õueonu aasta” on poeetiline raamat! Ilmavaatlus maailmajälgimise tähenduses. Õueonul on silma detailidele, ta märkab pisikesi mutukaid, viiteid ja vihjeid ning õu on tema jaoks omaette eluruum, elupaik, nagu maailma enese elutuba.</div> <div>  </div> <div> Ta ei varjagi, et veidi on eeskujuks Karel Čapeki “Aedniku aasta”, aga ma märkan siin ka lausa tõnuõnnepalulikku olemasolemise tunnet. Seda, et iga samm, olemine, muutub kirjanduseks. S.t su pilk ongi selline, et kõik on kunst. Puruvanakesed poris, valmivad päevalilleseemned, maikuu näoga siil...</div> <div>  </div> <div> Ja muidugi ei suuda Kändler endas maha suruda teadushuvilise pilku, aga siin on need kõrvalepõiked pigem humoorikad.</div> <div>  </div> <div> Raamatus vahelduvad üldisemad, konkreetsete kuude biopoeetilised kirjeldused täpsemate päevikumärkmetega, mis mõnd üksikut pisidetaili võtavad lahata, ning Tiit Kändleri enda joonistustega, mis meeleoludega sama sammu astuvad.</div> <div>  </div> <div> <strong>Õueonu aasta </strong></div> <div> <strong>Kirjutanud ja joonistanud: Tiit Kändler</strong></div> <div> <strong>Kujundanud: Eerik Kändler</strong></div> <div> <strong>Teaduslugu 2013, 80 lk</strong></div> <div>  </div> <div> Nagu esimene varasügisene kaseleht, potsatas õuele uhiuus raamat &bdquo;Õueonu aasta“.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/oueonu_aasta.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/oueonu_aasta.jpg" style="width: 250px; height: 167px;" /></a></div> <div>  </div> <div> &bdquo;Õueonu aasta“ avaldab selget rõõmu õuest, nii nagu see ühele avalale Õueonule on antud.</div> <div>  </div> <div> &bdquo;Ah, mis, tegin natuke nalja kah,“ kommenteerib Õueonu ja läheb õue peale.</div> <div>  </div> <div> Müügil Apollos ja Rahva Raamatus. </div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18035" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Fri, 04 Oct 2013 20:43:48 +0000 Looduskalender 18035 at http://www.looduskalender.ee „Õueonu aasta“ raamat kukkus õuele http://www.looduskalender.ee/node/17794 <div> <div class="rteright"> Kirjutanud ja joonistanud <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div class="rteright"> Kujundus: <strong>Eerik Kändler</strong></div> <div class="rteright"> <strong>Teaduslugu 2013</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Oueonu_Murul.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Oueonu_Murul.preview.jpg" style="width: 474px; height: 316px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Nagu esimene varasügisene kaseleht, potsatas õuele uhiuus raamat &bdquo;Õueonu aasta“.</div> <div>  </div> <div> Õueonu on kirjutanud ja joonistanud oma õuest ja sellega toimuvast Looduskalendris pikalt ja pidevalt, kõige enam 2010. aasta oktoobrist järgmise septembrini ja kui aastaring täis, voolas see, mis tõrde ei mahtunud, Õueonu päevaraamatusse.</div> <div>  </div> <div> Nüüd on kõik see saadaval raamatuna ja kõvade kaante vahel.</div> <div>  </div> <div> &bdquo;Õueonu aasta“ kirjeldab õue, nii nagu seda võiks näha looduse ja meele mõlgutamise sõber. See on mõeldud kõigile neile, keda võlub loodus, aed, maastikud ja nende seosed igapäevaeluga ning inimese mõttemaailmaga.</div> <div>  </div> <div> &bdquo;Õueonu aasta“ avaldab selget rõõmu õuest, nii nagu see ühele avalale Õueonule on antud.</div> <div>  </div> <div> Kuude kaupa saab lugeda rõõmudest, mida avatud meelele pakub õu.</div> <div>  </div> <div> Õueonu on pigem õuevaatleja ja õuemõtleja kui õueaednik. Mis ei tähenda, et ta vahel ei võiks olla ka aednik. Kuid Õueonu õu ei piirdu oma &bdquo;aiaga“, see ulatub kaugemale ja kõrgemale ja vahel isegi sügavamale. Õueonu kannab õue alati kaasas. Õu on suurem kui õu: selle tõsiasja avastanud, on Õueonu jälil ka õue lõpmatu tee lättel. Seda püüab ta osutada oma lahkele lugejale.