looduskalender.ee

 

Tartu Toomemäe pesapaikadele on saabunud esimesed künnivaresed

 

 

Seal, kus künnivareste kolooniad pesitsevad, on saabunuid juba märgata ehk siis Lõuna - Eestis. Talvitujaid on märkimisväärselt vähe. Varast saabumist võib osaliselt seletada heade pesapaikade nappusega koloonias. Eks hilinejatele jäävad pesitsuseks äärealad, kus ohtusid kindlasti enam.

 

Kolooniates hakkab pesade kohendamine ja õiendamine varsti pihta. Mis sellest, et pesitsemine algab aprillis. Veidi suuremad isaslinnud tassivad pesamaterjali või „näppavad“ vajalikku naabri omast. Emaslind on pesarajaja ja samuti valvur, et keegi rajatist üle ei „lööks“. Kerge arvata, et sellisel tegevusel on konfliktne iseloom, mis nõuab häälekat lahendamist.

 

Mingi aeg märkame, et koloonia on lindudest tühi. Toituma lennatakse nagu „üks mees“, ju on keegi kogenum midagi söödavat avastanud. Koloonia elu on inimesi häiriv, kuid põnev jälgida.

 

Meie päriselanikest hallvarestest on künnivaresed kröömikese väiksemad. Ränduritel on saledam keha, pikemad tiivad ja mitte nii loperdav lennupilt. Sulestik on must, päikese käes metalse läikega, jalas on puhvidega püksid. Nokk on tugev, heleda tüvikuga. Vanalindudel on nokatüvik „paljas“, noorlindudel kuni teise suveni kaetud harjassulgedega.

 

Saabunud künnivareste sabas pidi olema seitse nädalat talve, nõnda rehkendati aastakümnend  tagasi. Vaatame, kuidas künnilindude ennustusega jääb? Aasta – aastalt on nende saabumine varasemaks muutunud.