Kult söödaplatsil

Looduskalender — Tue, 31 Jan 2012 19:15:25 +0000

Veebikaamera pilt: Pitti, LK foorumist

Video: Fleur

Kesköötunnil ilmus söödaplatsile kult. Pulmaaeg läbi ja kuldid liiguvad üksikult, Tegu pole meie „vana“ tuttavaga, kes detsembris-jaanuaris liikus.

Metsseakarja söödaplatsi lähedusest minema peletanud hundikari liigub ikka lähiümbruses. Uudistasime Maidu käest, millised on hundikarja liikumised: päevatiir on paar-kolmkümmend kilomeetrit, käiakse nii kotkaste söötmiskohas, kui murtud põdramullika korjuse juures...

loe edasi

Kohati on kitsekarju ikka näha

Looduskalender — Sun, 22 Jan 2012 14:14:49 +0000

Veebikaamera pilt: Bea, LK foorumist

Metskits Capreolus capreolus

Paaril õhtul on üksik sokukene söödaplatsi külastanud, ettevaatlikult ja pigem uudistades. Tänavu talvine lumekatte on pehme ja lumi värske. Metskitsedel on veel hõlbus toitu leida lehtpuude- või puhmarinde võrsetest - mustikast, pohlast, kanarbikust. Kui talveilmad karmimaks kisuvad tuntakse huvi ka söödasõimede ja metsa viidud heina ning lehisvihtade vastu.

Kurdetakse kitsekarjade puudumist, kohati on nad ikka alles. Raplamaal päris lähestikku paar karja- ühes üheksateist, teiseskuid kaksteist isendit. Metskitsejahist on jahimehed viimastel talvedel hoidunud ja nõnda toituvad kitsekarjad päris elamute läheduses, mis annab veidi suurema turvatunde arvukamaks muutunud kiskjate – hundi ja ilvese vastu. Ega nõrku isendeid karmid talved ja kiskjad järele pole jätnud, nõnda areneb meie metsades uus kitsepopulatsioon – tugevatel emasloomadel on sageli kaksikud talled, kas nii kenasti läheb võime kevadsuvel tõdeda.

loe edasi

Sula äratas kährikud

Looduskalender — Thu, 12 Jan 2012 19:28:25 +0000

Video: Fleur, LK foorumist

Kährikkoer Nyctereutes procyonoides

Mõnda aega pole kährikuid kaamerapildis näinud, aga talvekasukas on neil uhke, karvapikkust võib olla kümmekond sentimeetrit. Vesised ilmad tõid toitmisplatsile korraga kaks kährikupaari. Paariti nad ju uinakut peavad. Veebruaris algav innaaeg pole enam kaugel, suguvendade vahel tekib üha sagedamini häälekaid maadejagamisi.

loe edasi

Pühaderebane

Looduskalender — Sun, 25 Dec 2011 17:08:22 +0000

Video: Ame, LK foorumist

Metsades on „Jõulurahu“ ja pimeduse saabudes oli rebane esimene uudistaja...

loe edasi

Söödaplatsi külalised

Looduskalender — Sat, 24 Dec 2011 11:11:57 +0000

Videoklipp: Fleur, LK foorumist

Rebane teeb sageli oma tuuri ja vaatab olukorra üle. Saatjatega kährikupaar on igaõhtune nähtavus.

Juba jõululaupäeva poolel käis meile tuttav üksik noor kult, temagi pole kusagile kadunud. Ilmateade lubab jätkuvalt sooja ning tuulist-tormist ilma.

loe edasi

Kus üksikud puhkamas käivad?

Looduskalender — Wed, 14 Dec 2011 19:46:48 +0000

Veebikaamera pilt: Manu, LK foorumist

Metssiga Sus scrofa

Pole harv juhus, et sellised üksikud kuldihakatised käivad sipelgapesades magamas. Pesa niiskunud pealmine kiht aetakse kõrvale, kohendatakse omale pesalohk. Sipelgapesa materjal hoiab hästi sooja. Kui sipelgad on pesa ehitanud mõne suurema kuuse jalamile pole metsseale hirmus ei vihm, ei raju...

