http://www.looduskalender.ee/taxonomy/term/header/52/0 et VIDEO: Viimaseid päevi sünnikodu metsades http://www.looduskalender.ee/node/19288 <div> <div class="rteright"> Rajakaamera video salvestas ja kirjutas <strong>Marko Kübarsepp</strong></div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/NP8Re7dGufc?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-np8re7dgufc" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <div> Soekarjas on veebruarikuu lõpunädalatel ühtaegu nii kiired, keerulised kui põnevad ajad. Põhjus peitub nimelt hundikarja juhtemasloomas kes umbes sellel ajal oma paarilisega pulmarituaale on alustanud. Veebruari tunneme rahvakalendri järgi, kui hundikuud.</div> <div>  </div> <div> Ülejäänud karjaliikmed, niipalju kui neid talvest alles on jäänud, hulguvad enamjaolt isekeskis- kord koos, kord eraldi, vanaloomadele kuuluval alal ja otsivad kust midagi hamba alla saab. Selge on see, et muidu kogu karja toidulaua eest hoolitsevad vanaloomad nii kibekiirel ajal sellele eriti ei mõtle. Hormoonid möllavad ning loomulikult tuleb seda paari-kolmenädalast, lühikest ajajärku maksimaalselt kasutada. Pulmi pidaval hundipaaril on vahetevahel ka nn. &bdquo;pulmasaatjaid“ oma perekonna hulgast. Pruutpaari saatjaks on valdavalt just mittesuguküps, keegi möödunud suvel sündinud kutsikatest. Teadmata on seegi, kas vanapaariga kaasas uitav teeline on kuidagi eelistatud seisuses või on hoopis tegemist loomaga, kes ühegi &bdquo;hinnaeest“ ei ole nõus vanematest maha jääma. Levinuim arvamusütleb, et üldiselt saavad sedasorti pulmasaatjatest tulevasele sündinud pesakonnale onud või siis tädid- selliseid hunte kutsutakse ka &bdquo;lapsevahtideks“.</div> <div>  </div> <div> Kikepera hundikarja territooriumile jäi möödunud kevadeks kolm võsavillemit. Vanapaarile möödunud suvel sündinud neljale hallile ilmakodanikule lapsehoidjaks sai noor, ilmselt 2012. aasta kevadel sündinud emahunt, kes tänavusel talvel oma esimesi suguküpsuse märke ilmutama hakkab. Paraku on aga nii, et üldiselt peale juhtemaslooma teisi suguküpseid samast soost isendeid karja territooriumile lihtsalt ei mahu. Nii on sisuliselt suguküpsuse saavutanud emasloomad sunnitud siiani peavarju pakkunud metsadest lahkuma ning omale uue ulualuse(territooriumi) leidma. Isahuntidest &bdquo;lapsevahid“ jäävad sageli karja juurde aastateks.</div> <div>  </div> <div> Lühikeses videoklipis näemegi eelnevalt mainitud, juba ligi kuu aega enamjaolt üksinda liikuvat, pea kaheaastast noort emahunti-lapsevahti kes ilmselt lähiajal oma praeguse karja territooriumilt lahkub ning uut eluala otsima hakkab. Mis muud kui õnne neis otsingutes!</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/19288" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Tue, 25 Feb 2014 18:32:14 +0000 Looduskalender 19288 at http://www.looduskalender.ee Hundielu http://www.looduskalender.ee/node/19173 <div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Peep Männil</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/P2050419.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/P2050419.preview.jpg" style="width: 474px; height: 316px;" /></a></div> <div> <em>Hundipaari territooriumi märgistuskoht Tipu lähistel 5.02.2014</em></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Hunt ehk susi  </strong>     <a href="https://www.google.ee/search?q=Canis+lupus&rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&espv=210&es_sm=122&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=htn7UuLOG4zN4QSFyoDwAw&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1280&bih=685"><em>Canis lupus</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Kusagil poolteis nädalat tagasi liikus Alam-Pedjalt pärit hundipaar Ilmatsalu kandis. Peep pildistas viimase lumega hundipaari märgistusi Tipul. Lumi on koos jäljeraamatuga sulanud, aga hundipaarid on koos ja lembeelu kestab. Tavaliselt ööloomadena tuntud huntidel võib praegu olla veidi teistsugune elukorraldus – oma liikumistes ollakse samuti veidi hooletumad.</div> <div>  </div> <div> Tippkiskjad on oma koduterritooriumi korralikult märgistanud. Kui hundipaari radadelt on leitavad märgid veresegusest uriinist tähendab, et umbes üheksa nädala pärast võiksime järelkasvu oodata.</div> <div>  </div> <div> Huntide alfa-paar küsib koos kogu oma eluea jooksul, kui &bdquo;hundijumal“ nõnda tahab ja järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanaloomad ning &bdquo;tädid“ – eelmise või üleeelmise aasta pesakonnas sündinud noored emasloomad, kui nad hundiajud üle on elanud.</div> <div>  </div> <div> Hundiuurija Marko Kübarsepp käis äsja Hiiumaal välitöödel, et tuua selgus majja palju &bdquo;väikesaarel“ kiskjaid on – selgus, et neli isendit. Kui Marko mahti saab, annab ta lühidalt välitööde tulemustest teada.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/19173" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Wed, 12 Feb 2014 20:30:13 +0000 Looduskalender 19173 at http://www.looduskalender.ee Kus on Halli kodu? http://www.looduskalender.ee/node/19123 <div> <div> Sute kaelustamist ehk telemeetriauuringuid pole Eestis varem nii põhjalikult ette võetud kui viimastel aastatel: et oskaksime piisavalt hästi eristada ühte hundikarja teisest ja ei hindaks hundi arvukust üle. Üldine arvamus kipub olema, et hundid elavad väiksemal territooriumil ja et meil on palju rohkem hunte kui see tegelikult tõele vastab. Näiteks Kikepera kari on uurijaid üllatanud oma suure territooriumiga, mis senistel hinnangutel on 980 ruutkilomeetrit.</div> <div>  </div> <div class="rteright"> Kirjutasid<strong> Marko Kübarsepp </strong>ja <strong>Peep Männil</strong></div> <div class="rteright"> <strong>Marko Kübarsepa</strong> foto ja rajakaamera salvestus</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/marko_IMG_3421.