Käpaliste talvine elu

Looduskalender — Fri, 16 Jan 2015 16:18:18 +0000

Kirjutas ja pildistas Rainar Kurbel, MTÜ Käoraamat

On üldtuntud tõsiasi, et orhideed õitsevad Eestis kevadel ... suvel ning seejärel viljuvad suve teises pooles või sügisel. Mis aga toimub hilissügisel ja talvehakul enne suurte miinuste tulekut? Kas totaalne puhkeseisund? Tegelikult mitte.

Peale viljumist hakkab orhideetaimel sügisel tasapisi maa-alune ettevalmistus uueks hooajaks. Kaugele sellega jõutakse enne südatalvist puhkeperioodi sõltub ilmastikuoludest ja peamiselt miinuskraadidest. Võib järeldada, et mida soojem kliima sügisel ning talve hakul, seda kaugemale areng jõuab ehk seda tõenäolisem on uute orhideelehtede talveks maapinnale ilmumine. Pehmemat kliimat aitab hoida eelkõige mere soojus ja sestap ongi

Saare- ja Hiiumaal see sagedasim nähtus. Kuid sealgi mitte alati ja mitte igal pool. Mandri-Eestis eelkõige läänepoolsel merelähedasel rannikul ning sealgi vaid osadel isenditel. Mujal Eestis on see juba vähem tõenäoline.

Sõltudes konkreetsest aastast.

Lääne-Saaremaal olen ühel aastal hilissügisel kohanud maksimaalselt 14 liigilt uusi lehti või võrset! Garanteeritult teevad nii arukäpp ja tõmmu käpp.

Arukäpa talvine leherosett on suurim (antud pildid isegi kuni 14 cm). 25 november Karala, Saaremaa

Päris tihti jumalakäpp ja hall käpp. Mõnikord ka sõrmkäppade liigid ja kärbesõis (mille EOKK valis 2015 aasta orhideeks)

Saaremaa sõrmkäpp, 25 november Atla, Saaremaa

Kärbesõis, 25 november Kuusnõmme, Saaremaa

Harvemini käokeeled ja käoraamat. Väga soodsal aastal suudab isegi kuldkinga ja tolmpea võrse maapinnani või sentimeetri ülegi ulatuda.

Kaunis kuldking, 25 november Kuusnõmme, Saaremaa

Mandri - Eesti rannikul ajab uued lehed maapinnale kindlasti tõmmu käpp.

Ülejäänutest võib kohata eelkõige jumalakäpa, vähem halli käpa lehti. Ei saa välistada ka muid liike.

Tõmmu käpa leherosetid 28 detsember Hanilas, Läänemaal

Jumalakäpa lehed 10 jaanuar Hanilas, Läänemaal

Tõsisema talve saabudes igasugune areng muidugi peatub ja taimed jäävad soikeseisundisse.

MTÜ Käoraamatu tegemisi saab jälgida ka Facebookis: LINK

loe edasi

Kevadised orhideed vahetuvad suvistega

Looduskalender — Wed, 25 Jun 2014 18:34:54 +0000

Pildistas ja kirjutas Rainar Kurbel

Täpselt nagu kalendergi, on ka orhideehooaeg nihkunud kevadist suvesse.

Jahedate ilmade tõttu küll väga aeglaselt ja tagasihoidlikult, aga siiski.

Mitmed kevadised liigid on nüüdseks juba lõpetanud õitsemise - arukäpp, jumalakäpp, kõdu-koralljuur, väike-käopõll. Sellel aastal oleks väga suur erand jaanipäeval kohata veel täisõies kuldkinga, pruunikat pesajuurt või halli käppa, ka nendel on selleks aastaks aeg otsa saamas.

Pruunikad pesajuured 7.ndal juunil

Kõrgaeg on praegu veel suurel käopõllel

Kärbesõis õitseb Lääne-Eesti loopealsetel juba mitu nädalat, kuid nüüd on aeg jõudnud allikasoodessegi

Lähinädalal hakkavad liikide arvus domineerima sõrmkäpad. Neist varasemad liigid juba õitsevad (kahkjaspunane sk, balti sk., keskmised just alustavad (vööthuul sk., saaremaa sk.) ja hilisemad avavad esimesi alumisi õisi (russowi sk, kuradi sk.).

Kahkjaspunased sõrmkäpad kraavipervel ilutsemas

Eemalt hästi silmatorkavad harilikud käoraamatud on samuti õitsemist alustanud avatud kohtades

Sõltuvalt varjulisusest on teel õitsengustaadiumisse tüüpiline jaanipäeva-aegne liik soohiilakas

Haruldane punane tolmpea hakkab vaatajatel oma esimesi suuri õisi näitama

Maikuus algas orhideede õitsemine, mis kestab sõltuvalt aastast kuni septembrini. Eesti linnades on seni leitud 24 erinevat looduslikku orhideeliiki, millest 10 kuulub II ja 14 liiki III kaitsekategooriasse.

