http://www.looduskalender.ee/taxonomy/term/header/58/0 et http://www.looduskalender.ee/node/22000 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Meelis Uustal</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Imbi Ruber</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/tumekimalane.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/tumekimalane.preview.jpg" style="width: 475px; height: 356px;" /></a><br /> <em>Tumekimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> K&auml;ivitasime t&auml;navu Keskkonnainvesteeringute keskuse toel kimalaste vaatlusprojekti, et saada rahva abiga rohkem teada Eesti kimalaste k&auml;ek&auml;igu ja lemmiktaimede kohta.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Suur t&auml;nu 45 kimalasevaatlejale, kes saatsid meile omad t&auml;helepanekud kimalaste &otilde;iek&uuml;lastuste kohta. &Uuml;htekokku n&auml;hti 22 liiki kimalasi, kellest 15 liiki olid nn p&auml;riskimalased ja 7 k&auml;gukimalased. See teeb ligi 2/3 Eesti kimalastest.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Vaatlejad panid &uuml;htekokku kirja 149 taimeliiki, mida kimalased k&uuml;lastasid. Valdavalt on tegemist aiataimedega, kuid TOP 15-s annavad tooni ka mitmed teeserva- ja niidutaimed.</div> <div> &nbsp;</div> <div> 15 k&otilde;ige sagedamini k&uuml;lastatud taimed olid j&auml;rgmised:</div> <div> 1.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Imin&otilde;ges (<em>Lamium album</em>)</div> <div> 2.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Jumikas (<em>Centaurea sp)</em></div> <div> 3.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Daalia (<em>Dahlia sp</em>)</div> <div> 4.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Iisop (<em>Hyssopus officinalis</em>)</div> <div> 5.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Pune (<em>Origanum vulgare</em>)</div> <div> 6.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Murulauk (<em>Allium schoenoprasum</em>)</div> <div> 7.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; V&otilde;ilill (<em>Taraxacum sp</em>)</div> <div> 8.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Siilik&uuml;bar (<em>Echinacea sp)</em></div> <div> 9.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Aed-rukkilill (<em>Centaurea cyanus ssp</em>)</div> <div> 10.&nbsp; Ohakas (<em>Cirsium sp)</em></div> <div> 11.&nbsp; &Auml;iatar (<em>Knautia arvensis</em>)</div> <div> 12.&nbsp; Aedvaak (<em>Inula helenium</em>)</div> <div> 13.&nbsp; T&auml;hklavendel (<em>Lavandula angustifolia</em>)</div> <div> 14.&nbsp; Ussikeel (<em>Echium vulgare</em>)</div> <div> 15.&nbsp; Kress (suur mungalill) (<em>Tropaeolum majus</em>)</div> <div> &nbsp;</div> <div> Seega erinevate kimalaseliikide ligi meelitamiseks peaksid aias kasvama:</div> <div align="left"> -&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mitmed erinevad korjetaimed, mis on</div> <div align="left"> -&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; erineva &otilde;iekujuga ning</div> <div align="left"> -&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &otilde;itsevad erineval ajal;</div> <div> Ja samas ei tohiks liiga usinalt maha niita aiataguseid muru-, teeserva- ja p&otilde;llutaimi, sest nemadki v&otilde;ivad tolmeldajatele v&auml;ga olulised olla.</div> <div> &nbsp;</div> <div> K&otilde;ige enam vaatlusi kogunes maa-, talu- ja kivikimalase kohta.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Maakimalasi (<em>Bombus lucorum</em>) m&auml;rgati &otilde;itel k&otilde;ige enam ning ka k&uuml;lastatud taimeliike oli kimalaseliikidest k&otilde;ige rohkem &ndash; 59 taimeliiki. See on ligi poolteist korda nii palju kui talu- ja kivikimalasel. Kuna l&uuml;hisuiselisele maakimalasele sobivaid taimi on palju, siis v&otilde;iks j&auml;reldada, et liik ei kontsentreeru paarile korjetaimele, vaid k&auml;ib paljusid &otilde;isi uudistamas-tolmeldamas. Sagedamini k&uuml;lastatavate &otilde;ite seas hakkavad silma stabiilsed platvorm&otilde;ied (nt siilik&uuml;bar), kus kimalasel ei ole vaja akrobaatilisi trikke teha.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Talukimalased (<em>Bombus hypnorum</em>) k&uuml;lastasid 40 liiki taimi. Selgelt paistab silma tema kelluka-&otilde;ite lembus. Vaarikates ja &otilde;itsvas sparglitihnikus on talukimalane sagedasemaid kimalasi. Talukimalane aitab meelde tuletada seda, et kuigi ta on sarnaselt maakimalasele l&uuml;hisuiseline, v&otilde;ivad erinevad tolmeldajaliigid eelistada erineva kujuga &otilde;isi.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kivikimalase (<em>Bombus lapidarius</em>) lemmikud on &uuml;marad platvorm&otilde;ied, kus saab end kindlalt paigal hoida, ja l&uuml;hemad torujad &otilde;ied, kust nektari k&auml;ttesaamiseks tuleb suised s&uuml;gavale torgata. Murulauk ja imin&otilde;ges on nende taimede heaks n&auml;iteks.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Isased p&auml;riskimalased ja k&auml;gukimalased on m&otilde;lemad l&uuml;hikeste suistega ja hakkavad silma platvorm&otilde;itel &bdquo;laiseldes&ldquo;. Isakimalasi n&auml;hti suve jooksul 25-l, k&auml;gukimalasi 20 taimeliigil. Enamasti oli tegemist suurte stabiilsete &otilde;itega. Isakimalastele meeldisid muuhulgas aedvaak ja kosmos, samas kui jumikas ja &auml;iatar olid k&otilde;ige klassikalisemad k&auml;gukimalaste taimed.</div> <div> &nbsp;</div> <div> P&otilde;hjalikumalt saab kimalaste vaatlusprojekti tulemustest ja teistest kimalaste projekti tulemustest lugeda siit: <a href="http://www.looduskalender.ee/suuredpildid/Kimalaste-projekti-tulemused-2014.pdf">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/22000" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Mon, 29 Dec 2014 15:04:17 +0000 Looduskalender 22000 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21582 <div> <div class="rteright"> Koostas <strong>Meelis Uustal</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Inga Ilves</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/37Poldkimalane_IngaIlves.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/37Poldkimalane_IngaIlves.preview.jpg" style="width: 475px; height: 459px;" /></a></div> <div> <em>P&otilde;ldkimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> <strong>Inga Ilves</strong>, looduspiltnik P&auml;rnumaalt:</div> <div> &nbsp;</div> <div> Alustasin kimalaste vaatlemise ja pildistamisega sel kevadel. Terve suve v&auml;ltel oli ehk k&otilde;ige rohkem n&auml;ha maakimalast, talukimalast ja p&otilde;ldkimalast. Levinud olid ka hallkimalane, metsakimalane, soro-, tume-, aed- ja karukimalane. K&otilde;ige v&auml;hem m&auml;rkasin schrencki ja ristikukimalast (m&otilde;ned &uuml;ksikud korrad). K&auml;gukimalased ilmusid suve teises pooles.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kuum suveperiood m&otilde;jus arvatavasti tagasil&ouml;&ouml;gina. Tundub, et kimalane armastab jahedamat ilma, kui 30 kraadi. Kuumadel p&auml;evadel olid nad liikvel varahommikuti ja &otilde;htuti hiljem. Aias oli ka kimalaste pesi. Kevadel puuriita &uuml;mber ladudes leidsin selle k&otilde;rvalt hiireaugu, kust lendasid sisse ja v&auml;lja kimalased. Samasuguseid pesakohti oli eri paigus, n&auml;iteks maakivihoone seina &auml;&auml;res.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalased olid fotomodellina &uuml;ldiselt rahumeelsed. Siiski m&otilde;ni, kellele olin pildistades liiga l&auml;hedale sattunud, hakkas minu &uuml;mber tiirutama, mis tundus justkui hoiatusena. Sel juhul lahkusin, et mitte h&auml;irida. Seevastu k&auml;gukimalased olid flegmaatikud. Neid v&otilde;is vahel lausa taimevarrega &uuml;les t&otilde;sta, et paremini pildile j&auml;&auml;ks.</div> <div> &nbsp;</div> <div> <strong>Tiit J&uuml;risson</strong>, looduspiltnik Viljandimaalt:</div> <div> &nbsp;</div> <div> Minu jaoks oli t&auml;navune kimalasesuvi esimene - varem polnud neid toredaid putukaid pildistanud ega liigilisele kuuluvusele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud. Lemmikpaigaks kimalaste j&auml;lgimisel kujunes Varesem&auml;gede maastikukaitseala Viljandi vahetus l&auml;heduses. See piirkond tundub kimalastele t&otilde;esti meeldivat, see on rikas nii liigiliselt kui &uuml;ldise arvukuse osas. Eriti suve teisel poolel kohtas seal h&auml;mmastavalt palju k&auml;gukimalasi. Sellal olid umbes pooled vaadeldud kimalastest <em>Bombus campestris</em> v&otilde;i <em>B. rupestris</em>.