looduskalender.ee

 

Krabiämblik ootab saaki (foto Urmas Tartes)

 

Mutukad, sitikad ja teised elajad ehk Väike mutukate välimääraja.

Suvel on meie ümber alati palju igasuguseid mutukaid. Sõltumata sellest, kas näeme armsamale kingitud lillekimbust välja vaatamas krabiämblikku, metsarajal jooksvat liivikat või veepinnal liuglevat vesivaksikut, nimetame liigutavaid pisikesi olendeid ikka mingiks mutukaks.

Eriti palju mutukaid näeme jaaniõhtul, sest siis on inimestel aega igapäevategemistest looduses pisut hinge tõmmata.

 

Metsaliivikas (foto Urmas Tartes)

 

Mutukate välimääraja

Alustage määramistabeli esimesest punktist. Võrrelge punktis toodud väiteid leitud mutukaga. Kui väide sobib mutuka tunnusega, minge tabelis punkti juurde, kuhu juhatab sobiva väite lõpus toodud number või tekst. Kui sobivat väidet ei leia, siis alustage määramist uuesti esimesest punktist.

Millest siis räägivad väikesest kiirvälimäärajast saadud vastused?

Putukas

Tavaliselt tuleb ta meie juurde lennates, sest tal on tiivad. Alati ei pruugi putukas lennata. On putukaid, kellel tiibu üldse ei ole. Mõni tiibadega putukas, näiteks jooksik, lendab väga harva. Sellised putukad ronivad rohus või jooksevad maapinnal.

 

Sõmerjooksik (A. Ader)

 

Kui putukas ei lenda, siis jalgade arv on kindlamaid tunnuseid tema äratundmiseks. Jalgade arvu - 6 - järgi nimetatakse putukaid ka heksapoodideks (kreeka keeles hexa - kuus, poda - jalg).

Kui kuus jagada kahega, saame 3, mis on putukale samuti oluline number. Putuka keha jaguneb kolmeks osaks - pea, rindmik ja tagakeha. Peas asuvad silmad, tundlad ja suu. Rindmiku küljes asuvad tiivad ja jalad. Kuigi tagakeha on putuka suurim kehaosa, pole tema küljes väljast tavaliselt midagi näha. Tagakeha sees toimuvad olulised eluprotsessid, näiteks toidu seedimine ja sugurakkude tootmine.

 

Ämblik koob võrku (U. Tartes)

 

Ämblik

Ämblik koosneb kahest omavahel ühendatud ümarast või ka ovaalsest pallist. Esimest, väiksemat palli nimetatakse pearindmikuks. Selle eesotsas asuvad kaheksa silma ja suu. Pearindmiku alaküljele kinnitub 8 jalga. Tagumine, suurem pall on tagakeha. Tagakeha tipus asuvad võrgunäärmed, millest väljutatakse võrguniiti. Kui oksal ronivat ämblikku ehmatada, siis ta tavaliselt ei kuku kohe maha, vaid jääb võrguniidi külge rippuma.

 

Jaanimardikas helendab (U. Tartes)

 

Jaanimardikas

Helendavad loomad on looduses haruldased. Tore, et lisaks lõkkesädemetele rõõmustab meiegi suveöid pisikese valgustäpikese kuma. Helendab emane jaanimardikas, kellel tiibasid pole, kuid on kuus jalga - seega putukas mis putukas.

 

Lisa nr. 4

Kõigi märkide järgi on teil just õige aeg sõnajalaõit otsima minna