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/marko_IMG_3421.preview.jpg" style="width: 475px; height: 337px;" /></a></div> <div> <em>Juulikuiseid kutsikaid karja jahilkäikudele veel kaasa ei võeta</em></div> <div>  </div> <div> Kui 2012. aastal varustasid suurulukiuurijad jälgimisseadmega 2 isast hunti, hakati nende ühist karja kutsuma Halliste karjaks, koduterritooriumi asukoha järgi. Et enne oli tegeletud lähedal elavate Kikepera huntidega, oli üsna mugav just naaberkarjast sobivad soed leida ning aasta hiljem taas Kikepera karja poole pöörduda, kui oli vaja leida emashunti, keda kaelustada. Tänavu sügisel on kaelused nii alfaemasel Hallistest kui ka Kikerperast, see annab hea võimaluse uurida naaberkarjade suhteid. Et aga mitte loost ette rutata, alustame Hallist ja Habemest.</div> <div>  </div> <div> Kes oli Habe Hallile, kas vend või mõni sugulane, ei teata, arvatakse niipalju, et kumbki polnud karjas tõenäoliselt alfaisane. Uuringus on sedasorti faktid olulised, kuna noored hundid teevad juhtisase kõrval ikka tutvumisreise väljapoole oma ala ja näitavad sellega karja territooriumi kunstlikult suuremana. Siiski on Hallile ja Habemele kaela pandud jälgimisseadmed edastanud head infot, andes piisava ülevaate kogu karja liikumisest.</div> <div>  </div> <div> <strong>Halliste karja mõistatus</strong></div> <div>  </div> <div> Septembrikuus 2012, mil Hall õnnestus lõksuga kinni püüda ja talle jälgimisseade kaela panna, koosnes Halliste hundikari 8 isendist – 4 vanaloomast (1 emasloom ja 3 isaslooma) ning 4 kutsikast. Lisaks elas samal territooriumil veel üks üksik aeg-ajalt karjaga koos liikuv emahunt. Halliste kari oli korralik kari, aga paraku sellise struktuuriga püsis see koos vaid möödunud detsembrikuu lõpupäevadeni, mil toimus ebatavaline lagunemine. Ühel hetkel avastasid uurijad, et territooriumil liikus üksnes kolmest isendist koosnev grupp – Hall, teine kaelustatud isahunt Habe ning üks emahunt. Iseenesest poleks karja jagunemine osagruppideks haruldus, kui see oleks toimunud jaanuaris innaaja eel, ent sedakorda juhtus midagi karja juhtpaariga. Pole täpselt teada, mis, aga ühel hetkel neid lihtsalt polnud. Üksikute kutsikate jälgi kohtasid uurijad veel pesitsusalal 21 päeva pärast karja lagunemist, kuid siis ei nähtud enam neidki. Selline järsk karja hajumine viitab tavaliselt vähemalt juhtemase hukkumisele. Soomlastest uurijatelt on teada lugusid, kus ema hukkub ning pärast seda läheb millegipärast ka isane minema, jättes kutsikad omapäi. Halliste territooriumil oli aga huntide küttimine keelatud ja vanaloomad hukkuvad looduslikel põhjustel suhteliselt harva, seetõttu ei saa paraku välistada võimalust, et süüdi on salakütid.</div> <div>  </div> <div> <strong>Kolmekesi Lätti</strong></div> <div>  </div> <div> Salapärasele hukkumisel viitab ka maha jäänud karja rännak Lätti teise karja aladele. Tavaliselt kari võõral territooriumil ringi ei konda. &bdquo;Läti-reis” jaanuaris 2013 kasvatas Halli ühe kuu liikumise keskmise kilometraaži kunstlikult suureks. Et tegu oli ühekordse reisiga, arvame, et mindi otsima oma kadunud kaaslasi. Kolmik jõudis otsingutel Lätti ja jäi sinna mõneks päevaks, seetõttu pidime ühendust võtma Läti kolleegidega ja paluma, et nende jahimehed meie kaelustatud hunte maha ei laseks. Ei teadnud, mis sutest saab. Õnneks midagi ei juhtunud, kriimud viibisid veidi Eesti – Läti piiriülese karja aladel, mille peremehed olid ilmselt suuremalt jaolt maha lastud, ja tulid siis tagasi. Nüüdseks on sealkandis jälle korralik kari. Et loomad oma kaaslasi otsida võisid, sellest kõnelevad soomlastest uurijate kogemused sutega. Põhjanaabrid on jälginud karjade käitumist alfaemase hukkumise järel. Omavahelised sidemed on huntidel tugevad, kadunud kaaslasi leinatakse taga. Soomlastelt on teada ka, et pärast jahti uluvad ellujäänud karjakaaslased keskmiselt rohkem ning on häiritud, otsides oma semusid.</div> <div>  </div> <div> <strong>Hallil läheb hästi</strong></div> <div>  </div> <div> Leidmata kadunud kaaslasi, tuli kolmik tagasi ning mõne aja päras eraldus teistest isahunt Habe. Oli jaanuari lõpp, karjade lagunemise aeg ja tõenäoliselt lahkus susi reviirilt, kuna lumekatte sulamiseni märkasime Halliste karja territooriumil liikumas vaid ühte hundipaari –isahunt Halli ja tema kaaslasest emahunti. Veebruari alguses avaldusid paari käitumises üsna selged territoriaalkäitumise ilmingud – liiguti palju ringi, märgistati ala ning kuulutati igal võimalikul viisil Halliste maade hõivatust. Lisaks algas emasel innaaeg ning tänaseks päevaks on teada, et mai alguses käesoleval aastal sündis samal reviiril uus järglaskond, kes ilmselt kannab endas Halli ja tema paarilise geene.</div> <div>  </div> <div> <strong>Halliste ja Kikepera</strong></div> <div>  </div> <div> 2013. aastal sai kaeluse koos saatjaga ka Kikepera alfaemane, sestap tahame põgusalt kirjeldada kahte naaberala. Halliste ja Kikepera vahel on üks oluline erinevus: kui Kikepera piirkonnas laiuvad võimsad rabad, siis Hallistel valitseb kodumaa klassikaline maastik: mets vaheldumas väikeste põllulappidega. Hundile pole raba sobilik elupaik, sest seal on toitu vähem, mistõttu rabas elunev kari vajab suuremat liikumisala. Et see uurijate oletus ka paika peab, näeme telemeetria uuringute senistest tulemustest: Kikepera kari hõlvab kaks korda suuremat ala kui Halliste kari. Meie looduslikele oludele kõige lähedasemal alal, Skandinaavias uuritud huntide eluala suurus kõigub väga suures ulatuses. Uuritud 28 hundikarja territooriumi pindala jäi vahemikku 259–1676 km². Karja reviiride suurusega leiti seos olevat metskitse asustustihedusega – mida rohkem metskitsi, seda väiksem on hundi territoorium. See seos sobib tegelikult ka meie kriimudele – Kikepera karja elualal liigub metskitsi oluliselt vähem kui Halliste omal. Et karja territoorium sõltub suurel määral just toidu kättesaadavusest, võib näiteks tuua Alaska, kus ühe karja territoorium võib ulatuda 30 000 kilomeetrini. Asi on aga keerulisem: vahel ei tähenda väike territoorium siiski head toidulauda, üksnes asjaolu, et ruumi on vähe. Näiteks Leedus, kus metsa on vähe ja sobivate elupaikadega kitsas, tuleb hundikarjal läbi ajada ainult 100–200ruutkilomeetrisel alal. Ent hunt kohaneb. Ehkki Halli õnnestus meil jälgida ainult seitsmel kuul, võib kinnitada, et tema karja territoorium hõlmas umbkaudu 450 ruutkilomeetrit, mis on Eesti keskmine. Kikepera rabas kaelustatud emase telemeetria uuringud alles algasid, aga juba võib välja öelda, et tema karja territoorium on kaks korda suurem. Et kaks 2013. aastal kaelustatud emaslooma on kõrvuti elavatest karjadest pärit, on hea võimalus uurida ka naaberkarjade käitumist: karjade vahel hoitakse selget piiri ja lisaks puhverala. Sellest järeldub, et karjade alad ei kattu üldse. Uued uuringud uute andmetega ootavad aga ees.