</div> <div>  </div> <div> &bdquo;Ah, mis, tegin natuke nalja kah,“ kommenteerib Õueonu ja läheb õue peale.</div> <div> &bdquo;Ahjaa,“ lisab Õueonu, &bdquo;selle raamatu kirjutamise ja joonistamise ja lugemisega toetame kodumaa loodust.“</div> <div>  </div> <div> Müügil Apollos ja Rahva Raamatus.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/17794" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Sun, 08 Sep 2013 18:36:32 +0000 Looduskalender 17794 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - Mihklipäev http://www.looduskalender.ee/node/14673 <div> <div class="rteright"> Pildistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, teadus.ee</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kontpuu1A.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kontpuu1A.jpg" /></a></div> <div> <em>Kontpuu</em></div> <div> <strong><br /> </strong></div> <div> <strong>29. september</strong></div> <div>  </div> <div> Mihklipäev. On paras aeg mõtelda, milline on inimese suhe õuega. (Stampselt väljendudes – suhe loodusega.) Kas see on üks-üks või üks-kümme või hoopis irratsionaalsemalt üks-pii?</div> <div> Nägin filmi heliloojast John Cage’ist ja temaga juhtus sihuke lugu, et kõigepealt avastas, et igast asjast saab heli luua ja siis sattus kuidagiviisi elama New Yorgist eemale, tervelt kümme kilomeetrit. Õudne lugu, polegi miskeid numbritega avenüüsid, ainult puud ja puud. Kõmbib siis metsas ja näeb äkki – miskit kasvab metsa all. Lähemal uurimisel selgub, et see on seen. Ja hakkaski mees lisaks helide ainulaadsele loomisele tegelema tummade tunnistajatega ja sai väga heaks seenetundjaks.</div> <div>  </div> <div> Kuid mis saab siis, kui inimese suhe õuega kaob hoopis? Kui ühel heal päeval inimene ei saagi enam aru, kas ta on õues või köögis, aasal või kontoris, metsas või hotellis? Kas saab siis öelda, et inimene on metsistunud? Aga kuidas saab inimene metsistuda, kui mets on maha võetud?</div> <div>  </div> <div> Selle mõtte peale saab Õueonu rõõmsaks. Kui mets võetakse maha, siis vähemalt üks hea asi – inimene ei saa enam metsistuda ega metsa poole olla ega metsa minna.</div> <div>  </div> <div> <strong>30. september</strong></div> <div>  </div> <div> On väidetud, et looduses ei ole midagi tarbetut. Kuid kas looduses tõepoolest ei ole midagi tarbetut? Looduses peaks ju olema kõik, mida me üleüldse välja suudame mõelda – ulatub meie õu ju vähemalt 13,6 miljardi valgusaasta kaugusele. Kui me nüüd väidame, et seal ei olegi midagi tarbetut, siis vähemasti on see ütelus ise üsna tarbetu. Nii et vähemalt üks tarbetu asi ikka on.</div> <div>  </div> <div> Tuleb tummalt tunnistada, et tarbetuid asju on kõiksuslikus looduses täpselt sama palju kui tarbekaid, sest me ei hakka ju Cantori moel vaagima tarbetute asjade hulga ja tarbekate asjade hulga kardinaalsuste üle, et kumb hulk on võimsam teisest ja kumb mahub kumma sisse. Cantor läks oma lõpmatuste üksteise sisse mahutamisega hulluks. Õueonu läheb parem õue peale.</div> <div>  </div> <div> Paistab päike, ülalt vasaku õla tagant. Kui nina on metsataguse mere poole.</div> <div> Kontpuu punalaiguline, rohelise kuuse ees uhkeldamas. On see nüüd tarbetu või tarbekas, aga ilus ometi.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/14673" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Sun, 30 Sep 2012 19:51:45 +0000 Looduskalender 14673 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat. September. Omaosalus http://www.looduskalender.ee/node/14631 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, teadus.ee</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamatSept.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamatSept.preview.jpg" style="width: 475px; height: 388px;" /></a></div> <div>  </div> <div> 08. september</div> <div> Taust on tähtis ka ja eriti just õuel. Need, kellele vaimne elu on vaid tsirkus, ei mõista eales õue elu. Soomlase Pentti Saarikoski luule ei ole ju tegelikult miski luule ega tema proosa miski proosa, need on vaid nn luule ja nn proosa. Sest mingi nimega peab asju nimetama. Kui ei ole nime, ei ole asja, arvab inime. Kuid asjal pole nimega asja.