Palun pange kirja hülgelood!

Looduskalender — Wed, 10 Dec 2014 16:18:18 +0000

LOODUSESÕBER kogub aasta looma pärimusi kuni jõuludeni.

Ootame Teilt tõestisündinud lugusid, mis räägivad viigrist või hallhülgest, sest neid kahte vurrukandjat, on kaugusest lihtne segi ajada.

Saatke jutte nendega kohtumisest, vaarvanematelt kuuldut, lugusid nende tegevusjälgedega kokku puutumisest, hülgekividest või ka hülgest kalavõrkudes.

Aasta lõpul ootavad parimaid kirjutajaid auhinnad. Enamiku lugusid avaldame ajakirjas Loodusesõber või Looduskalendris.

Lugusid või pilte saatke palun aadressil:

toimetus@loodusesober.ee

või ajakirja Loodusesõber toimetusse

Endla 3, Tallinn 10122

Reet Sau. Hülgelugu

Küsisin kord Saaremaal Sõrves olles naabrimehe käest, kas sealkandis ka hülgepüügiga tegeletud on. Too vastas, et tema ise pole püüdnud ega ka söönud, aga „mo vanamees püidis ning sõi omal ajal küll, ta käis ju ka merel ning kui ta veel üsna noor oli, sai ülgeid ka püütud. A ma pole tahtn’d, säuke imeliku aisuga liha. Ega neid praegast keegi’d änam söö vist koa, ju kalavörkudesse ikke jäevad.”

Mäletan lapsepõlvest, kui suvel rannas olles üks suur hüljes vedeles rannakivide vahel, tõeline kajakate piduroog. Surnuid hülgeid olen elu jooksul rannal näinud veel mõned korrad, ka hülgeluid olen leidnud. Üks kivine madalik üsna ranna lähedal kannab nime Hülgerahu. Lapsena ikka mõtlesin, et kas seal siis palju hülgeid koos ja kas nad on seal rahulikult? Ja miks ma neid kunagi ei näe? Aga vahel, kui sattuda just õigel ajal õigesse kohta, võib neid siiski näha ja need harvad kohtumised on toredad.

Loe meile saadetud hülgelugusid: LINK

loe edasi

Viiger kolis linna?

Looduskalender — Sat, 15 Nov 2014 03:05:05 +0000

Kirjutas Mart Jüssi, www.promare.ee

Viigerhüljes Kroonlinna reidil

Viigerhülgeid on peetud seniste vaatluste põhjal Eestis ja Soomes väga pelglikuks loomaks, kes iga tehisliku heli ja lõhna peale pigem heitub ja sukeldub. Üks Soome lahel märgistatud emane loom aga näitab, mis tema kogu selle maailma melust arvab ning valis elupaigaks turvalise koha: vana merekindluse Kroonlinna külje all.

Kodukohaks Fort nr. 5, mille kõrval on kiirtee

Talviti on need saared inimtühjad, kuid sinna pääsemiseks tuleb läbida Peterburi kaitseks ehitatud tammi ja kiirtee alused kanalid. Vähe sellest - söömas käib elukas ikka avamere poole peal. Ühest küljest näitab see elukate kohanemisvõimet inimese naabrusega, teisalt on aga tegemist kõneka näitega sellest, millised valikud jäävad loomadele, kelle elupaik lihtsalt täis ehitatakse.

Peterburi linn katab ühtlaselt lahe idaosa kümnete kilomeetrite ulatuses ning on hea, et mõni lagunev merekindlus mereloomadele seal sedagi pidet pakub. Kroonlinna fordid on enamuses juba täna "ära märgitud" võimalike looduskaitsealadena.

loe edasi

Viigrite "kõned" uurijatele

Looduskalender — Fri, 14 Nov 2014 10:40:12 +0000

Kirjutas ja illustratiivse materjaliga varustas Mart Jüssi, www.promare.ee

Valmis asuma „teadusteele“

Oleme hinge kinni pidades jälginud, mida teevad meie viis Soome lahes märgistatud viigerhüljest. Nad on varustatud telefonidega, mis võimalusel meile "koju helistavad" ja loomade tegemistest teada annavad. Kuna tehnikal on tööst vahel oma arvamus, ei jõua päris kõik jutud meieni arusaadavalt. Kahe eluka puhul, kel vanema põlvkonna mobiilid, vajab andmestik täiendavat kodeerimist, kuid kolmelt loomalt tuleb teavet pea igapäevaselt.