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kikepera_paar11 13.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kikepera_paar11 13.preview.jpg" style="width: 475px; height: 324px;" /></a></div> <div> Rajakaamera jäädvustas Kikepera karja juhtpaari territooriumi märgistamise 13. novembril 2013. Naaberkarjaga hoitakse ranget piiri. Karjade territooriumid on ajas suhteliselt püsivad ning säilivad põhimõtteliselt enam-vähem samades mõõtmetes niikaua, kuni kaob selle karja viimane liige.</div> <div>  </div> <div> Artikkel ilmus ajakirjas Loodusesõber, jõulukuul.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/19123" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Wed, 05 Feb 2014 18:20:20 +0000 Looduskalender 19123 at http://www.looduskalender.ee VIDEO: Nädal metsas - märgikeelest http://www.looduskalender.ee/node/18837 <div> <div class="rteright"> Kirjutas ja rajakaamera salvestused <strong>Marko Kübarsepp</strong></div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/2Z5iAVwR3xE?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-2z5iavwr3xe" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <div> Suurkiskjaid peetakse üldiselt äärmiselt territoriaalseteks loomadeks. Territoriaalsus tähendab inimkeeles sellist käitumuslikku kohastumist kus oma kindlat eluala võõraste sissetungijate eest kaitstakse. Nii oma territooriumi piire kui ka sisemust uuendatakse pidevalt lõhnamärgistega. Need aga edastavad liigikaaslastele infot ala hõivatuse kohta. Hundid näiteks jätavad oma uriinimärgiseid keskmiselt iga 300… 400 meetri järel hästimärgatavale kohale milleks on näiteks mõni känd, kivi, puunott jne. On kindlaks tehtud, et üks konkreetne hundikari kasutab ööpäeva liikumisega umbes 10-20 % oma territooriumist. Seega uuendatakse märgiseid keskmiselt kuni paarinädalase intervalliga. Üldiselt on nii, et sellised nn. &bdquo;lõhnajaamad“ on kasutusel laiemalt ning neid ei kasuta ainult ühe liigi esindajad.</div> <div>  </div> <div> Lühikeses videoklipis näeme kuidas see tegevus huntidel käib: dominantsed hundid ehk siis karja juhtloomad kasutavad uriinimärgistele lisaks tihtipeale ka maapinna kraapimist. Nii on märgistuskoht visuaalselt silmatorkavam ning kannab eneses lisaks ka varvaste lõhnanäärmetest eralduvale odöörile erinevat teavet. Videoklipis maapinda kraapiva isendi puhul on tegemist doninantse emasloomaga. Lisaks huntidele on konkreetse kuusepuu juurde oma"märgi maha" jätnud nii metsnugis, kährik, rebane kui ka ilves. Viimane aga eelistab "tagasihoidlikule" kuusepuule pigem murdunud haavaroigast, aga sellest juba järgmisel korral. </div> <div>  </div> <div> Viimased uudised.</div> <div>  </div> <div> Robert annab teada, et kohtas täna 2. jaanuaril Võrus, Kubija metsa all siili: &bdquo;Oli teine täitsa reibas ja sibas turtsudes ringi“.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18837" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Thu, 02 Jan 2014 21:30:23 +0000 Looduskalender 18837 at http://www.looduskalender.ee Nädal metsas - kas hundiaasta saab läbi? http://www.looduskalender.ee/node/18807 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Peep Männil</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Marko Mänd</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/markomand.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/markomand.preview.jpg" style="width: 475px; height: 267px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Aasta viimased kuud on hundile olnud esmapilgul soodsad.  Kuna pole olnud lund, pole olnud võimalik ka huntidele jahte pidada. Nii on jahihooaja esimesel poolel kütitud ära vaid umbes pool limiidi esimesest osast. Samas pole lume puudumise tõttu saadud ka head ülevaadet selle kohta, milline on tänavu kriimsilmade juurdekasv – kus ja kui palju on kutsikatega hundikarju.  Oletatakse, et neid on umbes 20 – enam-vähem sama palju, kui möödunud aastal.</div> <div>  </div> <div> Tänavu on võrreldes eelnevate aastatega hundile taas soodsam ka toidubaasi osas. Metskitse arvukus on tõusnud ja metssigadel on palju põrsaid. Suurema põdra küttimislimiidi tõttu tekkis enam &bdquo;küttimispraaki“ – põdrajahi käigus haavatud ja üles leidmata loomi, kes hundi toidulauda viimastel kuudel märgatavalt rikastasid. Selle tõi hästi välja jälgimisseadmetega varustatud huntide saagivalik. Tänu paranenud looduslikule toidubaasile kimbutati tänavu vähem ka lambaid.</div> <div>  </div> <div> Hundiaasta ei saa siiski veel 31. detsembriga läbi.  See saab lõppeda varemalt hundikuuga (veebruariga), millega saab läbi selle hooaja hundijaht ning mil pannakse alus uue kriimsilmade põlvkonna loomisele.  Metsloomade elu järgi arvestatakse aastat ka jahinduses – uus jahiaasta algab alles 1. märtsil.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/esikaas.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/esikaas.jpg" style="width: 425px; height: 615px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Looduskalender soovitab zooloogi ja suurkiskjate uurija Peep Männili uut raamatut, kus saab põhjaliku ja huvitava ülevaate huntidest - hundi kodust, pereelust, käitumisest ja suhetest teiste loomade ning inimestega. Otsima peaks suurematest raamatukauplustest.