</div> <div> Kurg on kurg ikka, kas nimetame teda kureks või harakaks. Kurg lendab kuremaale. Talvel on see lõuna, suvel põhja. Ütleb Saarikoski: &bdquo;Ah et Egiptimaale? Tasub ettevaatlik olla, vanaks seal ei ela – kui ei võta Niilus, võtab vaarao.“</div> <div>  </div> <div> 23. september</div> <div> Ainus liim, mis vees ei lahustu, on hinnalipiku liim – eriti, kui see on kleebitud asja kõige nähtavamale küljele. Nõnda püsib hinnalipik kauem kui kaup. Kuidas oleks elada maailma, kus kaup oleks hinnalipik, ja hinnalipik kaup. Või polekski see nõnda tore, kui kaubad kestavad mälus kauem?</div> <div> Sama asi õuega – ainus asi, mis õuel püsib, on igasugune risu-räsu. Õu võib minna hukka, kuid risu-räsu jääb. Tuleb elada nõnda, et see teadmine annabki jõudu.</div> <div>  </div> <div> 24. september</div> <div> Õueonu loeb lehest, et arstionu hoiatab – tuleb suurendada omavastutuse määra. Jäid haigeks, siis vaatame, äkki sa piisavalt ei teinud kükke ja selle asemel mugisid saia? Võta siis näpust ja ravi end ise või maksa mulle kogu rahaga. Nojah, pole midagi uut siin õue peal. Murdub ikka puu, kes ennast pole tormi käes noorest peast harjutanud. Kes on kasvanud vaikuses ja rahus, selle rabab ootamatu torm jalalt.</div> <div>  </div> <div> 25. september</div> <div> Õueonu näeb aknast, et pole näha midagi uut. Kõik on juba nähtud – puud ja lehed, rohud ja kõrred. Aga ikka nad kasvavad. Ennenägematu lugu!</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/14631" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Tue, 25 Sep 2012 18:07:37 +0000 Looduskalender 14631 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - mai http://www.looduskalender.ee/node/13495 <div> <div> Pildistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="mailto:tiit.kandler@teadus.ee">tiit.kandler@teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/BrusselVesi.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/BrusselVesi.preview.jpg" style="width: 475px; height: 356px;" /></a></div> <div> <em>Brüssel</em></div> <div>  </div> <div> <strong>23. mai</strong></div> <div> Õueonu jalutab Brüsseli eurokvartalist vaid kvartalikese välja, ja kuhu ta ka ei läheks, on pargid võtta. Linnapark on ju linnaõu, kas pole. Brüsseli õueonud teavad, et pargis peab olema ka nurgakesi, mida meie pargikujundajad minetaksid võsaks. Metsikuvõitu põõsastikke puude all, paiku, kus kasvab, mis kasvab. Tänutäheks selle õuetarksue eest kajab Brüsseli kesklinngi linnulaulust. Vähe sellest, Brüsseli parkides on mõned aastad kombeks vähemalt ühes nurgakeses kasvatada taimi, mida meie õuerahvas tavaliselt umbrohtudeks nimetab. Nõgesed, ohakad, võililled, Rakvere raibe. Huvitav, kuidas on prantsuse või flaami keeles Rakvere raibe? Amsterdami nuhtlus või Pariisi häda?</div> <div>  </div> <div> <strong>29. mai</strong></div> <div> Kevad kõnnib õuele, olgu ilm külmavõitu või soojapoolne. Kuid kõik õued ei ole võrdsed. Õueonu loeb teadusuudisest, et Bristoli Ülikooli arheoloogid on teinud olulise avastuse. Pärilik ebavõrdsus sai alguse kiviajal 7000 aasta eest. Põllumehed, kes maeti ühes tööriistadega, olid parema maa omanikud kui need, kes maeti ihuüksi. Teadlased analüüsisid strontsiumi isotoopide koostist säilinud luustikes ja leidsid, et mehed, kellega koos maeti maha puidutahumiskirved, sisaldasid vähem erinevaid isotoope, mis tähendab, et nad elasid viljakal lössil. Vaat siis. Mida sellest uudisest järeldada? Õueonu mõtleb, et kas tal on mõni puidutahumiskirves. Jah, on küll, ja isegi mitmest ajastust – venekirves ja fiskarskirves. Nüüd tuleb osta ka kivikirves. Huvitav, millal on tööriistapoes kivikirveste odavmüügikampaania? Tuleb savitahvlite pealt lugeda.