Esialgu on näha, et Soome lahe viigrid on praegusel aastaajal üsna paigatruud ning käivad kalal kodulähedases meres. Ilmade jahenemise ja pekivarude kasvamise tempos on suurenenud ka soov lihtsalt kivi otsas lesida ja suve jooksul kogutut kokku hoida. See on mõistetav - eelseisev talv on merel karm aastaaeg ja kevadel ootavad ees kurnavad nädalad poegimisjääl.

Viigrid Soome lahe madalikel (punase märgistusega emaslooma liikumised)

loe edasi

Viigerhülge "seitse muret"

Looduskalender — Wed, 29 Oct 2014 12:14:14 +0000

Kirjutas Mart Jüssi, www.promare.ee

Joonistas Rein Kuresoo

Bioloogiline mitmekesisus väheneb

Hülged on merede kalatoidulise tippkiskjad, kes sõltuvad saagi mitmekesisusest. Nad püsivad toidupüramiidi tipus tänu paljudele üksteisest sõltuvatele kaladele, taimedele ja loomadele. Läänemeres on see püramiid lagunemas, seeläbi kannatab ka hüljes.

Kala ja kalandus

Kalamehed ja hülged püüavad sageli samades kohtades samu kalu. Ühest küljest teeb see kalurile meelehärmi, teisalt hukkub kalapüünistes arvukalt hülgeid ja linde. Võistluses viimase kala kinnipüüdmise nimel ei ole võitjaid, kalanduse kaaspüügil ei ole mingit õigustust!

Mere kehv tervis

Kiskjate tervises, eriti sigimisvõimes kajastub mere reostuse tegelik määr. Keskkonnamürkide lõpptarbijatena kuhjub nendesse kogu toiduahelas keerlev mürk. Hülged söövad sama kala, mida meiegi.

Meresõiduohutus ja naftareostus

Hülged on puhta vee loomad. Samuti peavad hülged hingama õhku, seepärast on naftalaigud sukelduvatele loomadele ohtlikud. Jääle või randa uhutud masuut tapab reostunud emade piima imevaid hülgepoegi.

Vetikate vohamine

Vete liigne väetamine võtab hüljestelt toidulaua – paljude kalade maimud ei ela vetikate “õitsemist” üle. Põldude liigne väetamine suurema saagi ootuses võtab niimoodi söögi nendelt, kes seda ise kuidagi kasvatada ei saa.

Kliimamuutused

Viigrid tulid meile arktika külmast kliimast ja püsivad Läänemeres tänu pakaselistele talvedele. Soojad talved neid loomi ei soosi, aga tagasi põhja poole nad enam minna ei saa – ühendust Jäämerega ei ole. Tuleb jääda, jää puuduse kiuste.

Meri jääb kitsaks

Kui lennukilt vaadata paistavad Läänemere mõlemad kaldad. Laevad, sadamad, sillad ja tuulepargid täidavad suure osa sellest piiratud ruumist. Hüljestele on vaja rahu ja vaikust. Jätaks siiski neile mõne oma nurgakese?

loe edasi

Viigrid said raadiomärgised

Looduskalender — Tue, 14 Oct 2014 04:07:07 +0000

Kirjutas Mart Jüssi, www.promare.ee

Fotod: SL 2014 projektist

Raadiomärgisega viigerhüljes

Viigriaasta ja Soome lahe aasta 2014 teadusprogrammi osana elluviidavas rahvusvahelises viigerhüljeste uurimisprojektis on esimesed kaks looma saanud endale täpset teavet edastavad raadiomärgised. Mõlemad loomad püüti ühisekspeditsioonil Narva lahe põhjaosast, Kurgali madalikelt, kus asub üks viimaseid teadaolevaid viigritega püsivalt asustatud alasid Soome lahes.

Tabatud on kaks täiskasvanud isaslooma, kelle poolt edastatavad andmed annavad ainulaadset teavet selle, vaid paarisaja isendini küündiva asurkonna eelistatud elualadest, toitumisest ja suhetest sigimiseks vältimatultvajaliku merejääga.

Soome lahe viigerhülged on väga tugeva inimtekkelise ning soojadest talvedest tuleneva loodusliku surve tõttu sattunud Soome lahes väljasuremise ohtu, samas puuduvad teadmised nende eluviisidest, aga samuti vajadustest.

Järgnevatel aastatel on kavas märgistada ühisekspeditsioonide raames kokku kaheksa Soome lahe viigerhüljest, töid toetavad: KIK, MTÜ Pro Mare ja Alexela Grupi algatus Viigrihüpe.