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18807" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Mon, 30 Dec 2013 19:47:48 +0000 Looduskalender 18807 at http://www.looduskalender.ee Kohtumisi hundiga http://www.looduskalender.ee/node/18778 <div>  </div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Marko Mänd</strong></div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hunt1.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hunt1.preview.jpg" style="width: 475px; height: 267px;" /></a></div> <div>  </div> <div> “Igasse metsalooma peab suhtuma hästi,” kõneleb Vaike Kukk, kes pälvis ajakirja Loodusesõber aasta jooksul kogutud hundilugude parima karjapõlve mälestuse auhinna,” Igal loomal on oma koht looduses, nii ka hundil. Enne ei saa aru, mis koht see on, kui teda enam pole”.  Vaike ise kasvatab aastaid kodukitsi, aga huntide rünnakuid oma lemmikutele ei karda. Ta arvab, et peremees peab ise oma hoolealuseid kaitsma ja metsaga arvestama. Vaike oli näiteks hädas hoopis metskitsedega, kes tema mustikaaia võrsed ära sõid. “Pidime sokupoiste pärast aia mustikatele ümber tegema,” nendib ta ja peab seda normaalseks, et ise oma karja ja aia kaitsmise eest hoolitsed.</div> <div>  </div> <div> Kui palju võiks aga hunte meie metsades olla? “Arvan, et parasjagu. Mitte palju, mitte vähe,” ütleb Vaike.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/e-IMG_9356.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/e-IMG_9356.preview.jpg" style="width: 475px; height: 519px;" /></a></div> <div> <em>Vaike Kukk hundiaasta lõpetamisel Estonia kontserdisaalis jõulukuul 2013. Pildistas Mats Kangur</em></div> <div>  </div> <div> <strong>Hundilood</strong></div> <div>  </div> <div> Mu kodu asub keset metsa, raba serval. Vana talumaja lagendiku keskel, koos vana aida ja uue laudaga (puukuur, küün, laut ja karjaköök ühe katuse all). Ümberringi on põllud. Lauda taga karjamaa. Õue all tiik ja sellegi taga karjamaa.</div> <div>  </div> <div> <strong>Lugu aastatest 1949–1950</strong></div> <div>  </div> <div> Oli vaikne ja soe suvepäev. Ei mäleta enam, miks ema mind lauda juurde saatis, küllap midagi tooma.</div> <div>  </div> <div> Lippasin lauda juurde. Lauda ees oli taraga piiratud karjaõu, kust läks tee karjamaale. Ma ei viitsinud karjaõue väravat lahti võtta ja ronisin üle värava. Kui ma parasjagu kaksiratsa värava peal olin, jäin vaatama. Kõige ees tulid lambad, siis Maasik (vasikaohtu mullikas) ja lõpeks Laura, musta-valgekirju, suurte harali sarvedega lehm.</div> <div>  </div> <div> Lambad läksid lauta, mullik ka, ja siis nägin suurt halli hundikoera. Ta tuli ilusti sörkides Laura taga. Justnagu karjane, kes oma karja lõunaks koju ajab.</div> <div>  </div> <div> Hetk mõtlemist – siin külas pole ju kellelgi hundikoera, välja arvatu mu onul. Aga see … hakkasin pahandama ja hurjutama, et kussatuled, kassasaadkoju jne. Küllap ma tegin ikka kõvasti kisa ja sõimasin teda. Laura läks lauta. Koer jäi seisma ja vaatas lauda poole, siis vaatas mind. Olin ikka kaksiratsi värava otsas. Mina taplesin ikka veel ja ässitasin oma väikest koera talle kallale. Ta seisis ja vaatas lauda ja siis jälle minu poole, hetk veel ja ta keeras otsa ümber ja läks lonkides karjamaale ja kadus metsa. Tuti, meie väike karvane krants läks talle järele. Aga käitus kummaliselt, hoidis teatud vahemaad. Ta läks sammhaaval. Ise haukus ikka auh! ja iga natukese aja pärast auh! Kui Tuti oli juba karjamaale jõudnud, olin ikka veel värava otsas, ja alles siis jõudis mulle pärale, et see oli hunt. Hakkasin Tutit tagasi kutsuma, kartsin, et äkki võtab Tuti ära. Tulin värava otsast alla ja esiteks panin lauda ukse kinni, et võsavillem lauta ei saaks.</div> <div>  </div> <div> Hiljem, kui toas emale rääkisin suurest koerast, rääkis ema, et kui ta Laurat lüpsma läks, oli Laural rinna ees olnud veritsev pikk haav. Laura oli meil ju nagu ema oma karjale, ta võttis kõik oma kaitse alla. Ilmselt läks Laura hundile vastu, kust ta muidu haavata sai.</div> <div>  </div> <div> <strong>Teine lugu</strong></div> <div>  </div> <div> Ükskord tulin jala Eidaperest koju (8 kilomeetrit). Üle raba oma külavahele jõudes, metsavahist veel edasi, algab kahel poole teed paks riigimets. Kui sinnani sain, kuulsin äkki vaikset praksatust. Jäin kuulama, seisatasin. Mets kohises taga, ma ei kuulnud midagi peale kohina. Hakkasin astuma, aga kogu aeg oli tunne, et keegi jälgib mind. Ma ei saanud sellest tundest lahti, enne kui kodu lähedal metsavahelt lagedale pääsesin. See oli kummaline. Tead ja tunned kogu oma ihu ja karvadega, et keegi sind jälgib. Sa ei näe teda, aga tunned. Olen seda teed käinud sadu kordi, küll hommikul, küll õhtul hilja, keset päeva, ööselgi, aga ma pole kunagi tundnud, et keegi mind oleks jälginud.</div> <div>  </div> <div> <strong>Lugu 1960–1966</strong></div> <div>  </div> <div> See on ajast, kui isa juba kodune oli. Kolhoosi mullikad käisid koplis. Inimesi siis enam teiselpool külaotsas ei elanud ja nende talumaid kasutati mullikate karjatamiseks. Ühel ööl või päeval olid hundid murdnud ühe või kaks mullikat. Kolhoos tahtis mehed hunte varitsema panna. Jahimehed aga arvasid, et see on nende kohus huntidele jahti pidada. Ja läksidki vaidlema. Tulemuseks oli see, et üks lubas minna ja teine lubas minna, aga ajal, kui vaielus käis, tegutsesid hundid ja võtsid oma osa … Jahimehed ja kolhoosimehed jäid huntidest ilma...</div> <div>  </div> <div> Niisugused olid minu hundilood.