</div> <div> &nbsp;</div> <div> <strong>Meelis Uustal</strong>, Looduskalendri kimalaste projekti juht (L&auml;&auml;ne-Virumaa):</div> <div> &nbsp;</div> <div> J&auml;lgin oma koduaias tegutsevaid kimalasi juba mitmendat aastat. Kuigi t&auml;navune suvi ei olnud kimalasperede arenguks soodne, ei saanud ma kuidagi kurta kimalaste v&auml;hesuse &uuml;le aias. T&otilde;si, &uuml;htegi liiki polnud aias massiliselt, kuid n&auml;iteks suures punepuhmas v&otilde;is ilma vaevata n&auml;ha askeldamas 5 liiki kimalasi, lisaks mitmeid erakmesilase liike ja arvukalt meemesilasi. T&auml;navu n&auml;gin aias kokku 13 liiki kimalasi, neist nelja esmakordselt.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Alguses tekitas palju peamurdmist <em>Bombus semenoviellus</em>, sest k&otilde;ikidele sobivatele tunnustele vaatamata oli raske uskuda, et sedav&otilde;rd haruldane liik just minu aia &uuml;les leiab. Emakimalasele meeldisid talisibula &otilde;ied, pisike t&ouml;&ouml;line k&uuml;lastas aga punet. Paaril korral n&auml;gin hariliku iisopi &otilde;itel schrencki kimalast, kes k&otilde;rval &otilde;itsevast punest eriti lugu ei pidanud. Rohkesti oli t&auml;navu k&auml;gukimalast <em>Bombus campestris</em>, keda v&otilde;is n&auml;ha unelemas akrobaatikat v&auml;hen&otilde;udvatel platvorm&otilde;itel &ndash; murulauk, talisibul, peiulill jmt.</div> <div> &nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Liitu &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/kimalased/">LINK</a></div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21582" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Sun, 09 Nov 2014 13:15:15 +0000 Looduskalender 21582 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21564 <div> <div class="rteright"> Pildistas: <strong>Signe Mehik</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Põldkimalane_SigneMehik.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Põldkimalane_SigneMehik.preview.jpg" style="width: 474px; height: 309px;" /></a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Aasta hakkab l&otilde;pule l&auml;henema ja saabunud on aeg kokkuv&otilde;tteid tegema hakata. Uurisime kimalaseekspertide ja looduspiltnike k&auml;est, kes kimalasi s&otilde;nas ja pildis t&auml;navu meile tutvustasid, milline oli m&ouml;&ouml;dunud kevad ja suvi kimalaste jaoks ning mida p&otilde;nevat silma hakkas.</div> <div> &nbsp;</div> <div> <strong>Marika M&auml;nd</strong>, EM&Uuml; PKI taimekaitse osakonna juhataja:</div> <div> T&auml;navune suvi oli kimalastele kehvapoolne. Just kimalasperede aktiivse kasvu perioodil sadas palju vihma ja ilmad olid jahedad. See takistas ka perede arengut, mist&otilde;ttu j&auml;id pered tavap&auml;rasest v&auml;iksemaks. Kimalaste v&auml;iksem arvukus paistis silma ka looduses ringi k&auml;ies. N&auml;iteks p&otilde;llumajandusmaastike kimalaste seireandmeid kokku v&otilde;ttes ja 2009. aastaga v&otilde;rreldes selgus, et kui kimalaserohkeimal transektil lugesime 5 aastat tagasi kokku 180 isendit, siis sel suvel oli neid alla saja. Niisamuti oli l&auml;bi k&auml;idud transektidel ka liikide arv paari liigi v&otilde;rra v&auml;iksem. Seda saab suures osas p&otilde;hjendada sellega, et kui kimalasi endid on v&auml;hem, siis haruldased ja v&auml;ikese perega liigid ei pruugi lihtsalt teele ette sattuda, kuigi nad t&otilde;en&auml;oliselt on piirkonnas t&auml;iesti olemas.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kurvastav oli see, et ei n&auml;inud &uuml;htegi uru- ega ristikukimalast. Need kaks pikasuiselist avamaastikukimalast on keskkonnas&otilde;braliku p&otilde;llumajanduse indikaatorliigid. Huvitava liigina n&auml;gin t&auml;navu jaanikimalast (<em>Bombus humilis</em>), kelle arvukus n&auml;ikse olevat t&otilde;usutrendis.</div> <div> &nbsp;</div> <div> <strong>Eneli Viik</strong>, PMK P&otilde;llumajanduskeskkonna seire b&uuml;roo peaspetsialist:</div> <div> Oma maakodus J&otilde;gevamaal n&auml;gin sel aastal v&auml;ga v&auml;he kimalasi. Samuti oli liike v&auml;he: peamiselt ainult maa-, karu- ja talukimalane. Maakimalased tegid nagu eelmiselgi aastal garaažiukse kohale r&auml;&auml;sta alla seina sisse pesa ja tuli silma peal hoida, et seal liikudes nad sulle juhuslikult p&auml;he ei lenda. Ka talukimalased tegid maja seina sisse paar pesa.&nbsp; Rohkem kui korra, kuid siiski harva, n&auml;gin ka kivi-, aed-, niidu- ja metsakimalast. Arvestades juunikuu v&auml;ga k&uuml;lmasid ilmasid ning kesksuvist mitmen&auml;dalast kuumalainet, mis kimalastele samuti v&auml;ga ei meeldi, oleks eeldanud, et ka kimalaste seirealadel on arvukus v&auml;ike. &Uuml;llatuslikult kohati sel aastal isegi veidi rohkem kimalasi kui eelmisel aastal.&nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> <strong>Eha Kruus</strong>, EM&Uuml; PKI taimekaitse osakonna teadur:</div> <div> Kummalisel kombel pakub Eesti hoolimata oma v&auml;iksusest siiski &uuml;llatavat mitmekesisust, eriti mis puudutab ekstreemseid temperatuure. Kuna minu vaatlusalad (V&auml;ike-Maarja, Rakvere - Vinni ja Tamsalu, J&auml;rva-Jaani ning J&auml;neda - Tapa piirkond) j&auml;&auml;vad Eesti k&uuml;lmapoolusele, siis m&otilde;jutas see kimalasi oluliselt. Juunikuu pikk k&uuml;lmaperiood t&otilde;i 12. juunist kuni praktiliselt kuu l&otilde;puni kaasa p&auml;evaste maksimumtemperatuuride k&otilde;ikumise 10-15&deg;C &uuml;mber ja pikad vihmad, mist&otilde;ttu oli &uuml;ldse raske leida p&auml;eva, mil seire &auml;ra teha. Koduaias t&auml;heldasin, et vaatamata varakevadisele paljut&otilde;otavale kimalasterohkusele kadusid sel ajal &otilde;ied peaaegu t&auml;ielikult. P&auml;rast &otilde;unapuude ja sirelite ning hiliskevadiste lillede &otilde;itsemist kestis paus kuni saialill alustas suvelillede ts&uuml;klit. Sellest &otilde;itevaegusest v&otilde;is olla ka tingitud fenomen, mida juuni l&otilde;pus imeks panime. Nimelt, kui &uuml;ldiselt on sarik&otilde;ielised kahetiivaliste ja mardikate tolmeldada, siis sel aastal olid maakimalased korjel v&auml;rskelt &otilde;itsema hakanud naadil.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Tavap&auml;rasest enam j&auml;i sel aastal silma sorokimalasi (<em>B. soroeensis</em>). Sel aastal leidsin v&auml;hem kivikimalast (<em>B. lapidarius</em>), aga tumekimalasi (<em>B. ruderarius</em>) n&auml;gin peamiselt ainult kevadel meie aias. Kaks augusti seirel silma j&auml;rgi must-punasteks sorokimalase t&ouml;&ouml;listeks liigitatud isendit osutusid isasteks k&auml;gukimalasteks (genitaalide j&auml;rgi ilmselt <em>B. norvegicus</em>). P&uuml;&uuml;dsin seire k&auml;igus leida vanadest kohtadest haruldasemaid liike, aga nii jaanikimalane (<em>B. humilis</em>), ristikukimalane (<em>B. distinguendus</em>) kui ka <em>B. confusus</em> ja <em>B. semenoviellus</em> j&auml;id leidmata. Seevastu urukimalane (<em>B. subterraneus</em>) tuli siin-seal ette l&auml;bi kogu hooaja. Samuti oli meeldiv v&auml;hem arvukatest n&auml;ha niidukimalasi (<em>B. pratorum</em>).</div> <div> &nbsp;</div> <div> Liitu &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/kimalased/">LINK</a></div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21564" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Sat, 08 Nov 2014 08:10:10 +0000 Looduskalender 21564 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21560 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Meelis Uustal</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Eha Kruus</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <em><strong><a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Urukimalane_EhaKruus.JPG"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Urukimalane_EhaKruus.preview.JPG" style="width: 475px; height: 318px;" /></a><br /> </strong>Urukimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <blockquote><div> <strong>Urukimalane&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; </strong><a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+subterraneus&amp;espv=2&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=6S5dVIXQI9fravmggig&amp;ved=0CAYQ_AUoAQ&amp;biw=1346&amp;bih=734"><em>Bombus subterraneus</em></a></div> </blockquote> <div> &nbsp;</div> <div> Pikasuiselised avamaastikukimalased, nagu uru- ja ristikukimalane, on sageli esimesed, kes intensiivp&otilde;llumajanduse ees taganevad ja piirkonnast v&auml;lja surevad. N&otilde;nda juhtus urukimalasega Suurbritannias, kus p&auml;rast 1988. aastat seda liiki enam ei kohatud. 