</div> <div>  </div> <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Teaduskabaree9.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Teaduskabaree9.preview.jpg" style="width: 475px; height: 672px;" /></a></p> <div>  </div> <div> <strong>Teaduskabaree: teaduse keel ja hääl</strong></div> <div>  </div> <div> <strong>NB! Teaduskabaree paik veidi muudetud!</strong></div> <div>  </div> <div> Neljapäeval, 31. mail kell 19.00, Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3.</div> <div>  </div> <div> Tavalises kohas tagasaalis Teaduskabaree ei toimu, vaid Tartu Ülikooli ruumes 2. korrusel, sisseminek teatri Puhveti uksest 30 m paremalt, juhatavad sildid on mõlemal uksel. Joogid - söögid saadaval nagu muiste.</div> <div>  </div> <div> Hooaja viimane Teaduskabaree uurib, kuidas teadust keelekaks ja häälekaks teha. Sellest kõnelevad oma kogemustele põhinedes teaduse populariseerijad. Priit Ennet  teadusest läbi eetri, Arko Olesk ja Tiit Kändler teadusest paberil, Martin Vällik teadusest pseudokeeles. Luule ja muusika Sädelev Kass. Näitleja, lavastaja, muusik Tõnu Tepandi tutvustab oma inimhääle teooriat ja praktikat: &bdquo;Alguses on hääl”.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/13495" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Wed, 30 May 2012 18:56:25 +0000 Looduskalender 13495 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: mai http://www.looduskalender.ee/node/13395 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamatMai2012.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamatMai2012.preview.jpg" style="width: 475px; height: 514px;" /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>Õueonu päevaraamat: mai</strong></div> <div>  </div> <div> <strong>5. mai</strong></div> <div> Õueonu otsustab korraldada õuelaupäevaku – nagu tal sel ajal tavaks on. Treppoja äärse maariba üleujutus on taandunud ja nagu igal aastal jätnud sinna mälestuseks inimese poolt asjastatud loodust. Ennast muda täis kaaninud õllepudel. Kurvalt tühjaks jäänud krõpsupakitükike. Hädavajalikuks turvajaks olnud vahtplastinutsakas. Lõbusalt liugu lasknud punase salvokelgu tükid, mis end maailma eest häbiga ojaliiva sisse on söönud. Millal viimati salvokelke müüdi? Kindlasti on selle ajaga jõudnud sirguda kui mitte mitu inimpõlve, siis oravate, rähnide ja leevikeste põlvkondi kindlasti. Kas tuleks veemudast välja sikutatud leid pakkuda Eesti rahva Muuseumile, Lennusadamale või siiski pista suurde sinisesse prügikotti ja tõsta värava taha äravedu ootama? Õueonu otsustab viimase kasuks.</div> <div>  </div> <div> <strong>6. mai</strong></div> <div> On uskumatu, kuis kasvab võsa mõõtmatu kiirusega. Selle mõne aastaga, mis Õueonu pole taeva poole sirutuvaid toomingaid ja pihlakaid, vahtraid ja vaarikaid välja sikutanud, on neist saanud juba kraavikallast ja aiaääri palistav väärikas võsa. Millal saab puuhakatisest võsa? Tahame näha puude tagant metsa, aga ei pea vääriliseks näha võsu tagant võsa. Võsa sind võtku, mets sind katku.</div> <div>  </div> <div> <strong>13. mai</strong></div> <div> Õueonul on selline tunne, et tuleks üles teha lõke, sööta seda võsa ja okste ja mulluste lehtedega. Ninna tungib naaberõue lõkkeving, olgugi et lõke ei asu nägemise ega kuulmise ulatuses. Nina on vägevam kuitahes terasest silmast ja erksast kõrvast.</div> <div> Kuid selles tahtmises ei ole miskit uut. Söestunud luude ja taimetuha analüüs Lõuna-Aafrika setetes viitab, et <em>Homo erectus </em>tegeles tuletegemisega miljoni aasta eest ja võibolla isegi küpsetas sellel oma einet.</div> <div> Lõkketule valdamine vallandas evolutsioonilise pöörde. Selle abil võis vastu panna kliimamuutustele – soojendada end, kui külmemaks muutus –, aga ka saada toidust kätte enam vajalikku ja seega siis toita ära rohkem rahvast. Aega kulus vähem, energiat sai enam – oli võimalus saada rohkem lapsi ja toidu jahtimisest üle jäänud ajal tegelda tühja-tähjaga, mis võis kasvatada aju.