Video: LINK

Rein Marani autorifilm.

Rein Maran, Alo Lõhmuse kirja pandud raamatus „Ööbikut ei tohi petta“:

„Otsustasime filmi haarata ka nastiku ja vaskussi. Tükk aega mõtlesime, kas ja kui palju tuua sisse sisalikke. Üles võetud oli neid juba küll. Püüdsime muuta rästiku elamise ja olemise inimlikult tajutavaks, siduda teda Eestimaa kui säärasega. Mingil määral tuli see vist ka välja.

Filmi sai nimme sisse toodud selliseid stseene, mis ontlikusse filmi kuigi hästi ei sobi. Ma pean silmas konnasöömise stseeni. Inimese positsioonilt vaadates on mürgine rästik palju õilsam kui mürgita nastik. Rästik tuleb, hiilib saagile märkamatult juurde nagu nähtamatu surm, teeb oma mürgisüsti ja läheb ära. Tükk maad eemale. Ta tuleb tagasi alles siis, kui ohver on surnud, ja hakkab teda siis neelama. Ja alustab tingimata peast. Samal ajal nastik on tüüpiline jahipidaja. Ta on kiire, tunduvalt kiirem kui rästik. Nastik on universaalne. Rästik ei taha vette minna, aga nastik ujub vees hea meelega, sukeldub, püüab isegi kalu – rabab kõike, mis liigub…“