MÜRGIMARJAD - lumimari

Looduskalender — Wed, 20 Nov 2013 19:24:55 +0000

Foto: Arne Ader

Lumimari

Lumimari Symhporicarpos albus

Raagus okste ja halli taeva taustal on hästi nähtavaks muutunud kunagi väga menukas ilutaim - lumimari. Tegu pole meie kodumaise põõsaga, aga nii maa- kui linnahaljastuses ning vanades parkides on taim sedavõrd levinud, et igaüks teda tunneb. Lapsed on saapa talla all ikka sügiseti lumemarjaga „plaksu“ teinud.

Valged, silmatorkavad marjad on mürgised.

loe edasi

MÜRGIMARJAD - kikkapuu

Looduskalender — Tue, 15 Oct 2013 13:16:16 +0000

Foto: Arne Ader

Kikkapuu

Harilik kikkapuu Euonymus europaeus

Väga mürgised on viljad, aga samuti kikkapuu lehed.

Kikkapuud leiame loodusest Lõuna-Eestist, Koiva jõe lammilt, mujal istutatud ilupõõsana.

Septembri lõpul valmisid roosakas-punased viljad ehk kuprad. Kupras on kaks kuni neli helepruuni seemet. Lehed on munajad, peenelt saagja servaga ja teritunud tipuga. Oksad noorelt rohelised, hiljem pruunikalt hallid millelt võib vahel leida korkjaid liistakuid.

Püstise võraga kuni viie meetrine põõsas või madal puu, kuidas kellelegi meeldib. Pargipõõsana talub linnade saastunud õhku on kiirekasvuline, varjutaluv, külmakindel ning kärpimine on kikkapuule meeltmööda. Putukkahjurid võivad mõnel aastal põõsa lehituks süüa.

loe edasi

MÜRGIMARJAD - leseleht näeb kaunis välja

Looduskalender — Sat, 21 Sep 2013 15:18:18 +0000

Foto: Arne Ader

Leseleht

Leseleht Maianthemum bifolium

Kevadel kasvatab leseleht endale ainult ühe lehe, teise ja tavaliselt palju väiksema lehe vahetult enne õitsemist. Taim, kellel pole õisi ega see ka vilju, jääbki kurvalt üksiku lehega - usutavasti selline ongi seletus leselehe nime tekkele.

Leselehte võib leida päris erinevates kasvukohtades: puisniitudelt, võsastikest nii kuuse, männi, kui segametsadest, kõdu- ja siirdesoo mätastel, ta on meil tõepoolest sagedasti kohatav. Mürgine on kogu taim, muidugi ka läikivpunased marjad. Hilissügisel me neid enam ei märka, linnud neid edasi kannavad. Seedetraktis seemned oma idanemisvõimet ei mineta.

Inimesele on liialiste sugukonda kuuluva leselehe marjad mürgised ning samasuguse toimainega, kui maikellukesel:

http://looduskalender.ee/node/17847

Leselehe kasvukõrgus jääb madalaks - kümme kuni paarkümmend sentimeetrit, aga maikellukesed on hulga kõrgemad.

loe edasi

MÜRGIMARJAD - kuutõverohud

Looduskalender — Fri, 20 Sep 2013 18:15:47 +0000

Foto: Arne Ader

Mitmeõiene kuutõverohi

Harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum

Mitmeõiene kuutõverohi Polygonatum multiflorum

Mitmeõiest kuutõverohtu peetakse enamate õiterohkuse tõttu kenamaks, aga see on juba maitse küsimus. Harilik kasvab kõikjal nii niitudel, kui hõredamates metsades. Mitmeõiene rohkem Lääne- ja Põhja-Eesti metsades. Kuutõverohud on maikellukese sugulased, aga lehtedega varre tõttu on neid selleks keeruline arvata.

Kenade, kaarjalt kaldus ja rohtsete vartega taimede siseküljel ripuvad vahajalt tuhmid, sinakas-mustad viljad, mis päris sentimeetrist läbimõõtu välja ei anna. Juba koltuvad lehed asetsevad varte välisküljel. Hariliku kuutõverohu viljad paiknevad kandilisel varrel ühe-kahekaupa, mitmeõiese kuutõverohu ruljal varrel on viljad enamalt jaolt kolmekaupa ja taim ise võib sirguda metsa all peaaegu meetriseks.