</div> <div> Tavaarusaama kohaselt läideti esimene tuli 400 000 aasta eest ja selle tegid nii neandertallased kui nüüdisinimesed. Lõuna-Aafrikast Põhja-Kapimaa koopast leitud fossiilsed luud kõnelevad, et neid on kuumutatud üle 400 Celsiuse kraadi. Luud leiti koopast 30 meetri sügavuselt, mis viitab, et need maeti maha. Leiti isegi 1,7 miljoni aasta vanuseid põlenud luutükikesi.</div> <div> Nõnda võisid hominiinid tule enne nüüdisinimest leiutada. Kole lugu küll. Kui nad poleks lõket leiutanud, ei peaks me nüüd tuld tegema ega oma maju kütma ega selle peale raha raiskama. Enamgi veel – meil ei oleks ei maju ega isegi mitte facebooki. Meil ei oleks meid. Meil ei oleks meie õue.</div> <div> Selle arutluse peale on käes õhtu ja lõket teha pole enam jaksu.</div> <div>  </div> <div> <strong>18. mai</strong></div> <div> Orav tuleb ja vaatab akna taga laua taga arvuti taga istuvat Õueonu. Kus on pähklid, mida veel eile toidumajakesest leida sai? Rähn lendab ja kordab orava tarmukat vaadet. Siis saabub leevike: kus on seemned? Kuidas neile selgeks teha, et on maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis. Kui tegelikult ju ei ole, ja akna taga võimutseb igikestev sügis. Kuid sügis võib ju võimutseda, kevad suudab siiski end sellest läbi närida. Kui vana on see õueliste võim läbi suruda oma tahtmist, olgu siis ilm milline tahes – või isegi ilmastik jäisem või sulasem? Mida kaugemale vaadata, seda vanemaks saavad õuelised.</div> <div> Jah, mida edasi geenitehnoloogia areneb, seda vanemaks liigid saavad. Nii näiteks näitab uus geneetiline analüüs, et polaarkarud lahknesid oma lähimatest sugulastest 600 000 aasta eest. Nõnda siis on nad siiani arvatust viis korda vanemad. Jääkarudel on olnud arktiliste tingimustega kohanemiseks palju enam aega, kui siiani arvati. Ajal, mil jääkarud lahknesid, jõudis kätte Pleistotseeni külmim aeg, mis võis anda tõuke jääkaru evolutsiooniliseks arenguks selliseks elukaks, nagu me teda praegu tunneme – ja millisena kaitsta püüame. Miks kaitseme jääkaru, kuid mitte jääeelkaru?</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/13395" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Sat, 19 May 2012 14:14:38 +0000 Looduskalender 13395 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - aprill http://www.looduskalender.ee/node/13091 <div> <div class="rteright">  </div> <div class="rteright"> Kirjutas ja pildistas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="http://www.teadus.ee/">teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div> <strong>22. aprill</strong><br /> Vahelduseks on hakanud paistma vahelduva pilve tagant vahelduv päike. Õueonu läheb, võtab reha ja vaatab, kas maa on märg või kuiv. Ja avastab õuelt mingid jäljed. Lähevad risti üle rohu, tulevad aia juurest ja jõuavad ojakaldani. Suured jäljed, üksteisest kaugel nagu oleks põder või kingadega karu olnud. <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/jaljed0412.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/jaljed0412.jpg" style="width: 250px; height: 167px;" /></a></p> <p> Põõsa all maad ka tuhnitud, sammalt üles aetud. Ei teiselpool oja, ei teiselpool aeda jälgi pole. Siis loeb Õueonu lehest, et linnas 50 kilomeetri kaugusel on karu jalutanud. Mehed saadetud otsima, otsinud ja otsinud, küsinud eide käest, aga ikka ei leidnud. Siis küsinud karutundja Peep Männili käest, et mis siis nüüd saab. Männil vastu, et karul karu aru. Õueonu pildistab jäljed üles, äkki ongi sama karu, aga siin lendama õppinud? Lendkaru? Võibolla keegi teab.