looduskalender.ee

 

Laululuiged rändavad

 

Väikeluik

Cygnus columbianus

 

Laululuik

Cygnus cygnus

 

Kühmnokk – luik

Cygnus olor

 

Luiged lähevad, ikka lähevad, kui ilmad veidi talvisemad.

 

Väikeluiged peavad oma rändepeatust meil oktoobrikuust alates ja novembri pooleks on tavaliselt viimased rändurid lahkunud.  Oma penikeele või mändvetika risoomi saavad nad kätte veidi üle  poolemeetrisest veest ja sügisesed veetaseme muutused on rannikumeres päris suured. Talvitusalad jäävad Hollandi, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa ja Taani märgaladele, poldritele või põllumaadele. Vaid mõned kümned jäävad koos laululuikedega meie vetesse talvituma.

 

Laululuikede äraränne jääb mõned nädalad hilisemasse aega ja põhjapoolt tulevaid ülelendajaid näeme veel detsembriski. Talvitusalad on samad, mis väikeluikedel. Laululuiged on meil tavalised talvitujad, peamiselt Põhja – Eestis ja Lääne - Saaremaal. Sõltub talve karmusest või jääoludest kõigub talvitujate arv. Pehmemate talvedega talvitub meie vetes pea tuhat laululuike, karmide olude puhul paarsada.

 

Kõige tuntuma – kühmnokk - luige sügisene läbiränne lõpeb detsembris, kui jäätuma hakkavad madalad merelahed. Suuremaid koondumisi märkame Lääne – ja Põhja - Eesti rannikul ning aasta – aastalt üha enam Peipsi järvel kuhu koonduvad kirde ja ida poolsed rändurid. Talvitusalad jäävad Läänemere lõunaosasse: Rootsi, Taani, Poola, Saksamaale, Madalmaadesse, aga ka Suurbritanniasse.

 

Meie arvukaim kühmnokk - luige talvitusala on Loode – Saaremaal, Küdema lahes kus talvitujaid üle paari tuhande linnu. Hulgaliselt jagub talvitujaid lisaks Saaremaa vetele, Soome lahe rannikule.

 

1993. aastal jäi meile talvituma vist maksimaalne arv kühmnokk – luiki, 12 000 isendit. Möödunud aasta karm talv viitas ilmekalt, et selline rännukihu vähenemine on lindude jaoks päris probleemne.