MTÜ Käoraamat kutsub sel aastal kaardistama Eesti linnades kasvavaid

orhideesid: LINK

loe edasi

Käpaliste õitseaeg

Looduskalender — Mon, 26 May 2014 07:10:10 +0000

Nädalavahetusel pildistas ja kommenteerib Rainar Kurbel

Eestis leiduvaid "käppasid" on praegu võimalik õitsemas kohata - arukäppa, jumalakäppa, tõmmu käppa (varajane vorm) ja ka halli käppa...

Arukäpp Orchis morio

Jumalakäpp Orchis mascula

Hall käpp Orchis militaris

Arukäpp on nimetatutest esimene õitseja, kuigi kohe tihedalt kannul on jumalakäpad. Haruldast arukäppa võib kohata praegusel ajal vaid Lääne-Saaremaal.

Arukäpp oma iseloomulike roheliste triipudega õiekattelehtedel

Jumalakäpp on võrreldes arukäpaga laiemalt levinud mandril, vaid Kesk- ja Lõuna-Eestis kuulub ta äärmiselt haruldaste liikide hulka. Mujalgi pole teda palju, õigustatult on ta 2-se kaitsekategooria alune liik. Lääne-Eesti ja saarte loopealsetel hakkab õitsema isegi kaks - kolm nädalat varem, kui mõnedes kohtades mandri-Eestis.

Jumalakäpad päikesepaistelisel loopealsel. Nende violetjas - lillakad õied on hästi silmatorkavad

Halli käppa võib praegu õitsemas kohata pigem saartel ja Eesti lääneosas, sealgi vaid avatud kohtades. Kui sama kraavi lõunanõlval taimed õitsesid, siis põhjapoolsel kaldal olid alles pungad lehtede vahelt välja punnitamas.

Hall käpp lõunapäikesele avatud kraavikaldal

Muuseas miks on halli käpa nimes viide värvile "hall", kuigi tegelikult on ta ju õied punakad?

... sest eestikeelset nime pannes leiti, et pooleldi avanenud õisik on eemalt vaadates halli värvi

Pole just kuigi sage juhtum, kus hall käpp ja jumalakäpp korraga samas kohas õitsevad.

"Vennad käpad" (Orchis militaris) e hall käpp (vasakul) ja Orchis mascula e jumalakäpp paremal

loe edasi

Loodusmuuseumis räägitakse orhideedest

Looduskalender — Wed, 21 May 2014 07:10:10 +0000

Osalema kutsub Eesti Loodusmuuseum, mis asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a.

Foto: Arne Ader

Hall käpp

Neljapäeval, 22. mail, kell 18.00 ootame kõiki loodushuvilisi „Öökulli akadeemia“ loodusõhtule, kus orhideede- ja puudeuurija Olev Abner räägib teemal „Inimlembid ja inimpõlgurid käpaliste hulgas“.

Millest tuleb juttu? Maikuu on Eestis orhideede hooaja algus. Et vahetult kohtuda kodumaiste orhideede ehk käpalistega, tuleb teada nende kasvupaiku. Kuigi paljud meie käpalised on tugevalt seotud seentega ja valivad eluks kindlatele tingimustele vastavad paigad, ei pelga kõik neist inimese asustust. Mõningad liigid elavad ka linnas kasutades inimese tekitatud pinnavorme ja kohale toodud substraati. Nii võib koduaeda sattuda suur käopõll, aga ka laialehine neiuvaip. Pikemat aega arendust ootava vundamendiaugu võib hõivata balti sõrmkäpp. Seosed inimesega on käpalistel siiski keerulised ja olenevad maakasutusest.

Loodusõhtule pääseb muuseumipiletiga – täiskasvanud 3 eurot, õpilased alates 9. eluaastast, üliõpilased ja pensionärid 2 eurot.

www.loodusmuusem.ee

tel 6411 739, 5258 569

Eesti Loodusmuuseum

Lai 29A, 10133, Tallinn

loe edasi

Linnade orhideerikkuse kaardistamine

Looduskalender — Thu, 15 May 2014 20:10:18 +0000

MTÜ Käoraamat kutsub osalema

Pildistanud Rainar Kurbel

Öövilge Tallinnas

MTÜ Käoraamat kutsub sel aastal kaardistama Eesti linnades kasvavaid orhideesid eesmärgiga täiendada teadmisi Eesti linnade elurikkuse kohta ning hoidma meie loodusväärtusi.

Maikuus algab Eestis orhideede õitsemine, mis kestab sõltuvalt aastast kuni septembrini. Eesti linnades on seni leitud 24 erinevat looduslikku orhideeliiki, millest 10 kuulub II ja 14 liiki III kaitsekategooriasse.

Kokku on seni teada orhideesid vaid 19s linnas 47st ja linnade loendit näed

siit: LINK

Kõdu-koralljuur ja taustal hallid käpad Paldiskis (Pakril)

Kõik loodushuvilised, kes soovivad orhideede otsimisest linnades osa võtta, peavad oma vaatlused sisestama Loodusvaatluste andmebaasi: LINK

hiljemalt 20.08.2014. Parimatele auhinnad!