</p></div> <div>  </div> <div> <strong>21. aprill</strong><br /> Õuel leidub veel veidi lund, millega end hõõruda. Õueonu ei võta veel lindude söögimaja maha, pistab sinna hommikuti päevalilleseemneid ja mõned sarapuupähklid. Rasvatihastel on nüüd oma tegemised, nemad eriti huvi ei tunne. Küll aga on ilmunud välja isaleevike, ja seejärel, mõne päeva pärast on ka emaleevike platsis. Küllap siis isane kelkis emase ees, et tal on söögilaud kaetud.<br /> Õueonu saab olla uhke – on ühe kelkimise taga ja aidanud kaasa loodetavasti õnnelikult kulgeva ühenduse tekkele. Või kestmisele – kes seda teab. Isaleevike aga käitub keset päeva äkitselt kummaliselt, istub all klaasist õueukse taga, konutab, vahib sisse. Emakass Ooper vahib seest vastu. Õueonu avab ukse, kass volksab välja, piilub leevikest, too ei liigatagi. Õueonu tahab leevikese vaikselt kühvlile pühkida, et ta aia taha toibuma viia. Volksti! tõuseb lind lendu – ja läinud ta ongi. Polnud tal häda miskit. Imeline õu!</div> <div>  </div> <div> <strong>15. aprill</strong><br /> Saunas käies saab ikka veel end lumega hõõruda. Lõkketegemise avastas inimene varem, kui senini arvati, võibolla 1,7 miljoni aasta eest. Millal hakkas esimene inimene end lumega hõõruma? Õueonu võtab lindude söögimaja maha. Tuleb rähn, vaatab siit ja sealt, ja siis etteheitvalt Õueonule otsa. Õueonu läheb ja paneb söögimaja tagasi.</div> <div>  </div> <div> <strong>10. aprill</strong><br /> Ilm on nagu sandisent. Kevadet ei ole ja tundub, et ei tule ka.<br /> Õueonu paneb lindude söögimajja sarapuupähkleid. Tuleb orav. Orava nimi on Lind. Miks muidu käib ta lindude söögimajas. <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/rahnimaja.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/rahnimaja.jpg" style="width: 250px; height: 167px;" /></a></p> <p> Tuleb ka rähn, napsab pähkli nokka ja läinud ta ongi. Kus ta küll kavatseb alasi leida, et tuum kätte saada?</p></div> <div>  </div> <div> TEADUSKABAREE: MUUTUB TEADVUSKABAREEKS</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/plakat_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/plakat_0.jpg" style="width: 250px; height: 353px;" /></a> <p> Kel kõrvad, see kuuleb, kel silmad, see näeb, kel teadvus – kas see teab?<br /> Neljapäeval, 26. aprillil kell 19.00 Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatav teaduskabaree on omamoodi teadvuskabaree. Selle teemaks on &bdquo;Kuidas valmib vaim?” Vestlevad psühholoog Talis Bachmann ja füüsik Laur Järv, vestlust seab teadusajakirjanik Priit Ennet. Kupleed ja muu muusika ansamblilt &bdquo;Sädelev Kass”, mõttemängu juhib Tiit Kändler.</p></div> <div> Pääs vaba, info <a href="http://www.teadus.ee/">www.teadus.ee</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/13091" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Tue, 24 Apr 2012 17:12:26 +0000 Looduskalender 13091 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - 26.03 http://www.looduskalender.ee/node/12758 <div> <div class="rteright">  </div> <div> Pildistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="http://www.teadus.ee/">teadus.ee</a></div> <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Tilk2A.jpg"><img alt="" class="image imagethumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Tilk2A.jpg" style="width: 400px; height: 600px; " /></a></p> <div> On teada, et inimene pole ainus, kes on muutnud õue palet. Sinivetikas ja vihmauss on muutnud planeedi palet. Seega siis ka õue palet. Kuid kas keel on muutnud õue palet? Kui ütleme &bdquo;õu”, kas siis midagi õuel muutub? Kui aga vihmauss sõnatult tegutseb, siis ju muutub. Õueonule ainult tundub, et ta teeb midagi õuega, kui ta sellest oma kallimale pajatab. &bdquo;Rookisin lund, lõhkusin puuhalge, tõstsin üles murdunud männioksa.” Tegelikult on ta teinud midagi oma meelega. Lumi, puuhalud, männioks, õu on Õueonul meeles, meelte sees, õuel aga ei ole Õueonust sooja ega külma. Veidi sooja ehk siiski. Täna pani Õueonu pliidile puid alla. Selle tagajärjel paiskus õuele rammusat kasvuhoonegaasjat süsihappegaasi. Õueonu loodab nüüd siiralt, et taimedel on sellevõrra lahedam hingata ja ehk veidi soojem ka. Millal ometi lõpeb ära see öine öökülmutamine?