Kaanest kaaneni vol 10

Looduskalender — Thu, 05 Sep 2013 14:57:04 +0000

Kirjutas ja pildistas Kaido Haagen, kaidohaagen.com

Troopilistes vetes on üheks põnevamaks elamuseks flamenkoteo (Hexabranchus sanguineus) tantsu nägemine. Midagi analoogset, aga veidi tagasihoidlikumas põhjamaises vormis pakkus mulle suure mudateo ehk mudakuke (Lymnaea stagnalis) etteaste Äntu Sinijärves. Tavaliselt näeb tigusid roomamas mõõda veetaimi või vettekukkunud puurontidel, aga seekord otsustas üks isend end kesk vett välja elada. Kahjuks ei anna foto edasi liikumist ja seega tegin pildi hetkel, mil ''tantsija'' tõusis veepinna lähedale, et hetkeks pilk peeglisse visata.

Samal sukeldumisel nägin kalda lähedal veel teistki tigu ebaharilikult vabas vees hõljumas. Harilik keeristigu (Bithynia tentaculata) oli mingi nähtamatu niidi otsas ning keerles aeglaselt ümber oma telje.

Tegelikult tahtsin ma seekordsel veeskäimisel ujureid pildistada, kuna olin ühel varasemal aastal umbes samal ajal, samas kohas paarituvaid kriimik - käbaujureid näinud. Kahjuks õnnestus mul sel korral neid silmata ainult sekundiks ja sedagi paksu kaldataimestiku varjus. Küll aga ujus ise mu kinda peale jalgu puhkama üks harilik mudaujur (Ilybius fenestratus).

loe edasi

Kaanest kaaneni vol 9

Looduskalender — Wed, 14 Aug 2013 19:39:55 +0000

Kirjutas ja pildistas Kaido Haagen, kaidohaagen.com

Äntu Sinijärve erakordselt selge vee üheks põhjuseks on suured allikad järve põhjas. Pildil oleva veealuse allikalehtri ülaosa on 5 - 7 meetrise läbimõõduga. Kui tavalisel suvepäeval on veetemperatuur pinnakihtides kuni 16 kraadi, siis allika kohal ja sees see üldjuhul 6 kraadi ei ületa. Suurte temperatuurierinevuste tõttu on Äntu Sinijärv hea koht termokliini, kui nähtuse tundmaõppimiseks.

Vettelangenud puud tekitavad sürrealistlikke vaateid sukeldujatele imetlemiseks, aga on samas heaks varjumispaigaks kaladele.

Paraku on inimeste seas ka selliseid, kes kogu seda ilu hinnata ei oska ja tapavad kõike ettejuhtuvat ainult „jahikire“ rahuldamiseks. Mille muuga seletada järvepõhja vedelema jäetud 34 sentimeetri pikkust, ilmsete harpuunimistunnustega haugi laipa...

loe edasi

Kaanest kaaneni vol 8

Looduskalender — Thu, 25 Jul 2013 13:47:37 +0000

Kirjutas ja pildistas Kaido Haagen, kaidohaagen.com

Haug Esox lucius

Haug on minu kogemustest lähtuvalt Eesti sisevete kõige lihtsamini pildistatav kala. Keeruline on vaid leida üles see õige isend, kes paari meetri kauguselt kohe putku ei paneks. Kui oled kala usalduse võitnud, võid talle kaameraga sõna otseses mõttes nina alla või isegi vastu nina minna. Olles tunde ja tunde vee all haugide elu ja käitumist jälginud, mõtlen vahel, kas kalamehed ikka teavad, kus haugid tegelikult on. Ma ei tea kust täpselt on leitud Eesti Sukeldujate Klubi seinal olevad paarsada lanti, aga mu enda veest üles korjatud paarkümmend on haugide varitsuskohtadest ikka väga kaugel olnud. Ma ei tea ka seda, kas minu poolt on eetiline aja jooksul kogunenud siseinfot kalameestega jagada. Igatahes haugiga silmast silma kohtumine paneb endiselt adrenaliinipumba tööle.

loe edasi

Kaanest kaaneni VOL 7

Looduskalender — Mon, 08 Jul 2013 05:56:17 +0000

Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, kaidohaagen.com

Vahel tasub veealust maailma lähemalt uurida. Heaks abivahendiks selle juures on fotoaparaat koos makroobjektiiviga. Arvutis pilte töödeldes olen kümneid kordi oma veealustelt fotodelt avastanud erinevaid tegelasi või detaile, mida sukeldumise ajal pole märganud.

Väikesed, umbes tikupea suurused vees ringi liikuvad punased täpikesed on tänu kaamerale saanud endale jalad ja silmad. Vesilest (Limnesia) on röövtoiduline selgrootu, keda võib aastaringselt kohata.