20 aastat hiljem aga &uuml;hendasid sealsed teadlased ja looduskaitsjad j&otilde;ud, et p&uuml;&uuml;da see liik tagasi tuua.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Taasasustamise m&otilde;te koorus v&auml;lja sellest, et 130 aastat tagasi oli Suurbritanniast Uus-Meremaale viidud 97 emakimalast, teiste seas ka urukimalasi. Kimalaste ja paljude teiste taimede-loomade indrodutseerimise naiivne eesm&auml;rk oli asustada Uus-Meremaale tuntud ja armastatud Euroopa liike. Nii kaevatigi Inglismaal pinnasest v&auml;lja talveune tardumuses emakimalasi ja viidi laevaga Uus-Meremaale. Mitte k&otilde;ik putukad ei elanud seda retke &uuml;le, aga m&otilde;ned siiski. Uuel saarel kohastusid kimalased h&auml;sti ja levisid k&otilde;ikjale. Uus-Meremaa looduse seisukohast polnud aga tegemist mitte &otilde;nnistuse vaid invasiivsete v&otilde;&otilde;rliikide nuhtlusega, kes aitasid levitada teisi Euroopast p&auml;rit taimeliike ja rikkuda sealseid unikaalseid kooslusi.</div> <div> &nbsp;</div> <div> &Uuml;ht&auml;kki tekkis kimalaseuurijatel m&otilde;te, et mis oleks kui p&uuml;&uuml;aks seda kahju natukenegi korvata ja kasutada Uus-Meremaa urukimalasi emamaa populatsiooni taastamiseks. Ettevalmistused v&otilde;tsid aega aastaid. K&otilde;igepealt tuli urukimalaste pesakohad &uuml;les otsida &ndash; m&otilde;ned leitigi Uus-Meremaa j&auml;&auml;tmaadelt. Siis tuli v&auml;lja nuputada ja katsetada, kas on v&otilde;imalik seda liiki tehispesas kasvatada ja paaritada. Paaritunud emakimalaste kinnip&uuml;&uuml;dmine looduses just enne maa alla talvituma minekut oleks olnud lootusetu ettev&otilde;tmine. Paraku urukimalaste kasvatamine tehiskeskkonnas eba&otilde;nnestus. Pealegi selgus, et sealne urukimalaste populatsioon on alguse saanud vaid 2 eellasest ning 100 aastat sugulusristumisi oli nende genofondile v&auml;ga kehvasti m&otilde;junud. Nii otsustagi, k&uuml;ll vastu tahtmist, see &uuml;ritus luhtal&auml;inuks kuulutada.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Huvitaval kombel ilmnes aga, et L&otilde;una-Rootsis elavad urukimalased on kunagistele Suurbritannia liigikaaslastele geneetiliselt tunduvalt l&auml;hedasemad kui otsesed j&auml;rglased Uus-Meremaal. Ja loomulikult hea geneetilise mitmekesisusega. Nii otsustatigi koost&ouml;&ouml;s rootslastega tuua urukimalased Inglismaale sisse hoopis Rootsist, kus urukimalaste populatsioonil l&auml;heb p&auml;ris kenasti.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste reintroduktsioonipaigaks sai Dungeness Kenti krahvkonnas. Enne &bdquo;mummide&ldquo; lahtilaskmist kaasati projekti Dungenessi talupidajad, maaomanikud ja aiapidajad, kelle &uuml;lesandeks oli k&uuml;lvata ja istutada kimalases&otilde;bralikke taimi, mis pakuksid saabuvatele kimalastele toitu kevadest s&uuml;giseni. 2012. ja 2013. aastal lasti Dungenessi lahti k&uuml;mneid urukimalasi, kes on n&uuml;&uuml;dseks asunud alal ka pesitsema &ndash; t&ouml;&ouml;lisi on n&auml;htud nii mullu kui t&auml;navu. Veelgi enam &ndash; Dungenessi on &uuml;le pika aja naasnud mitmed teisedki &uuml;liharuldased kimalased.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Urukimalase taasasustamisest saab lugeda projekti kodulehelt (<a href="http://www.bumblebeereintroduction.org/">LINK</a>) ja sellest on tehtud mitmeid h&auml;id videolugusid &ndash; vaata <a href="https://www.youtube.com/watch?v=kyooNusZaeI">SIIT</a>, <a href="https://www.youtube.com/watch?v=Yvu-Hq4sTIo">SIIT</a> ja <a href="https://www.youtube.com/watch?v=8XT-zLxk0Bs">SIIT</a>.</div> <div> Liitu &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/kimalased/">LINK</a></div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21560" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Fri, 07 Nov 2014 12:14:14 +0000 Looduskalender 21560 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21527 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Eneli Viik</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Inga Ilves</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/34Schrenckikimalane_IngaIlves.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/34Schrenckikimalane_IngaIlves.preview.jpg" style="width: 475px; height: 469px;" /></a></div> <div> <em>Screncki kimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> P&otilde;llumajandustootjad saavad Eesti maaelu arengukava raames taotleda mahep&otilde;llumajandusliku tootmise ja keskkonnas&otilde;braliku majandamise toetust. Vastutasuks toetuse eest peab t&auml;itma erinevaid keskkonnaseisundile soosivalt m&otilde;juvaid n&otilde;udeid. M&otilde;lema toetuse &uuml;heks eesm&auml;rgiks on elurikkuse s&auml;ilitamine ja suurendamine. Hindamaks nende eesm&auml;rkide saavutamist viib P&otilde;llumajandusuuringute Keskus (PMK) p&otilde;llumajandusmaal l&auml;bi mitmeid uuringuid. &Uuml;heks uurimisobjektiks on kimalased.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste seirega alustati juba 2006. a ning igal aastal kogutakse andmeid 66 p&otilde;llumajandusettev&otilde;tte maadelt. Nende hulgas on v&otilde;rdluseks ka sellised alad, kuhu kumbagi eelpoolmainitud toetust ei taotleta &ndash; need on n&ouml; tavatootjad (joonisel &Uuml;PT). Viimase viie aasta kimalaste seire tulemused on toodud j&auml;rgneval joonisel:</div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/skeem_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/skeem_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 288px;" /></a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Jooniselt on n&auml;ha, et kimalaste arvukus on aastati &uuml;sna varieeruv, s&otilde;ltudes ilmastikust jm teguritest. Samas ilmneb, et k&otilde;ige v&auml;hem kimalasi ja nende liike esineb aladel, mis ei ole liitunud keskkonnatoetustega. MAHE alade n&auml;itajad on l&auml;bi aastate olnud k&otilde;ige stabiilsemad ning KSM alade kimalaseliikide arv on samm-sammult suurenenud &ndash; kuigi 2013. aastal toimus v&auml;ike langus. Tulemustest v&otilde;ib j&auml;reldada, et kimalased on keskkonnatoetustest arvatavasti kasu saanud, kuid kindlate p&otilde;hjuste nimetamine vajab veel t&auml;iendavaid anal&uuml;&uuml;se.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Lisaks kimalaste arvukuse ja liikide &uuml;lesm&auml;rkimisele hinnatakse loendusaladel ka seda, kui palju &otilde;isi seal esineb. Seiretulemused kinnitavad, et kimalasi on rohkem seal, kus leidub ka rohkem &otilde;isi. K&auml;ivad kimalased ju &otilde;itel nektarit ja &otilde;ietolmu otsimas. Arvukaimad kimalaseliigid Eesti p&otilde;llumajandusmaastikul on kivi-, maa-, p&otilde;ld-, aed- ja tumekimalane. Aastate jooksul on kohatud k&otilde;iki Eestis leiduvaid kimalaseliike.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Rohkem infot P&otilde;llumajandusuuringute Keskuse poolt koordineeritava hindamistegevuse kohta leiab:&nbsp;<a href="http://pmk.agri.ee/pkt/" style="font-size: 12px;">http://pmk.agri.ee/pkt/</a></div> <div> ning p&otilde;llumajandustoetuste kohta <a href="http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020">siit</a>.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Liitu &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/kimalased/">LINK</a></div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21527" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Wed, 05 Nov 2014 13:35:05 +0000 Looduskalender 21527 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21394 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Meelis Uustal</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Veronika Jaro&scaron;enko</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/33Poldkimalane_VeronikaJarosenko.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/33Poldkimalane_VeronikaJarosenko.preview.jpg" style="width: 475px; height: 316px;" /></a><br /> <em>P&otilde;ldkimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kas tuleb tuttav ette: kimalane laskub &otilde;iele, teed fotokl&otilde;psu &auml;ra, aga muidugi on tulemus udune ja j&auml;&auml;d uut kimalast ootama. Uus l&auml;henebki kiire lennuga &otilde;iele, kuid enne maandumist justkui p&otilde;rkuks tagasi. Kl&otilde;ps! &ndash; ja j&auml;lle untsus pilt.