Vilju on taimedel hulga vähem, kui kevadel õis. Vahajad viljad sisaldavad glükosiide, mis stimuleerivad ergutavalt südame tööd olles seega organismile mürgised. Viljade mälumine tekitab ka okserefleksi ja ega peale väikelaste neid keegi proovima ei tiku.

loe edasi

MÜRGIMARJAD - türnpuu

Looduskalender — Sun, 15 Sep 2013 18:31:33 +0000

Fotod: Arne Ader

Türnpuu

Harilik türnpuu Rhamnus cathartica

Ega türnpuud meil hästi ei tunta ning segi on aetud paakspuuga või vastupidi. Kasvades kuivadel loopealsetel, Põhja- ja Lääne-Eestis, seal trehvame neid tihemini, kui mujal. Olenemata „puu“ nimest kasvab türnpuu enamalt jaolt tiheda põõsana nagu paakspuugi Iseloomulikud on türnpuu okste tippudes turritavad astlad, mis paistavad sügise edenedes kenasti kätte. Praegu on puud veel nätilt lehes ja türnpuu lehed on teravama tipuga ning tihedalt saagja servaga

Türnpuu viljad on marjataolised, mustad ning väikesed, kahe kuni nelja seemnega luuviljad. Maitse on neil kibe-jälk, toimelt vähemürgised ning lahtistava toimega. Paakspuu viljad on türnpuuga võrreldes hoopis kihvtised ja pane tähele, et osa vilju jääb mustaks värvumata e punakaks.

Linnud söövad türnpuu vilju meelsasti. Seemned linnu seedekulglas ei seedu ja nõnda levitavad linnud türnpuude seemneid koos väikese väetisehulgaga uutele kasvukohtadele.

Paakspuu

Paakspuud tutvustasime mõne aja eest:

http://www.looduskalender.ee/node/17538

loe edasi

MÜRGIMARJAD - piibelehe sügisvärvid

Looduskalender — Sat, 14 Sep 2013 15:18:18 +0000

Foto: Arne Ader

Maikellukesemarjad

Harilik maikelluke ehk piibeleht Convallaria majalis

Silma rõõmustab taim kogu vegetatsiooni aja, alates õitsemisega juunikuus ja ega soomlased asjata maikellukest oma rahvuslilleks pole valinud.

Tänavu ei paista piibelehe oransh - punaseid vilju eriti palju olevat. Samuti ei sünni kõik kaunid asjad „patta panna“ – nii ka piibelehega. Mürgine on kogu taim, mitte ainult mahlane ning kena vili, milles peidus kaks kuni kuus seemet, need on eriti kihvtised.

Ohtlikult mürgine on kogu taim kõikidele imetajatele, aga putukad saavad õisi tolmeldada ja linnud seedetraktis seemneid uutele kasvukohtadele kanda.

Lindlevimine on maikellukese jaoks ebakindel ning sobival kasvukohal laienetakse maa-aluse laieneva risoomi abil. Seega on järgmisel aastal maikellukeste kasvukoht jälle veidi suurem.

loe edasi

MÜRGIMARJAD - pealt kena, aga kergelt mürgine

Looduskalender — Sun, 25 Aug 2013 20:17:49 +0000

Fotod: Arne Ader

Harilik maavits

Harilik maavits Solanum dulcamara

Harilik maavits on mitmeaastane poolpõõsas ja päris tavaline meie looduses. Kasvada meeldib neil hõredamas metsas või niiskemas võsastikus aga ka järvede kaldaaladel. Ronib oskuslikult mööda võrkaeda.

Kergelt mürgised marjad on lagedamatel kasvukohtadel juba värvunud, rippudes kaunilt läikides viljaraagude otstes ning tunduvad vastu valgust läbikumavad... Lehed südajad, teritunud tipuga.

Kõik taime osad on nõrgalt mürgised ja viljade söömine võib põhjustada oksendamise. Mürgistuse puhul teeb oksendamine ainult head, nõnda saab organism lahti enamusest sissesöödud „kihvtist“.

Mererandades kasvavad maavitsad võrsed on karvased, lehed mõlemalt poolt liduskarvased, nahkjad või paksemad võrreldes mandril kasvava suguvennaga. Botaanikud kutsuvadki teda karvane maavits /Solanum littorale/

Harilik maavits

loe edasi

MÜRGIMARJAD - paakspuu

Looduskalender — Fri, 09 Aug 2013 19:11:05 +0000

Fotod: Arne Ader

Paakspuu

Harilik paakspuu Frangula alnus

Paakspuu viljad on väga MÜRGISED, neid ei tohi mingil juhul süüa ja samuti on mürgine puu koor.

Paakspuu viljad on hetkel sellised nagu Aarne pildilt näha. Praegu on enamus luuvilju, milles on kaks luukest veel punased, sügis värvib kõik viljad mustadeks.

Juhul kui on mürgistuse kahtlus, mis väljendub oksendamises, väga tugevas kõhuvalus ja veritsevas väljaheites. Kannatanu tuleb toimetada kiiresti haiglasse, kui on aktiivsöe tablette võiks neid anda.

Paakspuu on Lääne-Eesti ja saarte metsades tavaline, aga levikud alusmetsas kogu Eestis. Kasvab tumedakoorelise tüvega põõsana või mitmetüvelise puuna, kõrgusega kuni seitse meetrit. Tähelepandamatud on puude lehestikku peitunud kenad, valged õied, mis õitsevad küllalt sageli augusti teisel poolel ja septembris teistkordselt. Okstel on koor tume, mis kaetud valkjate kriipsukestega.

Väga sarnane liik on türnpuu, mille mustad marjad valmivad septembris ja on sellel ajal kergelt mürgised.

