Foto: Arne Ader
Metsisekana
Pärast pikka retkepäeva saunalaval mõtteid mõlgutades jõudsin arusaamisele, et kui ma nüüd kohe Ida-Virumaale
rabapüü retkele ei lähe, siis järgmine võimalus võib alles ei tea millal tulla. Ilmaprognoos oli just veidi paremaks muutunud ja otsustasin juhust kasutada. Paar tundi magamist ja olingi soo servas platsis. Ilm oli tõesti hea – selge ja vaikne. Rabapüü lasi ennast aga oodata. Oli ikka päris pikalt passimist, kuni lõpuks päiksetõusu paiku üks püü paar korda omapärase mängulaulu kuuldavale tõi. Mõned aastad tagasi sai ligemale poole tunni jooksul mitme linnu kontserti kuulatud. Nüüd jäi see esitus natuke lahjaks, aga järjekordne linnuliik sai kirja. Kokku on minu 2012.a nimekirjas nüüd
164 linnuliiki.
Kavas oli hommikul ka veidi rähniseiret teha, aga kuna soost välja tulles maoli maha lendasin ja kenakesti märjaks sain, siis läks see tahtmine siiski üle. Aga, noh, kõigest ühe tunni jooksul
rabapüüd kuulda, kahte
metsist ja
laanepüüd ning suuremat portsu
tetri tegutsemas näha, pole just mitte paha tulemus. Kõiki meie metsakanalisi polegi ma ühe retke käigus vist varem kirja saanud.
Aga retkepäev venis lõpuks väga pikaks. Südaööks olin Tartu kaudu juba Saaremaale jõudnud. Hommikul on kavas Sõrve poolsaarel natuke ringi vaadata.