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Iga&uuml;ks, kes natuke pikemalt on saanud kimalaste tegemist &otilde;itel j&auml;lgida, on m&auml;rganud, et kui &uuml;ks kimalane on &otilde;it k&uuml;lastanud ja nektari k&auml;tte saanud, siis j&auml;rgmist samale &otilde;iele maanduvat kimalast annab ikka oodata. Juhtub see just &uuml;ksik&otilde;itega, n&auml;iteks varemerohu kellukad ja seda m&auml;rkasid ka kimalaseteadlased.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Asjas selguse saamiseks m&otilde;&otilde;tsid teadlased &auml;ra nektari koguse nendes &otilde;ites, mis kimalastele ei sobinud ja nendes, kuhu nad otsustasid maanduda. Tuli v&auml;lja, et nektarit oli palju rohkem nendes &otilde;ites, kuhu nad laskusid. Aga kuidas kimalane teab, milline &otilde;is on nektarist t&uuml;hjaks imetud ja milline mitte? Kas nad vaatavad nektarikoguse &uuml;le?</div> <div> &nbsp;</div> <div> Esmalt katsetati, kuidas kimalased k&auml;ituvad, kui kimalaste poolt t&uuml;hjendatud &otilde;is t&auml;ita nektariga. Tulemus: kimalased v&auml;ltisid endiselt seda &otilde;it. Seej&auml;rel kaeti nektarit&uuml;hjad &otilde;ied v&otilde;rguga, et hoida putukaid eemal ja et taim saaks nektarit taastoota. Enne v&otilde;rgu eemaldamist t&uuml;hjendati &otilde;ied nektarist. Tulemus: palju &otilde;iele laskunud ja pettunud kimalasi. Nii et asi ei saanud olla &otilde;ies oleva nektarikoguse n&auml;gemises, sest olenemata sellest, kas &otilde;is oli nektarist t&uuml;hi v&otilde;i t&auml;is, kimalased maandusid vaid nendele &otilde;itele, kuhu &uuml;kski tolmeldaja polnud t&uuml;kk aega laskunud. N&otilde;nda hakkas tekkima &bdquo;haisvate jalgade h&uuml;potees&ldquo; - tolmeldajad j&auml;tavad &otilde;iele maandudes maha l&otilde;hnam&auml;rgi, mis teatab teistele putukatele, et siia &otilde;iele pole niipea m&otilde;tet laskuda.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste keha on kaetud &otilde;hukese rasvakihiga, mis aitab neil p&uuml;sida &bdquo;veekindlana&ldquo;, aga mis annab ka spetsiifilise l&otilde;hnaj&auml;lje. Seevastu tundlad on seadistatud neid l&otilde;hnaj&auml;lgi m&auml;rkama. Nii piisab paarist l&otilde;hnamolekulist, et &otilde;iele l&auml;henev kimalane&nbsp; saaks aru, et keegi on &auml;sja &otilde;it k&uuml;lastanud ja t&otilde;en&auml;oliselt selle t&uuml;hjaks teinud. P&auml;rast &otilde;ie t&auml;itumist uue nektariga on ka tolmeldajad j&auml;lle platsis. Aga kuidas kimalased teavad, kui vana see &otilde;ies olev l&otilde;hnaj&auml;lg on, j&auml;&auml;b endiselt veel m&otilde;istatuseks. Nimelt leiti hiljuti, et kimalase &bdquo;hais&ldquo; ei kao &otilde;iest &auml;ra mitte nektariga t&auml;itudes, vaid j&auml;&auml;b sinna palju pikemaks ajaks.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kui n&uuml;&uuml;d j&auml;rgi m&otilde;elda, siis kimalane peab p&auml;evas k&uuml;lastama tuhandeid nektarit t&auml;is &otilde;isi, et saada ise s&ouml;&ouml;nuks ning viia pessa toitu. Iga &otilde;iele laskumine ja olematu nektari j&auml;rele k&uuml;&uuml;nitamine oleks tohutu suur aja- ja energiakulu, mille v&auml;ltimine annaks eelise nii kimalasele endale kui tervele perele. Nii et teinekord on haisvad jalad t&auml;itsa kasulikud.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21394" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Sun, 19 Oct 2014 07:10:10 +0000 Looduskalender 21394 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21331 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Meelis Uustal</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Tiit J&uuml;risson</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/31Kägukimalanesatikatega.jpg"><img alt="" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/31Kägukimalanesatikatega.preview.jpg" style="width: 475px; height: 373px;" /></a></div> <div> K&auml;gukimalane / <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+rupestris&amp;espv=2&amp;biw=1683&amp;bih=917&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=tPw7VJnzHOroywOxn4LwBQ&amp;ved=0CAYQ_AUoAQ"><em>Bombus rupestris</em></a>&nbsp; /&ldquo;satikatega&ldquo;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Suviseid kimalasefotosid uurides j&auml;&auml;vad teinekord silma helepruunid m&uuml;garikud kimalaste k&uuml;ljes. Need on lestad, kaheksajalgsed &auml;mblike ja puukide sugulased. Kuigi esimene m&otilde;te on kindlasti, et k&uuml;llap need sunnikud imevad kimalaste eluj&otilde;udu v&auml;lja, siis paljude kimalastega koos elavate lestade puhul see t&otilde;ele ei vasta. Lestad ise ei suuda &uuml;heski eluetapis lennata. Seep&auml;rast klammerduvad nad kimalastele, et saada &bdquo;priik&uuml;&uuml;t&ldquo; kimalaspessa. Seal aga tegutsetakse hoopis koduabilistena ehk likvideeritakse pesas tekkinud j&auml;&auml;tmeid.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kuna kimalaste pesa hukkub igal s&uuml;gisel, siis pessa j&auml;&auml;des sureksid lestad n&auml;lga. Nii nad haaravadki kimalastest tugevasti kinni ja loodavad j&otilde;uda uude elukohta. Lestad isegi talvituvad &uuml;heskoos noorte emakimalastega. Kui jutt nende lestade kasulikkusest ei veena, siis ehk pakub rahuldust teadmine, et nendesamade koristaja - lestade k&uuml;ljes v&otilde;ivad nugida veelgi pisemad lestad...</div> <div> &nbsp;</div> <div> Veel &uuml;ks kahjutu kimalaspesa j&auml;&auml;tmetest toituja on peit&otilde;gilaste sugukonna liige - &uuml;ks mardikas. Tema ootab kimalast &otilde;iel. Ta haarab kimalasest k&otilde;vasti kinni ja enne lahti ei lase, kui loobumisv&otilde;idu andnud kimalane ta pessa kannab. Seal saab temagi oma koristajaelu elama hakata. Nii s&otilde;bralikke, kui kiuslikke all&uuml;&uuml;rnikke on kimalaste pesas &uuml;llatavalt palju ning n&otilde;nda toetavad kimalased veel &uuml;hel moel, peale tolmeldamise liigilist mitmekesisust.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Nagu &ouml;eldud, mitte k&otilde;ik kimalaspesas elavad tegelased pole s&otilde;bralikud. N&auml;iteks kimalas - k&auml;gusirelasi oleme juba tutvustanud: <a href="http://looduskalender.ee/node/20254">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Aga kimalastel esineb ka parasiitseid lestasid, kes elavad kimalase hingamiselundites &ndash; nemad kimalastele kindlasti kasulikud pole. Mainimata ei saa j&auml;tta k&auml;gukimalasi &ndash; nende omap&auml;rasest elust teeme peagi juttu.</div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/31Kägukimalane.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/31Kägukimalane.preview.jpg" style="width: 475px; height: 309px;" /></a></div> <div> <em>K&auml;gukimalane &bdquo;satikatega&ldquo;</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Millistel &otilde;itel kimalasi t&auml;navu tegutsemas n&auml;gid? Pane need liigid kirja kimalaste veebiankeeti ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!</div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> <div> Kimalaste veebiankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/node/20396">LINK</a></div> <div> Liitu ka &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/287994901325886/" target="_blank">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21331" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Mon, 13 Oct 2014 09:12:12 +0000 Looduskalender 21331 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21308 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Eneli Viik</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Arne Ader</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.loodusemees.ee/et/pildipank/090713aa088" target="_blank"><img alt="" class="image " src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/090713aa088_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 317px;" /></a></div> <div> <em>Umrohut&otilde;rje rapsip&otilde;llul</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Varemalt olen kirjutanud sellest, et kimalaste olukord on halvenenud:</div> <div> <a href="http://looduskalender.ee/node/21236">http://looduskalender.ee/node/21236</a></div> <div> T&otilde;in v&auml;lja ka erinevaid p&otilde;hjuseid, teiste seas p&otilde;llumajanduse intensiivistumine koos maakasutuse muutustega. Aga kuidas kimalasi p&otilde;llumajandusaladel soodustada?</div> <div> &nbsp;</div> <div class="rteindent1"> 1.