Harilik saarmas         Lutra lutra

Saarmas kuulub meie looduse põlisliikide hulka ning on kaitsealune imetaja.

Olles hea kuulmise ja haistmisega, eristab loom hästi liikuvaid objekte nii vees, kui maal. Seevastu liikumatult jõekaldal istuvat vaatlejat ei pruugi loom märgata. Tegu on äärmiselt liikuva loomaga, keda uurijatelgi raske jälgida.

Koelmukaamera püsijälgijad juba teavad, et saarmas ei tegutse pikka aega samas „jahipiirkonnas“. Koelmul lastakse rahuneda ning uuesti ilmutakse välja mõne aja möödudes. Tuulised ilmad ja veevirvendus võimaldavad edukalt rünnata kudemisel ettevaatuse kaotanud forelle.

Saarmate arvukus on olnud aegade jooksul väga kõikuv: möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate madalseisus hinnati nende arvukust vaid poolele tuhandele isendile, aga tänaseks on arvukus umbes kolmekordseks suurenenud. Vahepealse arvukuse languse põhjusteks arvatakse nii keskkonnamürke ning intensiivset küttimist.

Saarma arvukuse suurenemine vähendab ilmselt omakorda võõrliigi mingi ehk ameerika naaritsa arvukust sest tugevam saarmas tõrjub häbematu konkurendi oma territooriumilt välja. Muutused looduses ei toimu kärmelt vaid ajapikku.

Saarma elukorraldust tutvustame lähipäevil.