Türnpuu

Harilik türnpuu Rhamnus cathartica

loe edasi

MÜRGIMARJAD - ussilakk

Looduskalender — Fri, 02 Aug 2013 19:19:22 +0000

Foto: Arne Ader

Ussilakk

Harilik ussilakk Paris quadrifolia

Seekord tutvustame väga mürgist rohttaime.

Kasvab Eestis kõikjal nii laane- kui salumetsades ning puisniitudel. Õnneks pole ta kusagil eriti arvukas ja mõne teise taimega teda segamini pole võimalik ajada.

Ussilakal võib kõrgust olla kuni pool meetrit. Taime vars on püstine, ülaosas lühikese varre otsas neli äraspidimunajat lehte (harva rohkem). Taime kroonib sinakasmust lapik mari – vahel vahakirmega kaetud, teinekord läikiv.

Ussilakk on tähendanud muiste mõisteliselt „ussi lakkumist“ mis olla kogu taime mürgiseks muutnud. Vaimukad keelelised mängud.

Eriti ohtlikud on ussilaka vili ja risoom. Põhjustades kõhuvalu, siseelundite krampe, iiveldust või oksendamist, peapööritust kui -valu. Südame ja hingamislihaste halvatuse tõttu võib surra.

Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.

loe edasi

MÜRGIMARJAD - näsiniin

Looduskalender — Thu, 01 Aug 2013 18:30:19 +0000

Fotod: Arne Ader ja Urmas Tartes

Näsiniin

Harilik näsiniin Daphne mezereum

Hariliku näsiniine kogu taim on mürgine ning inimese võib tappa juba tosina marja söömine.

Seda taime peab tundma. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma.

Näsiniint kasvab hajusalt üle Eesti, ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes ka soostunud kasvukohtadel. Väheharunev kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks. Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad erinevalt - põõsa ladvas piknevad lehed kimpudena ning varrel hõredalt. Kui näsiniine oksi murdes (näiteks varakevadel, et kaunilt õitsevaid oksa vaasi viia) tuleb teada, et kätele sattunud taimemahl võib põhjustada löövet.

Kaunid ja erksavärvilised, ovaalsed luuviljad (rahvakeeli marjad) kinnituvad võrse ligi ja lehekimbu alla. Marjad on looduses silmapaistvad.

Juba paari marja manustamine tekitab tõsise mürgistuse.

Viljade maitse olevat jälk.

Ometi kaovad näsiniine põõsastelt marjad. Linnud söövad neid isukalt kuna neile näsiniine luuviljad pole mürgised. Seeme väljutatakse koos väljaheitega ja nii näsiniin ka levib.

Näsiniine marjad

loe edasi

MÜRGIMARJAD - kuslapuu

Looduskalender — Tue, 30 Jul 2013 19:19:29 +0000

Foto: Arne Ader

Meile oli üllatuseks, kui meditsiinitöötajad teavitasid eelmine nädal meedia vahendusel, et lisaks kodukeemia mürgistustele on ohtralt mürgistusi metsamarjade söömisel. Tutvustame siis tänavu sügisel meie metsades kasvavaid mürgiseid või osaliselt mürgiseid metsamarju nende valmimise järjekorras ning leiate nad kõik ühe nimetaja MÜRGIMARJAD alt, vasakust veerust või ilmunud uue loo lõpust.

Harilik kuslapuu

Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum

Sinine kuslapuu Lonicera caerulea

Hariliku kuslapuu marjad on OHTLIKULT MÜRGISED.

Ohust annab märku see, et kaunid, läikivad sõstrapunased marjad on kahekaupa kokku kasvanud (hää eristamise tunnus) ning tunduvad päris ahvatlevad, aga miskipärast pole keegi neid noppinud.

Harilik kuslapuu kasvab kogu Eesti alusmetsarindes. Suurel põõsa võib olla kõrgust paar-kolm meetrit. Vähenõudlik, helehalli ketendava koorega, millest võib kasvada pea läbitungimatuid tihnikuid. Ovaalsed lehed paiknevad vastakuti ning kui kevadel olid nad hallikalt sametised, siis nüüd tunduvad näppude vahel kergelt karedad.

Paari kauni, aga halvamaitselise marja söömine tekitab kõhulahtisuse.

Veidi suurem kogus võib põhjustada juba ohtlikke tervisehäireid.

Mürgituse tunnused on: oksendamine, verine väljaheide, näo punetus koos rõhutundega peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal.

Kirjeldus pole Teie hirmutamiseks. Mürgituse kahtluse korral peab kiiresti ühendust võtma lähima tervishoiu asutusega.

Sinise kuslapuu marjad on kergelt MÜRGISED.

Kasvab Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti alusmetsarindes. Umbes pooleteise meetrise põõsa koor ketendab, lehed ovaalsed, aga tömbitipulised. Marjad sinised, meenutades veidi sinikaid ning on kaetud „härmatisega“. Kliki ladinakeelsele nimetusele ja leiad Google pildid.

Aiandites müüakse sinise ehk söödava kultuur kuslapuu /Lonicera caerulea var. edulis / istikuid. Ainult selle kuslapuu marjad on söödavad.

loe edasi