</div> <div class="rteright"> <strong>Vaike Kukk</strong></div> <div class="rteright"> Haaviku talust Võrtsjärve äärest</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> Kommenteerib hundiuurija <strong>Peep Männil</strong>:</div> <div>  </div> <div> <strong>I lugu</strong></div> <div>  </div> <div> Hundid, eriti üksikud isendid, pelgavad rünnata suuremat looma. Ka praegu murtakse kariloomadest enamasti lambaid ning veistest vaid noorloomi. Suuremaid ja/või agressiivsemaid loomi karja hulgas hunt pelgab ning ootab, et mõni väikesem isend karjast eralduks. Ju ootas ka tookord hunt soodsat võimalust, mida aga ei tekkinudki, ning liikus sedasi koos karjaga laudani. Suuremat looma, nagu veist või põtra ründab hunt reeglina tagantpoolt, mistõttu kahtlen pisut, et haav Laura rinnal oli tekkinud hundi kihvadest.</div> <div>  </div> <div> <strong>II lugu</strong></div> <div>  </div> <div> Huntidel on mõnikord komme inimest saata. Kas teeb ta seda uudishimust või mõnel muul põhjusel - ei ole teada. Kindlasti ei ole see seotud sellega, et ta inimeses saaki näeb. Vanarahvas arvas sellise hundi käitumise kohta, et ta kaitseb inimest kurjade vaimude eest.</div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18778" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Fri, 27 Dec 2013 12:24:03 +0000 Looduskalender 18778 at http://www.looduskalender.ee Hundid Londoni kandis http://www.looduskalender.ee/node/18772 <div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/pilt261213.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/pilt261213.preview.jpg" /></a></div> <div>  </div> <div> Siis kui pimedus on juba maad võtmas ja silm ei seleta enam suurt midagi hakkavad rabaservas varjud liikuma. Hääletud ja nõtked, heledad põsed läbi videviku õõnsalt helendamas. Hundiaeg.</div> <div> Hundiaasta fotovõistlusele saatis pildi Tarmo Mikusaar.</div> <div>  </div> <div> Ehkki Maris Kruuse, koos onutütre Liisiga kuulis Alam-Pedja, Londoni talukoha juures 2008. aastal huntide ulgumist, pole ta peale seda erakordset sündmust hiljem seal käinud. “Praegu on lapsed väiksed ja saan aastas vaid paar korda üksi metsa,” räägib ajakirja Loodusesõber hundilugude, kriimuga kohtamise auhinna pälvinud Maris Kruuse. “Aga õige metsaskäik on ikka üksinda, sest muidu loomi ei näe, kui teise inimesega juttu ajad.” See teadmine, et õige käik metsa on üksinda, tuli praegusele Tartu ülikooli geoinformaatika doktorandile Marisele Maaülikoolis, mil tema juhendajaks sai Tiit Randveer. “Tiit Randveer viis mind käekõrval metsa, kus pidin põtrade asustustihedust uurima - pabulaid loendama. Avastasin tookord, et üksi metsas käia on õige, siis näeb ka loomi.” Tookord, kui Maris Londonis matkas, võttis ta endaga kaasa ka onutütre, kes õppis metsandust ning koos julgeti matkata üsna metsikus paigas ning preemiaks kuuldi huntide ulgumist.</div> <div> Ehkki haruldaseks peetakse just huntide nägemist looduses, on piisavalt erakordne ka “kriimujuttude” kuulmine, mis tookord tüdrukutel õnnestus.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/e-IMG_9357.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/e-IMG_9357.preview.jpg" /></a></div> <div> <strong>Maris Kruuse</strong> hundiaasta lõpetamisel Estonia kontserdisaalis jõulukuul 2013</div> <div> Pildistas <strong>Mats Kangur</strong></div> <div>  </div> <div> <strong>Londoni hundid</strong></div> <div>  <br /> 2008. aasta suvel võtsime onutütrega ette kanuuretke Alam - Pedja looduskaitsealal. Jürikülas läksime hommikul Pedja jõe peale ning tasapisi liikudes ning ümbrust imetledes jõudsime õhtuks välja Pede jõele, Londoni talukoha juures paiknevasse ööbimiskohta. Olime just usinasti telgi püstitamisega ametis, sest päike hakkas juba loojuma, kui kuulsime teiselt poolt jõge hundiulgu. Jätsime oma tegevuse sinnapaika ja läksime jõekaldale, et paremini kuulda. Esimese hundiga liitus teine, siis kolmas ... Neid võiski olla umbes kolm-neli. Ei oska pakkuda, kui lähedal või kaugel hundid meist olla võisid, ulgumine kostis selgelt ja võimsalt. Külmavärinad käisid üle selja, nii aukartustäratavad olid need hääled. Me olime enda meelest küll teoorias tugevad ja teadsime hästi, et vähemalt Eestis hunt inimest ei ründa, liiati veel suvisel ajal, aga siiski oli meil hea meel, et sealsamas telkimisplatsil olid ka mõned kalamehed – päris kahekesi olles oleks ehk veidi kartnudki.</div> <div>  </div> <div> Hundiuurija Ilmar Rootsi kommentaar:</div> <div>  </div> <div> Ei ole mingit kahtlust, et need olid hundid. Õhtu on just aeg, mil hundid armastavad uluda, ka varased hommikutunnid, päeval väga harva. Ja Alam-Pedjal oli meil tol aastal hundikari.</div> <div>  </div> <div> Lugu ilmus ajakirjas &bdquo;Loodusesõber“.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18772" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Thu, 26 Dec 2013 20:32:31 +0000 Looduskalender 18772 at http://www.looduskalender.ee Kuidas Kirke "kriimuga" kokku trehvas http://www.looduskalender.ee/node/18762 <div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/IMG_0206.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/IMG_0206.preview.jpg" /></a></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/IMG_0207.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/IMG_0207.preview.jpg" /></a></div> <div>  </div> <div> “Rääkisin oma klassis, et nägin hunti,” meenutab aastataguseid sündmusi Kirke Relve, kes pälvis ajakirja Loodusesõber hundilugude noore hundisõbra auhinna, “klassis teised ei imestanud eriti, aga õpetaja ütles küll, et see on haruldane.” Kirkel õnnestus midagi haruldast näha, sellest sai tüdruk ise kohe aru ja kui ta matkarajalt koju jõudis, joonistas - kirjutas mälestuseks tähtsündmuse üles.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/e-IMG_9346.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/e-IMG_9346.preview.jpg" /></a></div> <div> Kirke Relve hundiaasta lõpusündmusel Estonia kontserdisaalis jõulukuul 2013.