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; J&auml;lgi, kas kimalastel on &otilde;itsvaid toidutaimi kogu aktiivsusperioodi jooksul ehk varakevadest hilissuveni. Ka m&otilde;ned massiliselt &otilde;itsevad kultuurtaimed (nt ristikud, lutsern, mesikas, raps) pakuvad kimalastele rikkalikku toiduressurssi &ndash; eriti hea toiduallikas on liblik&otilde;ielised. Kuid kimalased vajavad toitu ka siis, kui kultuurtaim parajasti ei &otilde;itse. Seet&otilde;ttu on oluline p&uuml;sirohumaade, poollooduslike koosluste ja igasuguste p&otilde;lluvaheribade ja -servade olemasolu. Head toiduallikad on puuvilja-, marja- ja lilleaiad. Sobivaid toidutaimi v&otilde;ib ise juurde k&uuml;lvata v&otilde;i istutada. Kimalaste meeldivad nt ristikud, aru- ja p&otilde;ldjumikas, harilik h&auml;rghein, ussikeel, p&otilde;drakanep, liht-naistepuna, harilik hiirehernes, harilik n&otilde;iahammas ja &auml;iatar.</div> <div style="margin-left:36.0pt;"> &nbsp;</div> <div class="rteindent1"> 2. &nbsp; &nbsp;&nbsp;J&auml;ta kimalastele pesitsus- ja talvitumiskohti. Nendeks sobivad vanad hiireurud, m&auml;danev puit, vanad kiviaiad ja -m&uuml;&uuml;rid, kompostihunnikud, niidetud taimestiku kuhjad, vanad liiva- ja kruusakarj&auml;&auml;rid ning muud looduses leida olevad &otilde;&otilde;nsused. Seega ei tasu &uuml;mbruse korrastamisel &uuml;leliia hoolikas olla. Kimalastele v&otilde;ib ka ise pesasid valmistada ja need sobivasse kohta &uuml;les panna. Maapinnal ja sellest allpool pesitsevate-talvituvate liikide jaoks on &auml;&auml;rmiselt vajalikud alad, mida ei k&uuml;nta.</div> <div> &nbsp;</div> <div class="rteindent1"> <span style="font-size: 12px;">3. &nbsp; &nbsp; </span>Piira pestitsiidide kasutamist, et v&auml;ltida kimalaste m&uuml;rgitamist. Eriti tuleks j&auml;lgida, et kultuurtaime t&ouml;&ouml;tlemisel taimekaitsevahenditega ei satuks m&uuml;rki &auml;&auml;realade taimestikule. Kindlasti tuleb v&auml;ltida &otilde;itsevate kultuurtaimede pritsimist.</div> <div> &nbsp;</div> <div class="rteindent1"> <span style="font-size: 12px;">4. &nbsp; &nbsp;</span>Kimalases&otilde;bralikud p&otilde;llud ei tohiks olla liiga suured, eriti kehtib see putuktolmlemist vajava kultuuriga p&otilde;ldude kohta. P&otilde;hjuseks on kimalaste piiratud lennuraadius pesast (m&otilde;ned liigid alla 500 m, m&otilde;ned kuni 2 km). Kuna p&otilde;lde pidevalt haritakse, ei saa kimalased seal pesitseda, vaid peavad p&otilde;llule lendama mujalt. Seet&otilde;ttu on soovitav selliste kultuuridega p&otilde;lde rajada kitsaste siiludena v&otilde;i v&auml;ikep&otilde;ldudena &otilde;istaimerikka koosluse l&auml;hedusse.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Millised p&otilde;lluserva taimed kimalasi ligi meelitavad? Pane need liigid kirja kimalaste veebiankeeti ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/Kimalaste_vaatlus_2014-juhend_ja_ankeet.pdf">LINK</a></div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> <div> Kimalaste veebiankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/node/20396">LINK</a></div> <div> Liitu ka &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/287994901325886/" target="_blank">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21308" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Thu, 09 Oct 2014 17:55:43 +0000 Looduskalender 21308 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21288 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Eneli Viik</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Inga Ilves</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/28Maakimalane.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/28Maakimalane.preview.jpg" /></a></div> <div> <em>Maakimalane</em></div> <div> <em><br /> </em></div> <div> Kimalased v&otilde;ivad pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditega kokku puutuda otseselt pritsimise ajal v&otilde;i tarbides saastatud &otilde;ietolmu, nektarit v&otilde;i muid taimede eritusvedelikke. K&otilde;ige suuremat ohtu kujutab endast &otilde;itsvate taimede pritsimine, eriti putukam&uuml;rkidega (nt p&uuml;retroidid) &ndash; seda tuleb kindlasti v&auml;ltida. Umbrohut&otilde;rjevahendid v&auml;hendavad ka kimalaste toiduressurssi.&nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Pestitsiidide turule lubamise eelselt viiakse l&auml;bi riskihindamine mesilastele &ndash; katseobjektideks on aga enamasti meemesilased. Tulemused kantakse tihti &uuml;le ka looduslikele mesilastele, sh kimalastele. Viimaste k&auml;itumismustrites on aga olulisi erinevusi. Kuna kimalaste pere on 1-aastane, tegutsevad kevadel vaid noored emakimalased, kes alles hakkavad peret rajama. Seega v&otilde;ib sel ajal pestitsiididega kokkupuude m&otilde;juda saatuslikult kogu tulevasele perele. Lisaks on kimalaste pered v&auml;iksemad ning seda rohkem m&otilde;jutab neid &uuml;ksikute isendite kaotus. Erinevalt meemesilastest puudub kimalastel trofallaksis &ndash; s&ouml;&ouml;dud ja osaliselt seeditud toidu andmine teistele pereliikmetele. Lihtsalt &ouml;eldes: meemesilaste poolt tarru toodud toidus sisalduvat m&uuml;rgi kogust n&ouml; lahjendatakse, kimalastel aga mitte. Tihti soovitatakse meemesilaste kaitsmiseks tarud m&otilde;neks ajaks sulgeda ning pritsida varahommikul v&otilde;i hilis&otilde;htul. Kimalaste pesi aga ei saa sulgeda ning nemad k&auml;ivad korjel ka varahommikul ja hilis&otilde;htul.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Pestitsiidid v&otilde;ivad mesilastele, sh kimalastele, m&otilde;juda surmavalt v&otilde;i selliselt, et otseselt ei tapa, kuid m&otilde;jutavad kuidagi k&auml;itumist, f&uuml;sioloogiat ja eluj&otilde;udu. Teadlased on leidnud, et taimekaitsevahendid m&otilde;jutavad kahjulikult mesilaste t&ouml;&ouml;jaotust, arengut ja eluiga, toitumisk&auml;itumist, l&otilde;hnade eristamisv&otilde;imet, omavahelist suhtlust, orienteerumis- ja &otilde;ppimisv&otilde;imet, paljunemist, vastupanuv&otilde;imet patogeenide suhtes jpm.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Soovitusena v&otilde;ib &ouml;elda, et keemilisi pestitsiide ei tohiks kasutada rutiinselt ja lihtsalt prof&uuml;laktika m&otilde;ttes, vaid vajadust nende j&auml;rele tuleks p&otilde;llul eelnevalt seirata. Eelistada v&otilde;iks hoopis taimseid ja bioloogilisi t&otilde;rjevahendeid ning esimese sammuna kasutada &uuml;ldse ennetavaid v&otilde;tteid &ndash;&nbsp; viljavaheldust, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamist ning sobivaid mullaharimisviise.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21288" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Wed, 08 Oct 2014 11:14:14 +0000 Looduskalender 21288 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21283 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Meelis Uustal</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Inga Ilves</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/27Poldkimalane-IngaIlves.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/27Poldkimalane-IngaIlves.preview.jpg" style="width: 475px; height: 475px;" /></a></div> <div> <em>P&otilde;ldkimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kui keskp&auml;evases p&auml;ikesepaistes aeda jalutama juhtud, siis tasub &uuml;le vaadata need &otilde;itsvad taimed, mida &ouml;&ouml;k&uuml;lm veel n&auml;rtsitada pole j&otilde;udnud. Kui mitte mujal, siis kauni kukeharja &otilde;itel v&otilde;ib kohata veel viimaseid kimalasi. Kimalaste eluts&uuml;kkel on selleks korraks l&otilde;pule j&otilde;udmas ning &otilde;itel ahnelt nektarit kaanivad noored emakimalased poevad peagi oma talvekorterisse peitu.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Noori koorunud ema- ja isakimalasi v&otilde;is n&auml;ha juba suve keskpaigast alates. P&auml;rast paaritumist kaevusid noored viljastatud emakimalased pinnasesse, samas kui isakimalased, t&ouml;&ouml;lised ning vanad emakimalased olid m&auml;&auml;ratud hukule. Nendel pole talve &uuml;leelamine ette n&auml;htud.</div> <div> &nbsp;</div> <div> N&otilde;nda nagu ei arene k&otilde;ik kimalasepered &uuml;hesuguse kiirusega, ei l&auml;he ka k&otilde;ik emakimalased talvekorterisse &uuml;heaegselt. Juba augustis - septembris v&otilde;is m&auml;rgata, et kuigi mesilasi oli meetaimedel veel rohkesti, siis kimalaste liigirikkus ja arvukus hakkasid j&auml;rkj&auml;rgult v&auml;henema. Enamik kimalaseliike piirduvad meie laiuskraadide l&uuml;hikesel suvel vaid &uuml;he pesitsuskorraga. Nii sumisesid septembrikuiste &otilde;ite &uuml;mber vaid maakimalased ning harvem m&otilde;ni p&otilde;ld- v&otilde;i k&auml;gukimalane.