Kirja tuleb panna kõik vaatlused vastavalt Loodusvaatluste andmebaasi nõuetele ning soovitavalt lisada fotod taimest ja õisikust (see on vajalik määramise kontrollimiseks). Palume kirja panna ka taimede arvu, kas täpse loenduse tulemusena või hinnanguna massilisema esinemise korral. Arvesse lähevad vaid linna administratiivpiirides sisestatud orhideevaatlused, sõltumata kas on tegu uute või juba teadaolevate kohtadega. Kui vaatlusi tehakse koos, siis palume vaatluse sissekandjal märkida kaasvaatleja(d), et vältida sama vaatluse korduvsisestusi ning siduda vaatlus ka nende nimega.

Arvestust parimate väljaselgitamisel tehakse vaatlejate põhiselt.

Hall käpp Tallinnas

Jooksvat ülevaadet innukamatest leidjatest, huvitavamatest leidudest ning uute „orhideelinnade“ lisandumisest saab lugeda internetis MTÜ Käoraamat Facebook’i lehelt, kus kuu aja jooksul peale võistluse lõppu avaldatakse kokkuvõtted ja kuulutatakse välja auhindade saajad.

Tuletame meelde, et kõik Eestis looduslikult kasvavad orhideed on looduskaitse all!

MTÜ Käoraamat Facebook’i leht - LINK

Rohekas käokeel Tallinnas

loe edasi

Kuldkingade kasvukiirendus

Looduskalender — Mon, 12 May 2014 19:22:22 +0000

Kirjutas ja pildistas Rainar Kurbel, MTÜ Käoraamat

Kaunis kuldking Cypripedium calceolus

Aprilli lõpp ja mai algus olid väga külmad üle kogu Eesti, see aeglustas silmnähtavalt looduse normaalset kevadist arengutempot. Sealhulgas ka orhideede oma. Alljärgnev pildiseeria illustreerib seda parimal moel. Esimene pilt (vasak) on tehtud 27-ndal aprillil ja kuldkinga võsu kõrguseks mõõtsin 6cm. Järgmine pilt (keskmine) on tehtud 8-nda mai hommikul ja kõrguseks ligikaudu 10cm. Seega kasv 11 päevaga vaid 4cm! Viimane pilt (parem) on aga vaid päev hiljem 9-nda mai hommikul ja kõrguseks juba 12cm. Ehk nüüd kõigest ühe päevaga 2cm juurde. Sellise kiirenduse päästsid paisu tagant valla soojad ööd (7-9 kraadi) ja piisavalt vihma.

Tavaline kuldkinga õitsemise aeg on mai lõpus või juuni esimeses pooles ja keskmiseks kõrguseks õitsedes 40-50cm. Kuna vaid paarkümmend päeva ongi veel õitsemiseni jäänud ja loodus üritab kaotatut tasa teha, siis kasvukiirus 2cm/päevas polegi midagi erilist, vaid täitsa normaalne graafikus püsimiseks.

loe edasi

Haldjakingadest

Looduskalender — Thu, 08 May 2014 08:11:11 +0000

Pildistas ja kirjutas Rainar Kurbel, MTÜ Käoraamat

Peipsi lähistel on juba nädala jagu õitsenud põhjamaade orhideepärli nime vääriv haldjaking

Haldjaking, vanema nimega kalüpso Calypso bulbosa

Meie vaatevinklist asub tema leiukoht paraku Venemaa pool Peipsit, kuid kõigest sadakond kilomeetrit Virumaa piirist ida poole! Tegemist on selgelt põhja taanduva piirkondliku reliktiga. Meie põhjamaisel laiuskraadil on haldjaking orhideedest konkurentsitult esimene õitseja. Edestades Eestist sajandi jagu tagasi kadunud (praegu Ahvenamaal ja Gotlandil end hästi tundvat) leeder-sõrmkäppa ja Eesti esimesi õitsejaid arukäppa ning jumalakäppa sõltuvalt aastast ning ilmast vähemalt nädala kuni isegi mitme nädala jagu. Tihti on nõnda, et kui päikesele avatud kasvukohas esimesed haldjakingad juba õitsevad, on varjulisemad metsaalused ning põhjanõlvad veel lumised.

Välja näevad meie metsadele sarnaselt, kuid mitte kõigi liikidega

Kasvukohaks samblane kuuse-männi segamets. Kõrvuti õitses näsiniin, viimased sinililled ja valged ülased. Metsaaluse põõsarinde moodustasid hiirekõrvus kuslapuud, magesõstrad, pihlakad - kas ei tundu kuidagi kodune ja tuttav.

Haldjakinga peamine levila Soomes on Kuusamo-Rovaniemi joonel, Rootsiski vaid kaugemas põhjaosas. Need ongi ainsad Euroopa riigid, kus seda eurodirektiiviga kaitstavat liiki leidub ja ka leitud on. Lisaks esineb haldjakinga Venemaal, Karjalast ja Koola poolsaarest Siberini. Muidugi mitte lausaliselt ning sealgi on ta rangelt "Punases Raamatus". Eestis pole haldjakinga kohta kunagi mingeid leiuandmeid olnud.

Iseloomulik sinakas-rohekas ja taime ainus leht on talihaljas

loe edasi