Kevadel on usinatel sipelgatel pesakuhila kohendamisega muidugi hulk tööd.

loe edasi

Kähriku kuulsus ja langus

Looduskalender — Fri, 25 Nov 2011 20:07:51 +0000

Tekst ja foto: Tiit Hunt

Kährik ehk kährikkoer Nyctereutes procyonoides

Põskhabeme ja musta maskiga, natuke pesukaru näoga kohmakas võõrliik. Ainuke koerlane, kes magab talveuinakut.

Kährikkoera algne kodukant jääb Eestist väga kaugele - Ussuurimaale, Manzuuriasse, Koreasse, Kirde-Hiinasse ja Jaapanisse. Aastatel 1929-1950 asustati Ida-Aasiast, NLiidu Euroopa-poolsetesse piirkondadesse üle 9000 kähriku, kust levis jõudsasti edasi Lääne-Euroopasse.

Esimene juhuslik kährik Eestis tabati juba 1938. aastal Kagu-Eesti piirialalt, kümme aastat hiljem kohati juba regulaarsemalt mitmeid idast tulnud isendeid.

1950. aastal lasti Eesti erinevatesse piirkondadesse lahti 86 kährikkoera rikastamaks loodust väärtusliku karusnahaloomana. Linnupesade rüüstajaid lasti lahti isegi Puhtu Ornitoloogiajaama territooriumi läheduses? Rott pisteti otse viljasalve. Ülihea kohanemisvõime ja suure sigivusega kährik levis kiiresti üle Eesti ja tema arvukust ohjeldati hästi makstud naha tõttu. Veel vähem kui paarkümmend aastat tagasi uhkeldasid tänavail paljud oma heinasaadu meenutava kährikunahkse mütsiga. See oli moes.

Kunagisest looduskaitsealusest liigist on tänaseks saanud mittesoovitav liik, kelle arvukus tuleks viia nii väikseks, kui võimalik ja parem oleks, kui neid üldse poleks. Kaugele läände küüditatud looma karust nahka ei osata siin enam hinnata ja tema kasuka, kui tuluallika vastu, on huvi vaibunud. Pelgalt looduslikud vaenlased (hunt, ilves ja karu) ei suuda, aga looma arvukust ohjata ja jahimees ei raatsi pauku raisata.

Kähriku pikka paturegistrisse on kantud: maas pesitsevate kanaliste arvukuse vähenemise ning maru - ja kärntõve levitamise.

Palju hetkel kährikuid meie metsades ja rannikul uitamas on, ei oska täpselt keegi öelda. Öelda võib ehk seda, et neid pole kunagi nii palju olnud kui praegu.

loe edasi

Metskuldi juttu

Looduskalender — Mon, 21 Nov 2011 10:19:55 +0000

Foto: Sven Zacek, www.zacekfoto.ee

Vanakult 12 meetri pealt, inimsilmale võrdse 50 mm fookuskaugusega vaadates.

Metssiga Sus scrofa

Veebikaamerast on metssigu näha olnud nädala jagu, aga rohkem kesköö paiku. Karja saatev kult on noored kuldikesed eemale tõrjunud või siis on sellega hakkama saanud vanemad indlemist alustavad emised.

Üksikeluviisiliste kultide vahel käib arvestatav rivaalitsemine, tugevaim saab „õiguse“ karja täiskasvanud emasloomade üle. Võrdväärsete kultide kokkupõrked võivad lõppeda päris veriselt, kui nõrgem ilma jõuproovita ei taandu. Nn iseterituvad, ülespoole kõverdunud silmahambad ehk võimsad kihvad on väga ohtlikud mõlemale konkurendile, veidi kaitseb konkurente vigastuste eest nahaalune tugev sidekude.

Veebikaameras oleme öösiti näinud ka üksikult liikuvaid ja toituvaid nooremaid kuldikesi, suured isendid üksikult kaamera ette poseerima ei tiku.