Nutiseadmega viiger

loe edasi

Viigritel on aega laisklemiseks

Looduskalender — Mon, 13 Oct 2014 11:14:14 +0000

Kirjutas Mart Jüssi, www.promare.ee

Pildid: SL 2014 projekti materjalide hulgast

Hülgeuurijad lesilaid kaardistamas

Boys are back in town! Nii nagu ülikoolilinnade tänavakohvikud elavnevad sügisel tudengite suminast, täituvad ka kivised madalikud suveretkedelt naasvate viigritega. Toiutmisretked viisid loomad sajakonna kilomeetri kaugusele avamerele ja ühe söömavahega lihtsalt ei jõudnud „kodurannal käia“. Nüüd on talvevarud naha alla pekina talletatud ning on aeg puhkehetkedeks hoog maha võtta. Meie vaatlused ja nutikad märgised (vaata alumist pilti) näitavad, et just septembris, oktoobri alul tehakse enne talve viimane hingetõmbepaus ning enamus elukaid veedab aega kividel varasügise viimaseid paitusi nautides. Tormiste ilmade saabudes on mere kaitsvas rüpes hulga mugavam.

Uurijatele on varasügis, vastupidi viigritest, väga töine aeg. Püüame Soome lahelt viigreid märgistamiseks ning vaatleme Väinamerel logelejaid selleks, et aru saada, kas see sügispuhkus võiks olla teiseks võimaluseks nende asurkonna arvukuse ja selle muutuste väljaselgitamiseks. Senine loendusmetoodika - kevadjäält viigreid kokku lugeda - muutub kliima soojenedes üha ebakindlamaks, aga arvestades paljusid seda liiki ohustavaid tegureid peab viigritel kindlasti silma peal hoidma.

Nutiseadmega isane viigerhüljes

loe edasi

Viigriuudised

Looduskalender — Thu, 01 May 2014 17:52:02 +0000

Kirjutas ja pildistas Ivar Jüssi

Nädalapäevad tagasi oli taas ideaalne hülgeilm - nii sai suurem osa Väinamerest läbi sõidetud. Viigrid vedelesid kivide otsas - jääd pole merest leida enam aprillist alates. „Sellid“ tundsid end hästi ja sügasid oma vana karva maha.

Selline kambaga kivi otsas lesimine on meie Läänemere ruumis haruldane ja õnneks veel jätkub selliseid segamatuid kohti. Väinameres oli vähemalt 1000 viigrit.

loe edasi

Viigrinädal

Looduskalender — Fri, 04 Apr 2014 17:20:20 +0000

Kirjutas Mart Jüssi, www.promare.ee

Foto: Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Viigerhüljes

Viigerhüljes või viiger Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida

Poegimise ajal tuli sõna otseses mõttes püksirihma pingutada, sest imetamise kõrvalt pole emahülgel suurt aega süüa.

Järglase toitmine toimub valdavalt eelmisel aastal varutud paksu pekikihi arvelt. Rasvavarud töötleb organism piimaks ja kui rasv otsas, saab hülgepoja lapsepõlv läbi.

Emasloomad on kõhnunud ning kuna ees seisab karvavahetuse aeg, mil pole samuti mahti meres palju ringi ujuda, tuleb mõne nädalaga jõu- ja energiavarusid täiendada. Loodus tuleb aga selles asjas vastu - kala trügib ranna äärde kudema ja hüljestel on toidulaud külluslikult kaetud.

loe edasi

Hülgeaasta - Väinamerel jää läinud

Looduskalender — Thu, 27 Mar 2014 19:25:37 +0000

Kirjutas Mart Jüssi, www.promare.ee

Pildistas Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida

On aeg kivi otsa kobida. Väinamere jää ei pidanud jälle aprilli lõpuni, nagu vanasti kombeks oli, ja loomadel tõmmatakse vaip otseses mõttes alt ära. Aprill on aga viigrite elus väga tähtis aeg - karvavahetuse kuu. Ka veeloomad peavad selle muutuse kord aastas läbi tegema ning jääl aprillipäikese soojas on seda mitmes mõttes väga hea teha. Päikesekiired tekitavad nahas hädavajalikku D-vitamiini ning nii on viigritel hea soe olla. Samas mitte liiga soe, jahedal alusel peesitamine aitab vältida mereimetajatele ohtlikku ülekuumenemist. Nüüd tuleb leida kusagilt varjulisest abajast korralik kivi ja seal uut kasukat kasvatada. Kuna päike on karvakasvuks ülivajalik, on igal ilusal hetkel elukad veest väljas ja see võimaldab neid ka kokku lugeda. Tavaliselt tehakse seda jääväljade kohal lennukilt, nüüd tuleb teisi nippe proovida.