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kuid ometi v&otilde;ib veel t&auml;nagi n&auml;ha &otilde;ielt &otilde;iele lendamas kopsakaid ja erksav&auml;rvilisi kimalasi, kes torkavad silma oma k&auml;beduse ja sihikindluse, aga ennek&otilde;ike suurte tolmupallikeste poolest jalgadel. &Otilde;ietolmu enda jaoks ei koguta, vaid ikka pesas arenevate t&otilde;ukude tarbeks. Kas see tolmu kandev kimalane on osake vanast mitmesajapealisest hiigelperest v&otilde;i on k&auml;sil hoopis &uuml;limalt riskantne teistkordne pesitsemine? V&otilde;imatu pole ei &uuml;ks ega teine ja enne me teada ei saa, kui sellist pesa &uuml;les ei leia. Kui ilmad soosivad, siis meist l&otilde;unapool ei ole teistkordne pesitsemine suve jooksul sugugi haruldane - miks siis mitte ka meil.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Noored emakimalased kaevavad end talveks pehmesse ja kobedasse pinnasesse, mitte kuigi s&uuml;gavale. Talvekorter peab olema oskuslikult valitud. Mitte liiga madal ega niiske koht, et &auml;ra ei upuks ja mitte liiga soe koht, et kohe esimesed kevadised p&auml;ikesekiired &uuml;les ei &auml;rataks. Miinuskraadide vastu saab kimalase organism kenasti hakkama &ndash; verre (hemol&uuml;mfi) eritub gl&uuml;koos, mis takistab j&auml;&auml;kristallide teket ja rakkude purunemist.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Aga kuniks p&auml;eval veel korralikud plusskraadid valitsevad, v&otilde;ib viimaseid kimalasi ikka veel ringi lendamas n&auml;ha.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Nautigem siis nende suminat, kaunitel s&uuml;gisp&auml;evadel!</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21283" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Tue, 07 Oct 2014 14:17:17 +0000 Looduskalender 21283 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/21236 <div> <div class="rteright"> Kirjutas: <strong>Eneli Viik</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas: <strong>Inga Ilves</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/26Maakimalane_IngaIlves_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/26Maakimalane_IngaIlves_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 475px;" /></a></div> <div> <em>Maakimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Oleme siin Looduskalendris juba kevadest saati tutvustanud kimalasi, kutsunud &uuml;les neid toredaid putukaid vaatlema ja pildistama. Aga seda mitte ainult l&otilde;bu p&auml;rast, sest j&auml;rjest enam on kogunenud t&otilde;endeid, et kimalaste seisund on halvenenud Euroopas, P&otilde;hja-Ameerikas ja Aasias ning vaja on teada saada, kuidas neil olulistel tolmeldajatel meie mail l&auml;heb. On ju tekkinud mure nii kultuur- kui ka looduslike taimede piisava tolmeldamise p&auml;rast. &Uuml;htset p&otilde;hjust seisundi halvenemisele on raske v&auml;lja tuua, kuid ilmselt avaldavad m&otilde;ju mitmed tegurid &uuml;heskoos.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Suurimaks ohustajaks peetakse p&otilde;llumajanduse intensiivistumist koos maakasutuse muutustega. Tagaj&auml;rjeks on elupaikade killustumine, sobivate elu- ja pesitsuspaikade ning toiduressursi kadumine ning suurenenud pestitsiidide kasutus.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Soodsad talvitusolud ja kevadilmad on k&otilde;igile emakimalastele v&auml;ga olulised, kuid kliimamuutused teevad elu raskemaks. Suurt kahju teeb muutlik talv v&otilde;i pikale veninud k&uuml;lm ja vihmane kevad, kui h&auml;vivad &otilde;ied. M&otilde;ju v&otilde;ib avaldada ka see, milline oli putukatele ja taimedele eelmise aasta kevad v&otilde;i suvi. N&auml;iteks vihmasel suvel ei lase k&otilde;rge pinnavesi pesitseda mullas elavatel kimalastel.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalasi kimbutavad ka parasiidid &ndash; nt lestad, m&otilde;nede liblikate ja kahetiivaliste vastsed, nematoodid, k&auml;gukimalased, aga ka mitmed haigused. Haiguste levikut soodustab kimalaseperedega kaubitsemine. Kimalasi kasutatakse nimelt kasvuhoonetaimede tolmeldamisel.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalasi ohustavad ka v&otilde;&otilde;rliigid, nii taimed kui ka teised konkureerivad tolmeldajad. Kohati on ka kimalastest ja nende pesasisust toituvaid kiskjaid (pisiimetajad, linnud, mink, rebane) &uuml;lem&auml;&auml;ra palju.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Eesti looduskaitseseaduse j&auml;rgi kuuluvad 18 liiki p&auml;riskimalasi III kaitsekategooriasse. Lisaks koostati hiljuti Euroopa 68 kimalaseliigi (nii p&auml;ris- kui ka k&auml;gukimalased) kohta punane nimestik. Selle k&auml;igus kaardistati, millised neist liikidest on ohustatud ja mis ohustatuse klassi nad sel juhul kuuluvad. N&otilde;nda leiti, et 24% Euroopa kimalaseliikidest on ohustatud. Lisaks on uuringu j&auml;rgi neist 68-st kimalaseliigist 46% v&auml;heneva, 29% stabiilse ja 13% suureneva populatsiooniga.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Eestis esinevatest kimalaseliikidest on selle m&auml;&auml;rangu j&auml;rgi k&otilde;ik k&auml;gu- ning 17 p&auml;riskimalase liiki Euroopas tavalised, 3 liiki on ohualtid (ristiku- ja samblakimalane ning <em>Bombus confusus</em>) ja 1 liik ohul&auml;hedane (<em>Bombus laesus</em>). Arvukustrendid n&auml;itavad aga muud: meie p&auml;ris- ja k&auml;gukimalastest on 12 liiki langeva, 7 liiki stabiilse, 7 liiki kasvava ja 2 liiki teadmata populatsiooni trendiga.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Euroopa liikide punase nimestikuga saab tutvuda <a href="http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/redlist/index_en.htm">siin</a>.</div> <div> &nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Osale kimalaste vaatlusel ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!</div> <div> Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/Kimalaste_vaatlus_2014-juhend_ja_ankeet.pdf">LINK</a></div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> <div> Kimalaste veebiankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/node/20396">LINK</a></div> <div> Liitu ka &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/287994901325886/" target="_blank">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/21236" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Wed, 01 Oct 2014 07:10:10 +0000 Looduskalender 21236 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/20739 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Meelis Uustal</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Tiit J&uuml;risson</strong></div> <div class="rteright"> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Isaneniidukimalane.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Isaneniidukimalane.preview.jpg" style="width: 474px; height: 340px;" /></a></div> <div> <em>Isane niidukimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Isakimalaste saabumine &otilde;itele t&auml;hendab seda, et vahepeal on kimalasperes lahti rullunud tormilised s&uuml;ndmused, mis l&otilde;ppevad t&auml;navuaastase kimalaspere hukuga. Mis siis &uuml;ht&auml;kki toimus?</div> <div> &nbsp;</div> <div> Taustaks peab k&otilde;igepealt selgitama, et kimalastel ja paljudel teistel sotsiaalsetel kiletiivalistel putukatel on eluring seatud selliselt, et emakimalased ja t&ouml;&ouml;lised (nad ka emased) arenevad viljastatud munadest, isased kimalased aga viljastamata munadest. Isakimalased on seega haploidse kromosoomistikuga ehk neil on kromosoomid &uuml;hekordses korduses, samas kui emakimalastel ja t&ouml;&ouml;listel on kromosoomid kahekordses korduses (n&otilde;nda nagu meil inimestelgi). Geneetilised sugulussidemed ongi aluseks sellele, kelle eest on t&ouml;&ouml;liskimalased valmis meelsamini hoolitsema ja kelle eest mitte.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Emakimalased on 50% suguluses oma poegade-t&uuml;tardega, aga 75% suguluses oma &otilde;dedega. Siin peitubki sotsiaalsete kiletiivaliste putukate edu v&otilde;ti: selleks, et levitada oma geene k&otilde;ige edukamalt, on palju m&otilde;istlikum hoolitseda oma &otilde;dede eest (olgu nad siis t&ouml;&ouml;lised v&otilde;i tulevased kuningannad) kui isegi omaenda j&auml;rglaste eest.</div> <div> &nbsp;</div> <div> T&ouml;&ouml;kimalastel on kuninganna poegadega vaid 25% &uuml;hiseid geene, mis muudab nende eest hoolitsemise ja &uuml;les kasvatamise t&ouml;&ouml;kimalaste jaoks kolmandaj&auml;rguliseks tegevuseks.