Järvekarpidesse õnnestub vahel ka sisse piiluda. Lisaks niisama huvitavale vaatepildile võib sealt leida ka erinevaid parasiite.

loe edasi

Kaanest kaaneni VOL 6

Looduskalender — Thu, 20 Jun 2013 13:34:47 +0000

Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, kaidohaagen.com

Kahjuks väga sageli presenteeritakse fotodel mõningaid loomaliike poosis või situatsioonis, mis on küll efektsed, kuid pole loomulikud, kuna on esile kutsutud inimese poolt. Klassikaliseks näiteks on peadpidi veest väljas, pärani lõugadega valgehai (kelle nina eest assistent on just sekund tagasi ahvatleva kalatüki ära tõmmanud ja jääb nüüd ise parasjagu kaadrist välja). Eesti analoogiks võib pidada vähipilte, millel vähi sõrad uhkelt taeva poole suunatud. Selliste kaadrite puhul pole keeruline arvata, kelle eest loom end kaitsta üritab.

Harilikku jõevähki (Astacus astacus) võib Äntus leida nii Sini-,Valge- kui Rohejärvest. Ta ei ole nendes küll väga arvukas, aga kohtumine temaga on seal üsna tavaline. Värviskaala roostepruunist potisiniseni välja.

Kuigi särjed (Rutilus rutilus) on meie vetes väga levinud ja neid kohtab pea alati Eesti järvedes sukeldudes, on neist korraliku foto saamine küllaltki keerukas. Noorte särgede parv võib pikka aega sukeldujaga sünkroonis kaasa ujuda, olles alati umbes meetri kaugusel sukelduja kõrval. Aga kui üritada ennast kaameraga nende poole pöörata, pöörduvad nemadki. Suuremad särjed seevastu peituvad vette langenud puude võradesse, kus neil on kindel peidupaik nii põhivaenlase haugi kui pildihuvilise kaameramehe eest.

loe edasi

Kaanest kaaneni VOL 5

Looduskalender — Fri, 31 May 2013 19:05:15 +0000

Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Kuigi seekordsel sukeldumisel jäid pildistamata nii suur(te) särgede parv kui ka umbes kolmekümne sentimeetrine hauginolk, kes endast poole väiksemat suguvenda alla kugistada püüdis, võib veeskäigu igati kordaläinuks lugeda.

Enda jaoks kellegi seninägematuga kohtumine on piisav tasu 22-kilose ballooni, 15-kilose tinavöö, 16-kilose sukeldumisvarustuse ja 12-kilose kaameraboksiga rassimise eest.

Pildil olev sinusoid ei ole mitte kõverik näitamaks majanduste kõikumisi või kliima soojenemist - jahenemist, vaid üks jõhvusside (Nematomorpha) hõimkonna umbes kolmekümne viie sentimeetri pikkune esindaja. Märkasin teda veepinna lähedal just tänu tema sinusoidsele, veidi pelutavale ujumisstiilile.

Kui kaldaäärsed pealpool veepinda on juba rohelusse mattunud, siis 9-10 kraadises vees võrsuvad värvivaesest järvepõhjast alles esimesed rohelised kuuskheina tutsakad.

loe edasi

Kaanest kaaneni VOL 4

Looduskalender — Fri, 17 May 2013 19:16:19 +0000

Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Selle nädala tegijateks on kahtlemata konnad. Kui maapeal tundub kõik suhteliselt rahulik ja üle tee pole enam kedagi vaja aidata, siis vee all on möll täies hoos. Fotol olevas segakonnas (mhm, huvitav sõna) lugesin mina kokku uperpallitamas seitse isendit.

Kui vahel ei ole pildilt päris hästi aru saada, kas tegemist on veealuse või maapealse fotoga, siis spikriks on läige loomade naha pinnal - vee all seda ei teki. Konna niiske nahk või hülge rasune kasukas läigivad spetsiifiliselt ainult õhu käes.

Kui mõnes lombis on pulmad juba peetud, siis jahedamaveelistes kohtades pidu alles algab. Kõik sõltub konkreetse veekogu oludest. Konnad muutuvad aktiivsemaks siis, kui temperatuur kaldalähedases vees tõuseb üle kümne kraadi.

Konnade ärarebitud jäsemeid olen ma kevadeti varemgi näinud. Seekord on aga üks pulmaline sõna otseses mõttes pea kaotanud.

loe edasi

Kaanest kaaneni 3

Looduskalender — Wed, 01 May 2013 19:08:48 +0000

Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, kaidohaagen.com

Alati ei pruugi asjad olla nii, nagu nad esmapilgul tunduvad. Fotol olevat situatsiooni nähes arvasin, et selle kaadri kandvaks sisuks on tavaline loomislugu. Targemate inimestega konsulteerides sai selgeks, et kindlasti on tegemist vesikakanditega (Asellus aquaticus), aga kas nad ka soojätkamisega tegelevad, pole üldse mitte kindel. Pigem vastupidi, kuna viiekraadine vesi olevat neile sigimiseks liiga külm. Nii või naa, ''Putukate kevadmängud'' sobib pildiallkirjaks igatahes.