Täiskasvanud kuldi õlakõrguseks võib olla meeter, kehatüvi üle pooleteise meetri ja kaalu üle paarisaja kilo ja need pole mitte kõige suuremad isendid.

loe edasi

Värvuliste seltsingud metsakaamera pildis

Looduskalender — Mon, 21 Nov 2011 09:15:00 +0000

Foto: Arne Ader

Talvike.

Talvike Emberiza citrinella

Olgu alustuseks öeldud, et talvine sulestik muutub kirkalt kollaseks alles kevadel - teadagi miks. Isaslinnu pea ja alakeha on kollased, selg pruunikas ning kindlaks tunnuseks roostekarva sabapealne. Emas – ja noorlinnud on tuhmima värvusega ning kollast sulestikuvärvi on vähem.

Talvikesed on nad käitumiselt rahuliku olemisega, aga tunduvad maapinnal kuidagi kohmakad v „äpud“. Inimesi eriti ei pelga, liiguvad salkades ning väike omavaheline nagelemine käib nende elustiili juurde. Toituvad meelsasti maapinnal nagu metsakaamerast näha, talvel külastavad asulates ka lindude toidulaudu.

Osa meil pesitsevatest lindudest rändab lõuna poole, aga talvel küünib talvikeste arvukus, tulnukate arvel mõnesaja tuhande isendini.

loe edasi

Rebane metsakaameras

Looduskalender — Sun, 20 Nov 2011 00:00:46 +0000

Veebikaamera pilt ja video: Fleur, LK foorumist

Rebane e punarebane Vulpes vulpes

Varahommikul, veidi enne seitset, pärast kährikuid ja metssigu tegi rebane platsil oma tuuri.

Kuulmine ja haistmine on rebasel väga vinged, et ümbrust tajuda. Nägemine on päris hea, aga liikumatult seisvat vaatlejat rebane tähele ei pane, kuid vähimalegi liigutusele registreeritakse hetkega. Kõigele eelnimetatule lisandub veel priima mälu ja suisa uskumatu reageerimise kiirus.

Rebased on äärmiselt kohanemisvõimelised ning vajadusel kõigesööjad. Loomulikult moodustub sügis –talveline toidulaud pisinärilistest, suurkiskjate ülejääkidest, aga samuti taimsest toidust. Videostki näha, et vilja ära ei põlata. Kuni hilistalveni tegutsevad rebased üksikult ja ikka õhtuhämarast alates.

Rebane söödaplatsil:

loe edasi

Metsakaamera päevavõõrad

Looduskalender — Sat, 19 Nov 2011 23:41:50 +0000

Veebikaamera pilt ja video: Vainamoinen, LK foorumist

Rongapaar.

Ronk e kaaren Corvus corax

Osmusaarele on arvatavalt sängitatud germaani rahvaste peajumal Odin. Teda saatsid legendi kohaselt kaks kaarnat, Hugin ( Mõte ) ja Munin ( Mälu ), nende ülesandeks oli oma isandale ette kanda, mis maailmas juhtumas on. Äkki kannavad meie kaarnad Mõte ja Mälu geene edasi? Kõikides maailma kultuurides on ronkasid seostatud maagia ja nõidusega.

Kunagi vaid metsade ja laantega seotud targad linnud saavad nüüd igal pool hakkama. Nad on enamalt jaolt paigalinnud ja aastaringselt kohal. Talviseid sisserändajaid on palju ning rongapopulatsioon võib kasvada 5 ... 10 korda suuremaks, küündides kuni 40 000 linnuni.

Sulestikult on emas - ja isaslinnud sarnased ning paarid hoiavad aasta läbi kokku. Vanad isaslinnud on teistest pisut suuremad.

Vaata ronka söödaplatsil tegutsemas:

loe edasi

Eile öösel metsakaameras

Looduskalender — Thu, 17 Nov 2011 23:10:14 +0000

Veebikaamera pilt: Alice LK foorumist

Video: Kitty LK foorumist

Parempoolene, turjakam ja kõhualuse „pintsliga“ tegelane on kult.

Metssiga Sus scrofa

Peategelased ilmusid platsi veidi enne poolt nelja varahommikul ja kõik oli nagu õpikusse kirjutatud.