</div> <div> Pildistas Mats Kangur</div> <div>  </div> <div> Emme Gunnel:</div> <div> Peatusime perega jõulude ja aastavahetuse vahelisel ajal Tartumaa ja Põlvamaa piiril vana postitee ääres asuvas külakeses. Nautisime sealset lummavat reljeefset maastikku ümberkaudsetes metsades käies. Ühel päeval võtsime plaani üles leida Põrguraja ja Penijärve matkaraja juures asuv vaatetorn. Alguses valisime vale raja ja jäime pisut hiljapeale, hakkas juba hämarduma. Olime juba vaatetornile väga lähedal, kõndisime mööda lahtiaetud matkarada künkast üles, kui mõned meetrid eespool jooksnud Kirke järsku peatus ja hüüdis: "Tulge ruttu! Hundid!" Lisasin sammu ja nägingi kahte halli kogu kiirelt puude vahele kadumas, tagantpoolt tulijad aga ei näinud enam midagi. Pildstamiseks mahti ei olnud, kõik käis nii kiiresti, et ei jõudnud aparaati väljagi võtta. Õhtul koju jõudes joonistas Kirke kohe nähtu üles.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18762" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Wed, 25 Dec 2013 18:09:02 +0000 Looduskalender 18762 at http://www.looduskalender.ee Aasta looma fotovõistluse võitjad http://www.looduskalender.ee/node/18697 <div class="rteright">  </div> <div class="rteright"> Korraldajate poolt <strong>Mats Kangur</strong>, ajakiri <strong>Loodusesõber</strong></div> <div>  </div> <div> Pühapäeval said Estonia kontserdisaalis toimunud hundiaasta pidulikul lõpetamisel auhinnad seitse meile pilte saatnud fotograafi.</div> <div>  </div> <div> Pilte panid ritta ajakiri Loodusesõber ja Looduskalender.ee ning hundiuurijad Peep Männil ja Marko Kübarsepp. Hindasime kõrgemalt konteksti tabamist ja jälgedega jutustatud  loo terviklikumalt kaadrisse püüdmist.</div> <div>  </div> <div> Fotode all on autorite kommentaarid.</div> <div>  </div> <div> Marko Mänd. Parim suvine hundi tabamus. Hästi tabatud harva kohatav vaatepilt, kui noored hundid on külavahel uudistamas.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Mänd-givepic.php_.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Mänd-givepic.php_.preview.jpg" style="width: 475px; height: 267px;" /></a></div> <div> Hommik, kell 8. Abikaasa Maarja hakkab lastega Koeru poole liikuma, auto käib aga ta ise tuleb tuppa midagi küsima. Kohmitsen koridoris, kui naine teatab ukse vahelt huntidest teel. Pistan pea ukse vahelt välja ja torman tuppa fotoka järele. Vahel, nii harva kui see ka ei ole, on asjaolud minu poolel, sest just hetk tagasi torkasin mälukaardi aparaati ja panin ta käepäraselt rippuma.</div> <div>  </div> <div> Klõpsin fotosid peaaegu käigu pealt, sest olen huntidest päris kaugel. Kokku on loomi kolm. Üks liigub eespool ja teised kaks tulevad järele. “Õnneks” ei põgene loomad kabuhirmus vaid lasevad ennast pildistada. Jooksen lähemale, endal ainult aluspüksid jalas. Koer on ka hunte märganud ja haugub hoovi peal. Märkan, et haukumine teeb hundid tähelepanelikuks ning koos vaadatakse tagasi, ilmselt fikseeritakse võimalik saaklooma asukohta tulevikuks. Viimased võtted saan küüni vundamendi pealt.</div> <div>  </div> <div> Ongi hundid nähtud ja pildile püütud. Saan lisada veel ühe trofee kategooriasse “Loomad koduaknast“. Enam ei pea ma ennast veenma, et aastaid tagasi Nahkanuial kohatud ja jalgrattaga jälitatud loom OLI hunt. Vahepeal on olnud pikk paus, kui jälgi mitte arvestada. Ainult karu on veel jäänud …</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> Janek Joab. Parim talvine hundi tabamus. Meeleolukas tabamus ehtsast kohtumisest.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Joab_givepic.php_.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Joab_givepic.php_.preview.jpg" style="width: 475px; height: 316px;" /></a></div> <div> Kohtumine hundiga toimus nagu ikka ootamatult. Minu jaoks siis esmakordselt. Sõitsin autoga pildistama, kui hunt sööstis üle tee. Kõik toimus väga äkki. Olin just linnapiirilt välja jõudnud, umbes 300m, praktiliselt majade vahel. Aga tore kohtumine oli, kuid seekord oli hunt minust kiirem, mis on ka pildilt näha.</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> Mare Väät. Parim suvine tegevusjälg. Hästi eristatavad esimese ja tagumise käpa jäljendid. Kaseleht annab aimu jälgede suurusest.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Väät_givepic.php_.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Väät_givepic.php_.preview.jpg" style="width: 475px; height: 356px;" /></a></div> <div> Olin maakodus, Emumäel ja nägin eemal põllupeal looma, kes oli küllaltki kaugel. Pilt jäi nõrga teravusega, aga arvasin et see oli hunt. Mõni päev hiljem olid maja juures teepeal jäljed ja siis oli selgus - see oli ikkagi hunt.</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> Tiina Vester. Parim hundi saak. Murtud lamba pildilt on näha, et hunt pole raiskaja, vaid sööb oma saagi lõpuni. Hea võttenurk!</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Vester-givepic.php_.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Vester-givepic.php_.preview.jpg" style="width: 475px; height: 356px;" /></a></div> <div> Nii said 2011 aastal kuulsaks Saaremaa julged hundid, kimbutades Saaremaa lambakasvatajaid. Vigastatuid lambaid leidus sel korral veelgi, aga kuldreegel oli see, et ainult üks süüakse korralikult ära. Nagu näha antud lambast on järgis ainult nahk - puhas töö huntide poolt. Sel aastal murti või vigastati antud farmis üle 70 lamba.</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> Rene Rahnu. Parim talvine tegevusjälg. Hundikarja jäljed rabalauka jääl ning toredalt märgatud lõhnav jälg.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Rahnu_givepic.php_.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Rahnu_givepic.php_.preview.jpg" style="width: 475px; height: 315px;" /></a></div> <div> Rubina rabas, Veisjärve lähedal. Kevadine aeg ja täiskuu ööd ajavad hundid hullama - jäätunud laukad on sobilik mänguplats.</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> Ingmar Muusikus. Parim ilupilt. Hundid on kasutanud üle jõe langenud peenikest kuuske purdena. Hea leid ja suurepärane vormistus.