Viigripoegadel on emapiima imemise aeg läbi, kevadised kalade kudeparved on rikkalikuks lauaks, kus hülge moodi söömist harjutada ja harrastada.

loe edasi

Viigerhülged saavad parema kaitse

Looduskalender — Tue, 18 Mar 2014 18:20:20 +0000

Pildistas Bert Rähni, 360.ee

Viigripoeg hülgejääl

Vabariigi valitsus kiitis heaks Kihnu laidude looduskaitseala kaitse - eeskirjad, kus peale lindude elutsevad ka 2014. aasta loomad viigerhülged.

Kihnu laiud ja seda ümbritsev mereala on seni olnud kogu ulatuses kaitse all Sangelaidude kaitsealana, viigerhülge Sangelaiu püsielupaigana ning Pärnu lahe hoiualana. Nüüd liidetakse need alad kokku üheks looduskaitsealaks. Kaitseala pindala on 4178 hektarit, millest 4164 hektarit on mereala.

Kihnu laiud ja mereala on eri linnuliikide jaoks oluline toitumis-, puhke- ja pesitsusala ning rändavate lindude peatumispaik. Alal asuvad ka viigerhülge elu-, sigimis- ja puhkepaigad.

loe edasi

Kui hülgejääd piisavalt oleks...

Looduskalender — Tue, 18 Mar 2014 16:18:18 +0000

Pildistas ja kirjutas Mart Jüssi, www.promare.ee

Hallipoeg

Hallide hüljeste poegimise kõrgaeg on läbi saanud. Kuidagi on kujunenud nii, et enamus hülgepoegi näeb ilmavalgust vabariigi aastapäevast, naistepäevani. Vaevalt, et loivalised midagi pühadest teavad - asjad paneb ikka paika looduse aastaring. Ilmselt valivad emad poegadele sünniajaks parimad jääolud. Need suured elukad ei ela eriti hea meelega kinnisjääs, vaid eelistavad ajujääd, kus ligipääs veele tagatud. Seetõttu on parimaks poja sünniajaks kevadtalv, mil merejää näitab esimesi lagunemise märke.

Varem sündinud hallid saaks ehk liiga krõbedat pakast, hilisemad jällegi oleks kevadise jäämineku pööristes. Nõnda siis aitab ajastus pojal püsida liikuvas ajujääs, looduslikult kaitstuna, ning kosutada end seal mõned nädalad emapiima varal. Kui jää sulab, on ka hüljes iseseisvaks eluks valmis ning kukutab end jääservalt kudevate räimeparvede vahele. Nutikas, kas pole!

Aastasadadega välja kujunenud rütm võib mängida ka vingerpussi ning poja sünd jääda Eesti rannikul varajase kevade tõttu sula mere aega. Hallid sellest suurt numbrit ei tee, vaid lähevad kõrvalisse randa poegima. Et kõrvalisi randu vähe ja hülgeid palju, on lastetoad tihti ülerahvastatud ning trügimisest tekib stress. Levivad mitmed tõved ja vahel võib juhtuda, et vähem kui pooled maale sündinud pojad jõuavad iseseisva elu alguseni. Jääl piirdub loodus vaid mõneprotsendise "maksumääraga".

Sel aastal on aga hallidele jääd piisavalt - ilmselgelt seda ka eelistatakse, sest meile teadaolevate poegimissaarte randades on vaid mõni tosin hülgehakatist. Et ilmad jahedad ja ruumi laialt käes, ei tohiks see ebatavaline sünnipaik neile eriti masendavalt mõjuda - vast ainult kajakate pidev kisa ja kotkaste madallend ei lase lapsepõlve vääriliselt logeleda.

Viigripojad lõdisevad tõenäoliselt kusagil jäätüki varjus lageda taeva all ja loodavad maa- ja õhukiskjatele märkamatuks jääda. Päevad on vähemalt päikeselised ning kui karv kuivab, saab ka sooja.

Veebikaamera pilt Alice, LK foorumist

Mardi kirjelduse kinnituseks tänahommikune merikotka patrulllennu pilt.