</div> <div>  </div> <div> Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel on hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Kuidas saame aru, et meile tundmatut &bdquo;keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt? Et tema keel on samast hulgast meie omaga, et mee keeltel on vähemasti ühishulk.</div> <div>  </div> <div> Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud. Õueonud ei karda nii väga, sest nad on vahel madusid näinud ja teavad, et nood ei lenda ega tuiska kallale.</div> <div>  </div> <div> Me teame, et puu ei kõnni. Kas aga vajame lõputu arvu puid, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, on sõna, nagu näiteks &bdquo;õu”, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi? Et &bdquo;õu” tähendab, aga &bdquo;õi” ei tähenda? Võibolla mõne rahva jaoks tähendab siiski? Oli aeg, mil &bdquo;murutrimmer” või &bdquo;rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.</div> <div>  </div> <div> Osata lindude keelt. Osata õue keelt. Õueonu unistus. Oh, oskaks vähemasti arvuti keelt.</div> <div>  </div> <div> Lewis Thomas (1913–1993), Ameerika arst ja esseist: &bdquo;Keel on see, mille jaoks on lapsepõlv.” Matemaatika on keel, milles kõnelevad kõik teadused. Kas matemaatika on ka see, mille jaoks on lapsepõlv? Kas äkki on hoopis õu see, mille jaoks on lapsepõlv? Ja Õueonu jaoks on õu justkui lapsepõlve kestmine?</div> <div>  </div> <div> Neljapäeval toimub teaduskabaree:</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/teaduskabaree7.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/teaduskabaree7.preview.jpg" style="width: 475px; height: 672px;" /></a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/12758" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Mon, 26 Mar 2012 15:37:57 +0000 Looduskalender 12758 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat. Märts http://www.looduskalender.ee/node/12661 <div>  </div> <div class="rteright"> Kirjutas ja pildistas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kaev2012A.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kaev2012A.preview.jpg" style="width: 475px; height: 713px; " /></a></div> <div>  </div> <div> Kvantmehaanika õpetab, et tillukeste asjade maailmas kehtib määramatuse suhe. See tähendab, et kui mõõdad osakese asukoha väga täpselt, siis kiirus jääb täpselt tabamata. Sama asi on energia ja ajaga. Kas määramatuse suhe kehtib ka õuel? Muidugimõista. Kui jääd ikka vahtima, kus see rähn istub, ega siis ei näe, kui kiiresti aeg lendab.</div> <div>  </div> <div> Taeva alt kostab hääli, aga kedagi pole näha, Pilved on tulnud alla, õue peale ja kajakad siia enam ei paista, nende kujudel pole siia asja.</div> <div>  </div> <div> Õueonu loeb, et ülikoolis on homme avatud uste päev. Kas tähendab siis see, et igal muul päeval on seal suletud uste päev? Kuhu lähevad siis neil 364 päeval üliõpilased? Õuega on tore lugu. Sellel ei ole kunagi avatud uste päeva. Seega siis ka suletud uste päeva. Mis on õue uks? Õue uks on meel. Silm ja kõrv, nina ja nahk, suu takkaotsa.</div> <div>  </div> <div> Kevadtalvine lumi teeb näo, justkui oleks ta ettevõtmine tõsine ja vaibumatu. Sajab laialt ja hooga. Jääd teda uskuma, ja kohe on vihm platsis.</div> <div>  </div> <div> Orav on tehtud selleks, et süüa pähklit. Pähkel on tehtud selleks, et toita oravat. See on paras pähkel, milleks on siis vaja tange.</div> <div>  </div> <div> <em>19. marts.</em></div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/12661" target="_blank">loe edasi</a></p> Õueonu lood Mon, 19 Mar 2012 13:28:07 +0000 Looduskalender 12661 at http://www.looduskalender.ee