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hundipurre.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hundipurre.preview.jpg" style="width: 475px; height: 238px;" /></a></div> <div> Hundipurre. Kui jõgi on jäävaba, on abiks üle jõe langenud puud. Vahel on mõni puu nii peenike, et selle ületajal peavad olema head akrobaatilised võimed - huntidel on. Hundipurdest on üle läinud 2 või 3 hunti. Samast kohast minnakse üle ka siis, kui jõgi on jääkaane all.</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> Tarmo Mikussaar. Parim lugu jutustav pilt. Hoolega kaalutud võttenurk jutustab pildil olevat ilma lisatud jututagi. Pildi sõnumit toetab hästi valitud valguse nurk ning puude varjud.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Mikussaar_givepic.php_.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L-Mikussaar_givepic.php_.preview.jpg" style="width: 475px; height: 317px;" /></a></div> <div> Vana võsavillemi laisk samm. Pikad küüned veavad vanajõe sonni jääl lumele jutte. Märk sellest, et loom on tundnud ennast vabalt ja julgelt.</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> Auhinnad, ajakiri Loodusesõber, Overall, seiklusfirma 360kraadi  ja Keskkonnaministeeriumi poolt.</div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18697" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Wed, 18 Dec 2013 20:26:15 +0000 Looduskalender 18697 at http://www.looduskalender.ee Ansambli Ajutine Valitsus "Laul huntidest" video esmaesitlus http://www.looduskalender.ee/node/18659 <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/xFaQ-AvlxE4?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-xfaqavlxe4" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <div> Pühapäeval <a href="http://www.looduskalender.ee/node/18651">loodussõprade aastavahetuse peol Estonia</a> kontserdisaalis toimus (või hetkel toimub) ansambli Ajutine Valitsus "Laul huntidest" video esmaesitlus.</div> <div>  </div> <div> <div> Ulukiuurija Peep Männilit, laulu autorit ja esitajat on põhjust õnnitleda. </div> <div> Looduskaitse Selts omistas Peebule aasta loodusesõbra tiitli!</div> <div>  </div> <div> <div> Muusika Kalev Plink ja sõnad Peep Männil</div> <div> Video: MTÜ Looduse Videoaabits, režissöör Remek Meel, operaatorid Vladimir Bologov ja Remek Meel</div> <div> Salvestust toetas Eestimaa Looduse Fond</div> <div> Video valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus</div> </div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18659" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Sun, 15 Dec 2013 14:30:00 +0000 Looduskalender 18659 at http://www.looduskalender.ee Loodussõprade aastavahetuse pidu Estonia kontserdisaalis http://www.looduskalender.ee/node/18651 <div> <div> Hundiaasta fotovõistluse töö, pildistas Ingmar Muusikus</div> <div>  </div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hundipurre.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hundipurre.preview.jpg" /></a></div> <div> <em>Hundipurre. Kui jõgi on jäävaba, on abiks üle jõe langenud puud. Vahel on mõni puu nii peenike, et selle ületajal peavad olema head akrobaatilised võimed. Huntidel on. Hundipurdest on üle läinud 2 või 3 hunti. Samast kohast minnakse üle ka siis, kui jõgi on jääkaane all.</em></div> <div>  </div> <div> <strong>Hea loodusesõber</strong></div> <div> Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium ja Eesti Energia kutsuvad kõiki loodusesõpru &bdquo;Suurele Aastavahetuse Peole“, mis toimub pühapäeval 15.detsembril Tallinnas, Estonia kontserdisaalis, algusega kell 16.00.</div> <div> Lõpeb hundi ja algab viigriaasta.</div> <div> Avasõnad ütleb Rein Maran.</div> <div> Musitseerivad Riho Sibul, Jaak Tuksam, Triinu Taul,Tuuli Taul- Velling, Teet Velling, Ain Varts.</div> <div> Orelil Andres Uibo.</div> <div>  </div> <div> Ansambli Ajutine Valitsus, "Laul huntidest" video esmaesitlus.</div> <div> Merle Jääger esitab oma hundiluuletusi.</div> <div> Pilte näitavad Peep Männil, Kaupo Kikkas ja Ingmar Muusikus.</div> <div>  </div> <div> Näeme seirekaamerate jäädvustatud hundi ning teiste suurkiskjate pilte ja videosalvestusi.</div> <div> Noori looduskaitsjaid tunnustab minister Keit Pentus-Rosimannus.</div> <div>  </div> <div> Raamatu "Susi, kriimsilm, metsatöll ..." esitlus.</div> <div> &bdquo;Hundiaasta“ fotovõistluse võitjate autasustamine.</div> <div> Õhtut juhib Rohke Debelakk.</div> <div> Kõik on oodatud!</div> <div>  </div> <div> Piletid Piletimaailmas ja kohapeal  hinnaga 5 eurot, lapsed ja õpilased tasuta.</div> <div> Kõigile kingituseks Looduse kalender.</div> <div>  </div> <div> <strong>Lisateave telefonil:</strong></div> <div> 56476297</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18651" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Fri, 13 Dec 2013 20:45:56 +0000 Looduskalender 18651 at http://www.looduskalender.ee Hundisõbrad - kas leidub veel pilte? http://www.looduskalender.ee/node/18620 <div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/givepic.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/givepic.preview.jpg" style="width: 475px; height: 356px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Fotovõistlus "Susi ja tema tegemised" hakkab otsi kokku tõmbama. Veel kolm päeva ootame Teilt pildilisa, siis lööme võistluse &bdquo;lukku“.</div> <div>  </div> <div> Pühapäevasel Hundiaasta lõpusündmusel Estonia kontserdisaalis hõigatakse pärjatud autorite nimed välja ja jagatakse auhindu.</div> <div>  </div> <div> Fotosid saab üles laadida leheküljel Looduskalender.ee kuni selle kolmapäevani, 11.12.2013.</div> <div>  </div> <div> Fotovõistluse korraldajate nimel Mats Kangur.</div> <div> <a href="mailto:mats@loodusesober.ee">mats@loodusesober.ee</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18620" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Mon, 09 Dec 2013 14:57:09 +0000 Looduskalender 18620 at http://www.looduskalender.ee Nädal metsas - talvekasukatest http://www.looduskalender.ee/node/18266 <div> <div> Foto: <strong>Arne Ader</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/101027aa186.