Vaata kuidas LK foorum hülgeranda kajastab: LINK

loe edasi

VIDEO: hülgemamma imetamas

Looduskalender — Wed, 05 Mar 2014 17:19:19 +0000

Video salvestas Ame, LK foorumist

Hallhüljes Halichoerus grypus

Hommik hakkab „hülgelastel“ toidumangumisega, muidugi on ööga kõht tühjaks läinud ja mammat tahaks ka näha – tuju kohe parem.

Veidi rannast eemal „patrullivad“ isasloomad, kes on suuremad ning tumedama kasukaga. Püütakse oma tegevusalalt teisi isaseid eemal hoida.

Kahte merikotka noorlindu on tegutsemas näha, nemad veel tänavu pesitsema ei asu ja hulguvad ringi ning teevad omasarnastega tutvust. Näha oli rongapaari ja hallvareseid.

Veelinnurahvast on vähevõitu, vaid üks kühmnokk – luik ja hõbekajakas.

Kaamerast paistis kena päikseline ilm, aga veetemperatuur on veel alla ühe kraadi. Tuulevaikse ja kevadiselt pakaselise öö järel võib merel veel jäädki näha…

Vaata foorumis salvestatud pilte, videoid ja kommentaare: LINK

Veebikaamera pilt Mutikluti, LK foorumist

loe edasi

Nädal jääl - viigrimeres veel jääd on

Looduskalender — Thu, 27 Feb 2014 16:18:18 +0000

Tekst Mart Jüssi, www.elfond.ee

Pildistas Bert Rähni, www.360.ee

Viigerhüljes ehk viiger Pusa hispida

Isaseid elukaid hülgemammad veel endale ligi ei lase - need ujuvad tähtsa näoga jää all, teisi omasuguseid heidutada püüdes ja võimaluse korral isegi mitme emahülge pesal silma peal hoides. Kuna vahemaad võivad olla päris pikad, võtab seegi tegevus võhmale ning sügisel varutud pekk kulub kütusena marjaks ära. Küll siis süüa saab, kui kosjad käidud!

Ilmateenistuse eilne jääkaart

Kihnu viigerhülged saavad parema kaitse

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Kihnu laidude looduskaitseala, kus lisaks erinevatele lindudele elutsevad 2014. aasta loomad viigerhülged.

Kihnu laiud ja seda ümbritsev mereala on seni olnud kogu ulatuses kaitse all Sangelaidude kaitsealana, viigerhülge Sangelaiu püsielupaigana ning Pärnu lahe hoiualana. Nüüd aga liidetakse kõik need alad kokku üheks looduskaitsealaks. Kaitseala pindala on 4178 hektarit, sellest 4164 hektarit on mereala ning ülejäänud maismaa.

Kihnu laiud ja seda ümbritsev mereala on oluline toitumis-, puhke- ja pesitsusala erinevatele linnuliikidele ning peatumispaik rändavatele lindudele. Alal asuvad ka viigerhülge elu-, sigimis- ja puhkepaigad.

loe edasi

Viigriaasta avaõhtu

Looduskalender — Sun, 02 Feb 2014 20:00:14 +0000

Foto: Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com

Viigerhüljes.

Suur Mustu ja Väike Hall Rahvusraamatukogus

2014 on Soome lahe aasta

Alanud on Viigriaasta. Aasta loomast, viigrist ja tema sugulasest hallhülgest räägivad ning näitavad pilte esmaspäeval, 3. veebruaril kell 18, Rahvusraamatukogu suures saalis hülgeuurijad Mart ja Ivar Jüssi.

Viigrist rahvapärimustes kõneleb folklorist Marju Kõivupuu. Vaatame Mark Soosaare nelikümmend aastat tagasi valminud filmi „ Vaarao sõjavägi“.

Õhtu täidab muusikaga Cätlin Jaago (torupill, parmupill, lõõtspill).

Veebiülekanne algab kell 18 ja salvestus on järelvaadatav.

Aasta looma valisid Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber.

Tartu uues Loodusmajas, Lille 10, toimub kolmapäeval, 5. veebruaril, kell 18, loodusõhtu viigerhülgest.

Loodusõhtu pühendame aasta loomaks valitud viigerhülgele. Hüljeste elust, nende tähtsusest, olukorrast Eestis ning hüljeste ja inimeste vahelistest suhetest räägib mereimetajate ekspert Mart Jüssi. Kuna käesolev aasta on kuulutatud Soome lahe aastaks, kuuleme ka sellest, miks just viigerhüljes aasta loomaks eriti sobilik.

loe edasi