Emistel algab novembris innaaeg. Lõhnade peale liitub seakarjaga üksikeluviisiline kult. Samal ajal tõrjutakse matriarhaalsest karjast eemale noored kuldikesikud, et vältida suguluspaaritamist. Niisiis pildil ja videol ettevaatlik ja liikuv kult ning erinevas vanuses emised.

Pereplaneerimise aeg jääb uurijate andmetel novembri poolest kuni veebruari keskpaigani. Viljastumise kõrgajaks peetakse detsembri paari nädalat enne jõule. Sel ajal viljastatakse kuni kolmandik indlevatest emistest. Märgilistest sündmustest metssigade elust katsume koos visuaalse materjaliga vastavalt toimuvale teada anda.

Vaata videot:

Lisa saab vaadata foorumi sissekannetest:

http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=4&t=307&st=0&sk=t&sd=a&start=220

loe edasi

Metsakaamera päevavõõrad

Looduskalender — Wed, 16 Nov 2011 20:09:17 +0000

Foto: Arne Ader

Veebikaamera pilt: Fleur, LK foorumist

Pasknäär.

Pasknäär

Garrulus glandarius

Ebaõiglane oleks päevavõõraste tegemisi mitte tutvustada.

Alates septembrist lahkus lõuna poole hulk meie pasknääre ja nende asemele on ilmunud põhjast meile talvitujad. Parves lendavad näärid on laperdava lennuga silmale veidi harjumatu vaatepilt.

Tammtõrusid oli tänavu päris ohtralt ka Ilmatsalus ja linnud on hoolikalt talvevarusid kogunud ning peitnud. Pasknääri venivasse söögitorusse mahub hääl juhul kuni kaksteist tõru. Lendu tõustes hakkavad ahmitud tõrud nokast pudenema ning peidupaika jõuavad nendest vast pooled. Söödaplatsi viljakuhilates käitutakse sarnaselt: ikka söögitoru täis ja viljateri peitma. Peidukohtadeks saavad olla hiirtevabad alad – miks toidukonkurendile varusid tekitada? Sedavõrra peab nutikust jaguma ja muidugi hääd silmamälu peidukohtade leidmiseks muutunud talvises maastikus.

Lindude talvine arvukus on kõikuv: sada tuhat kuni veerand miljonit. Pasknääri kokkupandud tiivasulgedel on meie rahvusvärvid, keha roosakashall, sabatüvi valge, saba pikk ja must, aga mitte nõnda pikk, kui harakal. Häiritud olekus tõusevad lagipea suled turri. Käitub ettevaatlikult, aga pole inimpelglik lind, tegutsedes metsa äärealadel, kus palju alustaimestikku.

Looduskalender on ilmutanud aastate eest Viktor Masingu kena loo „Tammetõru ja pasknäär“:

http://www.looduskalender.ee/node/1606

loe edasi

Kährikud metsakaameras

Looduskalender — Tue, 15 Nov 2011 19:36:24 +0000

Veebikaamera pilt: Bleggi, LK foorumist

Kärikkoer ehk kährik

Nyctereutes procyonoides

Hakkame pisitasa tutvustama neid kes söödaplatsi külastavad.

Kaamera avamisest alates nägime ühte kährikute paari, emasloom oli ettevaatlikum ja hoidus võsa vahele, usutavalt oli valgustus talle midagi uut ja ettevaatlikuks tegevat. Eilsest ilmus välja teine kährikute paar, omavahel saadakse seni hakkama päris kenasti, aga nägelemisi tuleb nii ehk teisiti. Kui mitte kaamerate ees, aga kuulda saame ikka. Keskmised paistavad olevat isasloomad ja välimised emased. Parempoolne paar lisandus eile.

Kährikute sügisestest tegemistest kirjutasime mõni aeg tagasi, aga äkki jäi mõnel huvilisel vaatamata:

http://www.looduskalender.ee/node/11571

Novembriga hakkas metssigadel nn pereplaneerimine, sellest juba lähipäevadel.

loe edasi