&nbsp; Nimelt on t&ouml;&ouml;liskimalased v&otilde;imelised munema viljastamata mune. Sellises olukorras leiavadki osad t&ouml;&ouml;lised, et parem kasvatada juba omaenda poegi, kellega on tal 50% samu geene, kui oma poolvendi.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Niisiis, kui kimalasepere valitsev kuninganna otsustab millalgi juunis-juulis-augustis (s&otilde;ltub liigist ja pere arengukiirusest), et peres on piisavalt t&ouml;&ouml;lisi, kes aitaksid uusi noori kimalasekuningannasid ja isakimalasi &uuml;les kasvatada, saabuvad kimalaseperre rahutud ajad.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kui kuninganna m&auml;rkab munevaid t&ouml;&ouml;lisi v&otilde;i et tema poegi h&auml;vitatakse, siis seda ei saa ta lubada. Kuninganna r&uuml;ndab neid t&ouml;&ouml;lisi, hammustab ja isegi surmab nad oma n&otilde;elaga. T&ouml;&ouml;liste munetud munad ja vaglad s&ouml;&ouml;b ta aga &auml;ra. Samal ajal &uuml;ritavad t&ouml;&ouml;lised kuninganna poegi h&auml;vitada. Ja nii ongi lootusetu kodus&otilde;da alanud. Suve keskpaigaks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lisi pesas olla &uuml;le saja, kellest paljud v&otilde;ivad asuda ka munele. Nii peab&nbsp; kuninganna nende k&otilde;igiga v&otilde;itlusse asuma ja p&auml;ris sageli saab &uuml;ksinda k&otilde;igi vastu v&otilde;itlev kuninganna ise ka otsa.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kodus&otilde;ja ajal uusi t&ouml;&ouml;lisi enam ei kooru. Vanad, suvi l&auml;bi palehigis t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;kimalased surevad j&auml;rjest vanadusse v&otilde;i kuninganna n&otilde;ela l&auml;bi ja nii saab otsa ka kimalasepere. K&uuml;ll aga kooruvad pesas noored ema- ja isakimalased, kes lendavad laia maailma endale paarilist otsima.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Huvitav on teada, et ligi 95% kooruvatest isakimalastest on tegelikult kuninganna pojad ja vaid 2,5% t&ouml;&ouml;liste j&auml;reltulijad. Aga &uuml;lej&auml;&auml;nud 2,5%? Nii uskumatu kui see ka ei tundu, k&auml;ivad m&otilde;ned t&ouml;&ouml;liskimalased salaja naaberpesadesse munemas ja tagavad seel&auml;bi oma geenide edasikandumise. T&otilde;eline seebiooper!</div> <div> &nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Osale kimalaste vaatlusel ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/Kimalaste_vaatlus_2014-juhend_ja_ankeet.pdf">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed: <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste veebiankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/node/20396">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Liitu ka &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/287994901325886/" target="_blank">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/20739" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Fri, 01 Aug 2014 08:11:11 +0000 Looduskalender 20739 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/20719 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Meelis Uustal</strong></div> <div class="rteright"> Pildistas <strong>Tiit J&uuml;risson</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Isanemaakimalane.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Isanemaakimalane.preview.jpg" style="width: 475px; height: 590px;" /></a></div> <div> <em>Isane maakimalane</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kesksuve saabudes hakkavad kimalaste pesades kooruma isakimalased. Nemad pesat&ouml;&ouml;dest osa ei v&otilde;ta, kuna nende ainus eesm&auml;rk on leida paarumiseks noor emakimalane. Otsingud kulutavad energiat, mida nad p&uuml;&uuml;avad taastada &otilde;ite peal nektarit tankides. Seep&auml;rast sarnanevad isakimalased &otilde;itel k&auml;itumise poolest k&auml;gukimalastele &ndash; tegutsevad kiirustamata ja laisklevad pikalt &uuml;he &otilde;ie peal. Pole neil ju vaja pesa jaoks nektarit ega &otilde;ietolmu koguda. Meile aga annab see v&otilde;imaluse neid l&auml;hemalt j&auml;lgida ning huvilistel muidugi ka m&auml;&auml;rata.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Paljude isakimalaste tunnuseks on kollane v&otilde;i pruunikas karvasalk peas. Kindlasti pole isakimalasel suirakorvikesi ega &otilde;ietolmutompe tagajalgadel n&auml;ha &ndash; need on t&ouml;&ouml;lise v&otilde;i emakimalase tunnus. Tagajalad on isastel peenemad, suirakorvikese ala kaetud madalate karvadega. See paistab k&otilde;ige paremini silma hoopis foto pealt, samas kui palja silmaga on seda suhteliselt keeruline m&auml;rgata, &uuml;ksk&otilde;ik kui l&auml;hedale oma nina talle topid. Kui liiga l&auml;hedale satud, siis t&otilde;stab ta &auml;hvarduseks &uuml;les oma jala. Aga see on ka k&otilde;ik &ndash; astelt isakimalastel pole. Tagakeha tundub pigem piklik kui &uuml;mar, sest isastel on &uuml;ks tagakehal&uuml;li rohkem. Ka tundlad on pikemad &ndash; 13 l&uuml;li, 12 asemel.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Paljudel p&auml;ris- ja k&auml;gukimalastel on isased ja emased erineva v&auml;rvikoodiga karvkattega, mis m&otilde;ne liigi puhul h&otilde;lbustab, m&otilde;ne teise puhul aga raskendab m&auml;&auml;ramist. Kindlasti on m&auml;&auml;ramisel abiks kimalaste m&auml;&auml;ramislehed: &nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Osale kimalaste vaatlusel ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/Kimalaste_vaatlus_2014-juhend_ja_ankeet.pdf">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste veebiankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/node/20396">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Liitu ka &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/287994901325886/" target="_blank">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/20719" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Tue, 29 Jul 2014 19:22:22 +0000 Looduskalender 20719 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/20626 <div> <div class="rteright"> Kirjutas ja pildistas: <strong>Eha Kruus</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Bombus_bohemicus.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Bombus_bohemicus.preview.jpg" style="width: 475px; height: 318px;" /></a><br /> <em>Bombus&nbsp;bohemicus</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Omavahel kipuvad segi minema kaks k&auml;gukimalaste s&otilde;sarliiki: tavaline <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+bohemicus&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;es_sm=93&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=pYfJU8WmAZOf7AbcxoGIDQ&amp;ved=0CAgQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus&nbsp;bohemicus</em></a> ja haruldane <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+vestalis&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;es_sm=93&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=tIfJU4CFEKSM7Qbb4oGACw&amp;ved=0CAgQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus&nbsp;vestalis</em></a>, kellest esimene nugib peamiselt maa- ja teine karukimalase peredes. Nagu peremeestelgi on m&otilde;lema rindmiku esiosas silmatorkavalt erk kollane krae ja puhasvalge tagakeha tipp. Valge ja musta piiril v&otilde;ib aga m&otilde;lemal olla kollaseid k&uuml;lglaike: <em>B.&nbsp;bohemicus</em>&rsquo;e kollased karvakesed on kahvatumad v&otilde;i p&auml;ris valkjad, <em>B.&nbsp;vestalis</em>&rsquo;el erksamad. Isased on m&otilde;lemal liigil emastele sarnased, ainult pisut v&auml;iksemad ning m&otilde;nel isendil v&otilde;ib olla kollaseid karvakesi ka rindmiku tagaosa piiril.</div> <div> &nbsp;</div> <div> V&auml;hem levinud &auml;ravahetamiseni sarnased k&auml;gukimalased, <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+sylvestris&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;es_sm=93&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=yIfJU5GVAsGv7AbR9YD4Dg&amp;ved=0CAgQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus&nbsp;sylvestris</em></a> ja <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+norvegicus&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;es_sm=93&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=2YfJU7baBtGV7AaEsIHoCQ&amp;ved=0CAgQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus&nbsp;norvegicus</em></a> (vastavalt niidu- ja n&otilde;mmekimalase ning talukimalase k&auml;od) kannavad m&otilde;lemad rindmiku eesserval &uuml;hte kollast v&ouml;&ouml;ti. M&otilde;lema muster varieerub tugevasti, kuigi tavaliselt emase tagakehalt kollane v&ouml;&ouml;t puudub. Kolmanda tagakehal&uuml;li k&uuml;lgedelt alguse saavat valget tagakeha tippu ehib viiendal l&uuml;lil must karvatutt, mis isaste puhul on silmatorkavam. Isaste tagakeha p&auml;ris tipuots on oranžikas. Vahel esineb pisut kollast nende rindmiku tagaosas ja esimesel tagakehal&uuml;lil. Kollakas v&otilde;ib olla ka kogu tagakeha hele v&ouml;&ouml;t&nbsp;<em>B.