Kahtlused ja küsimärgid jäid õhku ka selle foto puhul. Ilmselt on tegemist vesikakandi laibaga, aga miks tal selline karvane kasukas ümber on? Kas mingi seen? Milline? Isegi kõikvõimas internet jäi sellele küsimusele vastamisega jänni.

Äntu Sinijärve, kus kõik eelnevad pildid tehtud on, loetakse Eesti kõige selgema veega järveks. Suurepärase läbipaistvuse annavad veele järve põhjas olevad võimsad allikad. Tänu aastaringsele heale nähtavusele on sellest järvest kujunenud ka Eesti sukeldujate üks lemmikpaiku.

loe edasi

Kaanest kaaneni 2

Looduskalender — Tue, 23 Apr 2013 19:44:35 +0000

Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, kaidohaagen.com

Päike on oma töö teinud ja Äntu Sinijärvelt jääkaane peaaegu lõplikult pühkinud. Ainult kõige lõunapoolsemas, paarisajaruutmeetrises järvesopis on puude varjus umbes sentimeetrine jääkiht. Samuti on jäävaba Rohejärv. Valgejärv seevastu on aga ikka veel pea täielikult kaanetatud. Ainult põhjapoolses kaldaservas on meetri jagu vaba vett. Pärast suurt sula on Sinijärves kuuajatagusest 10 - 12 meetrisest nähtavusest järel vaevalt kolmandik. Viiekraadises vees on väiksemad järveelanikud alustanud oma kevadisi toimetusi.

Esmakohtumised mõne uue liigiga on alati põnevad. Äntu Sinijärves avastasin seekordsel sukeldumisel enda jaoks luukaritsa (Pungitius pungitius). Seda ogaliku sugulast on nimetatud ka elamistingimuste suhtes Eesti kõige vähenõudlikumaks kalaks. Ligi pool sajandit tagasi leiti Kohila kandis üks eksemplar isegi kaevust. Ilmselt nägin seda iseloomuliku vingerdava ujumisstiiliga kala juba eelmisel korral, aga ei osanud siis teda lihtsalt ära tunda. Vilgas tegelane näitas end tookord ainult paariks sekundiks ja kaevus seejärel põhjamutta. Seekord sain ta koos oma kõikide ogadega kenasti pildile. Kuigi inglise keeles 'nine-spined stckleback' ja vene keeles 'колюшка девятииглая', võib ogade arv seljal olla 7 ja 12 vahel.

Järvepõhjas lebaval kaserondil jalutas keskpäevases kevadpäikeses üks ehmestiivalise vastne, keda rahvas ka puruvanaks nimetab. Kuna tegemist 'hea lapsega' (eriti ahvenapüügile suunduvate kalameeste silmis), siis on sel tillukesel tegelasel veel teisigi nimesid - liivavana, kivivana, toruvana. Mina lisaks siia ritta ka lehevana, kuna nägin ühte isendit, kes oma koja ehitamisel oli järvekarbist eeskuju võtnud ja kahte lehekest nagu poolmeid enda ümber hoidis.

loe edasi

Kaanest kaaneni

Looduskalender — Sat, 30 Mar 2013 20:07:36 +0000

Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, kaidohaagen.com

Üksiku puuroika all tunneb end kindlalt peitununa parajalt pirakas, aga talviselt loid ahven /Perca fluviatilis /, ümbritsetuna järve ainsa jäävaba laigu pinnalt tekkinud päikesesillerduse poolt joonistatud vikerkaartest.

Kuigi suurem osa elusloodusest toimetab oma asjaajamisi vesises keskkonnas, teatakse elust allpool veepinda oluliselt vähem, kui maapealsest loodusest. Veel vähem on enamusel inimestest aimu sellest, mis toimub veekogudes siis, kui nende pinda katab jäine kaas. Eesti selgeima veelise järve tiitlit kandvas Äntu Sinijärves tundub elu esmapilgul justkui seiskunud olevat. Talviselt jäises +3 kraadises vees on väheldasel põhjataimestikul ukerdamas näha vaid mõnda üksikut tigu ja puruvanakest. Kannatlikum jälgija võib aga kohata ka märksa suuremaid tegelasi.

Märtsikuus on konnad vee all veel justkui surnud. Paremal juhul liigutavad nad endid nagu aegluubis. Mitmed neist on oma sinaka värvi tõttu järvepõhjal kergesti märgatavad.

Kalda ääres luusib jääkaane all ringi üksik haug /Esox lucius/.

Esimesed märgid reaalse kevade saabumisest. Praod ja augud jääkaanes viitavad peatsele vabanemisele kuid kestnud jäävangistusest.

loe edasi