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/101027aa186.preview.jpg" style="width: 475px; height: 317px;" /></a></div> <div> <em>Metskits</em></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Metskits ehk kaber  </strong>       <a href="https://www.google.ee/search?q=Capreolus+capreolus&rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&espv=210&es_sm=122&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=YpZyUp7FO62Q4gSTrYDoCg&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1280&bih=684"><em>Capreolus capreolus</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Metskitsedega on meie looduses, kuidas kusagil. Saaremaal, Tartumaal, Raplamaal on väikeste karjade moodustumist näha – kolme-nelja isendilisi, kusagil veel eraldi sokku liikumas. Mõnes maakonnas saab kaberit aruharva näha kogenud metsameeski.</div> <div>  </div> <div> Maastikusse sulandutakse haruldaselt hästi. Hall talvekarvastik paistab juba välja, kuid pole veel täispikkusesse kasvanud. Talvekasukas erineb suvisest päris mitmeti: talvekarv on seest õõnes ehk torukujuline, peab ju selline tükk maad paremini sooja ning karv kinnitub nahka õrnemalt. Mis võiks selle eeliseks olla? Vaenlasi metskitsedel jagub ja ründe puhul võib ründajale suhu jääda vaid punt karva, aga metskits pääseb põgenema.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18266" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Thu, 31 Oct 2013 17:42:54 +0000 Looduskalender 18266 at http://www.looduskalender.ee Nädal metsas - hundikutsikad kasvavad jõudsalt http://www.looduskalender.ee/node/18203 <div> <div class="rteright"> Rajakaamera pildi saatis ja kirjutas <strong>Marko Kübarsepp</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/IMAG0129.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/IMAG0129.preview.jpg" style="width: 475px; height: 356px;" /></a></div> <div> Septembri keskel tehtud ülesvõttel on pildile jäänud emahunt ja kolm kutsikat. Käesolevaks hetkeks on isaste kutsikate väline mõõt võrreldav nende ema suurusega. Emased kutsikad on mõnevõrra väiksemad. Kahjuks keeldub rajakaamera kasutamast aastanumbrit 2013.</div> <div>  </div> <div> Talve algus läheneb tasapisi ning tänavuaastased hundihakatised on jubasellises suuruses, et vanematega üksikuid pikemaid jahiretki kaasa teha. Küll mitte igapäevaselt, kuid siiski vahetab hundikari täies koosseisus oma asukohta juba nädalas paaril-kolmel korral.</div> <div>  </div> <div> Miks asukohta vahetatakse on põhjendatud -  hundikutsikad söövad juba peaaegu "täismehe" normi ja liigutakse järgmistele jahialadele.</div> <div>  </div> <div> Kutsikate kaal jääb oktoobri lõpus vahemikku 15-25 kilogrammini. Loomulikult vajab noor, kasvav organism normaalseks arenguks suhteliselt palju energiat. Keskmiselt võtab hundikutsikas nädalas kaalus juurde kolmsada grammi. Kuna aga hundinoorukid ise toidupoolise otsimisega veel toime ei tule, siis on vanahuntidel jalad tööd täis.</div> <div>  </div> <div> Lähima kuu aja sees aga saabub aeg, kus hundikari muutub nomaatideks kuni järgmise kevadeni, kui uus sündinud sugupõlv rändurid jälle paikseks muudab.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18203" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Fri, 25 Oct 2013 13:16:16 +0000 Looduskalender 18203 at http://www.looduskalender.ee Nädal metsas: hirvepullist ja tema sarvedest http://www.looduskalender.ee/node/18088 <div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Peep Käspre</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hirvepull_haaremiga.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hirvepull_haaremiga.preview.jpg" style="width: 474px; height: 316px;" /></a></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Punahirv</strong>        <a href="https://www.google.ee/search?q=Cervus+elaphus&rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&espvd=210&es_sm=122&um=1&ie=UTF-8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=X3RMUofpL8Tfsgbf6oHoBQ" target="_blank"><em>Cervus elaphus</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Pildile sattunud hirvepull on kuueharuliste sarvedega, arvata  võib, et tegelane on kaheksa aastane ning sarvepikkust üle seitsmekümne sentimeetri. Sarveharude arv ei näita vanust nagu kunagi arvati.</div> <div>  </div> <div> Hirvepulli sarvekasvu puhul mängib olulist rolli vaheldusrikas toidulaud. Viieharuliste sarvedega peavad juba haaremit ehk on nn domineerivad isasloomad. Pullidel saabub suguküpsus kaheaastaselt, aga &bdquo;noormehed“ peavad jälgivad toimuvat eemalt. Võitluseid haaremi valitsemise üle võtavad ette suht võrdsed, konkurendid ja nende kahevõitlus võib - olla päris karm ning verine, kus taandub nõrgem või vigastatu, aga juhuse tahtel võivad võitluses tekkinud vigastuste tõttu hukkuda mõlemad konkurendid…</div> <div>  </div> <div> Kuni kümnenda eluaastani muutuvad pullide sarved aiva harulisemaks ja uhkemaks (haruldased on üle kümneharuliste sarvedega pullid, aga põdrale sarnaseid &bdquo;kühvelsarvi“ hirvedele ei kasva). Peale kümnendat eluaastat sarveharude arv aasta-aastalt kahaneb.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hirv.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/hirv.preview.jpg" style="width: 474px; height: 316px;" /></a></div> <div>  </div> <div> &bdquo;Pulmad“ on peatselt läbi. Emas- ja noorloomad liiguvad omaette karjades ja pullid moodustavad oma seltsingud. Tiinus kestab seitsme kuu ringis ning maikuus võime oodata punahirvedel järelkasvu – tavaliselt on lehmal üks vasikas.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/18088" target="_blank">loe edasi</a></p> Hundiaasta Thu, 10 Oct 2013 20:24:22 +0000 Looduskalender 18088 at http://www.looduskalender.ee