&nbsp;sylvestris</em>&rsquo;e isasel, kes seet&otilde;ttu meenutab <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+campestris&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;es_sm=93&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=-IfJU7iTKaXe7Aas8oDgBA&amp;ved=0CAgQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus&nbsp;campestris</em></a>&rsquo;e isast. <em>B.&nbsp;norvegicus</em>&rsquo;t leitakse tavaliselt siis, kui kogemata avatakse talukimalase pesa. Oma peremehest eristub ta v&auml;limus selgelt. Pesav&auml;liselt kohates peaksime t&auml;helepanelikult vaatama tema tundla l&uuml;lisid: need on laiusest umbes kaks korda pikemad. <em>B.&nbsp;sylvestris</em>&rsquo;e tundlal&uuml;lid on umbes sama pikad kui laiad.&nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+quadricolor&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;es_sm=93&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=CIjJU5iyIMSg7AaV2YHoBQ&amp;ved=0CAgQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus&nbsp;quadricolor</em></a>&rsquo;it v&otilde;ime kohata haruharva. Ta kuulub samasse r&uuml;hma kahe eelmise k&auml;gukimalasega ja on neile v&auml;ga sarnane. Siiski, erinevalt neist on tema v&auml;limus v&auml;hem muutlik, mist&otilde;ttu teda v&otilde;ime m&auml;&auml;rata mustri j&auml;rgi. <em>B.&nbsp;quadricolor</em>&rsquo;i peremehel sorokimalasel on kaks v&auml;limuselt t&auml;iesti erinevat alamliiki. Nii on leitud, et mustad punase tagakeha tipuga k&auml;gukimalased usurpeerivad punasesabaliste sorode ning kollase kraega ja hallika tagakeha tipuga k&auml;od valgesabaliste sorokimalaste pesi. Eestis teatakse olevat alamliik <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+quadricolor+ssp.+globosus&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;es_sm=93&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=NYjJU9G2FtGM7AaknoHYCQ&amp;ved=0CAgQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>B. quadricolor </em>ssp<em>. globosus</em></a>, kelle rindmikku katab lai kollane krae. Erinevalt peremehest puudub tal kollane v&ouml;&ouml;t puusadel. Emast iseloomustab see, et tema tagakeha kolmandast viienda l&uuml;lini on roostepruunide v&otilde;i hallikasvalgete karvakestega ja ka kuues l&uuml;li kannab punakaid v&otilde;i kuldpruune &auml;&auml;rekarvu. Samuti v&otilde;ib &uuml;ksikuid heledaid karvu olla m&otilde;ne isendi esimesel tagakehal&uuml;lil ja kolmanda l&uuml;li hele v&ouml;&ouml;t v&otilde;ib olla katkenud. Isase <em>B.&nbsp;quadricolor</em>&rsquo;i neljas (vahel ka viies) tagakehal&uuml;li kannab kollakate ja valkjate v&otilde;i roosakas-oranžide karvakeste segu, millest tahapoole j&auml;&auml;vad tagakeha tipu roostekarva l&uuml;lid.</div> <div> &nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> Osale kimalaste vaatlusel ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/Kimalaste_vaatlus_2014-juhend_ja_ankeet.pdf">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste veebiankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/node/20396">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Liitu ka &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/287994901325886/" target="_blank">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/20626" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Fri, 18 Jul 2014 18:21:21 +0000 Looduskalender 20626 at http://www.looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/20607 <div> <div class="rteright"> Kirjutas <strong>Eha Kruus</strong></div> <div class="rteright"> Pildistasid <strong>Tiit J&uuml;risson </strong>ja <strong>Kersti J&auml;nes</strong></div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Bombusrupestris.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Bombusrupestris.preview.jpg" style="width: 475px; height: 362px;" /></a><br /> <em>Bombus rupestris</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kivikimalase pesaparasiit <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+rupestris&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;es_sm=93&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=Aq3GU9-lLaSI7Ab7nYD4Ag&amp;ved=0CAgQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus rupestris</em></a> matkib v&auml;limuselt oma peremeest, kuid on temast veel v&otilde;imsam ja robustsem. T&otilde;elise kurja kuningannana n&auml;ib ta suur kogu olevat riietatud dramaatilisse must - punasesse rebasekasukasse, millel l&auml;ikiva keebina on sobilikult pikad mustad tiivad. Isased on pisemad ja sarnanevad tumedat p&otilde;hiv&auml;rvi katva kahvatukollase karvastikuga pigem tumekimalase isastega, kuid on neist pikema sagrise karvaga, millest l&uuml;lide vahel kumab l&auml;bi l&auml;ikiv kitiinkest. Neid v&otilde;ib segi ajada ka teise k&auml;gukimalase <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+quadricolor&amp;rlz=1C1GGGE_enEE370EE370&amp;espv=2&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=Iq3GU-iCJI2S7AaahIHYAw&amp;ved=0CAYQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus quadricolor</em></a> tumeda alamliigi isastega.&nbsp;</div> <div> &nbsp;</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Bombus_campestris.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Bombus_campestris.preview.jpg" style="width: 475px; height: 494px;" /></a><br /> <em>Bombus campestris</em></div> <div> &nbsp;</div> <div> Teine efektse v&auml;limusega k&auml;gukimalase liik, <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+campestris&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=Ra3GU-35EKjX7Aa794H4Ag&amp;ved=0CAYQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus campestris</em></a>, pole aga &uuml;ldse oma peremeeste sarnane. Kui p&otilde;ldkimalast ja jaanikimalast iseloomustab &uuml;htlaselt pruun rindmik, siis nende pesaparasiit uhkeldab kahe kollase v&ouml;&ouml;diga rindmikul ning kollaste karvatuttidega kolmandast kuni viienda tagakehal&uuml;li k&uuml;lgedel. Isase <em>Bombus&nbsp;campestris&rsquo;</em>e tunneme &auml;ra tagakeha &uuml;leni kollase karvastiku j&auml;rgi, mis ainult teisel l&uuml;lil asendub kitsa musta ristv&ouml;&ouml;diga. Muide, t&auml;navu on <em>Bombus campestris</em> k&uuml;llaltki tavaline liik nii aedades, kui teeservades.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Peremeesliigi sagrine pikakarvaline analoog on <a href="https://www.google.ee/search?q=Bombus+barbutellus&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ei=Za3GU86MBoSe7Aan84GYBQ&amp;ved=0CAYQ_AUoAQ&amp;biw=1280&amp;bih=685"><em>Bombus&nbsp;barbutellus</em></a>, aedkimalase pesaparasiit. Kuigi ka aedkimalase usinatel t&ouml;&ouml;listel kipub seljakarvade mahah&otilde;&otilde;rumisega tekkima kiilalt l&auml;ikivaid laike, siiski n&auml;ib l&uuml;hema ja &uuml;htlase karva t&otilde;ttu aedkimalase muster selgem ja kontrastsem. Erinevalt temast on vahel k&auml;gukimalase tagakeha viiendal l&uuml;lil valge v&ouml;&ouml;t katkenud, nii et tagakeha tipus paistab must t&auml;pp.</div> <div> &nbsp;</div> <div> Osale kimalaste vaatlusel ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!</div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/Kimalaste_vaatlus_2014-juhend_ja_ankeet.pdf">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste m&auml;&auml;ramislehed:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/Kimalaste_maaramislehed.pdf">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Kimalaste veebiankeet:&nbsp;<a href="http://www.looduskalender.ee/node/20396">LINK</a></div> <div> &nbsp;</div> <div> Liitu ka &bdquo;Meie kimalaste&ldquo; grupiga Facebookis:&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/groups/287994901325886/" target="_blank">LINK</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/node/20607" target="_blank">loe edasi</a></p> Kimalase aasta Wed, 16 Jul 2014 12:50:15 +0000 Looduskalender 20607 at http://www.looduskalender.ee