Neljapäeval avati aasta loomale pühendatud fotonäitus "Metsakiisu salarajad" RMK Tallinna kontori fuajees, kus auhindu jagati kuuele fotole. 

Kuuendat aastat toimuva fotovõistluse eesmärgiks on esile tõsta tegevusjälgede pilte kenade loomaportreede kõrval. Peamine oli kokku saada hariv näitus, mis aasta looma elutegevust iseloomustaks.

Aasta looma meeskond tõstis esile Mario Lõhmuse pildiseeria, mille peal oli söödamaja juures kitse luurav ilves. Ilves on seal valvel nagu kass.

Rajakaamerasse püütud haruldane foto: pildile on jäänud hetk, mil ilves varitseb söödaplatsil metskitse, kes pahaaimamatult sõimele ligineb. Kas ilves kitse ka murdis, selgub fotovõistluse avamisel!
Foto autor: Mairo Lõhmus

Neljapäeval, 25. oktoobril kell 16.00 ootame RMK Tallinna kontori aatriumisse aasta looma fotonäituse "Metsakiisu salarajad" avamisele.

Ilvese julgad, mida looduses näed harva - metsakass kraabib neile enamasti lund või pinnast peale. Ekskremente leides ära neid aga palja käega puutu.
Foto: Aive Sepp

Silmside. Ilves jälgib meid stoilise rahuga.
Fotod: Remo Savisaar

Ühel kargel aprillikuu päeval toimetasin kodulähedases metsas, jälgides seal isase käblikuhärra tegemisi. Päikeseloojanguni oli jäänud mõned tunnid. Sellel kevadisel ajal otsisin ma ka aktiivselt pildistamiseks sobivaid händkaku pesi. Et seltsis on toredam, helistasin sõbrale ja kutsusin ta metsaretkele kaasa – otsime koos, nii on lihtsam!

Luuletuste kirjutamisel võib abiks olla külaskäik Elistvere loomaparki, kus praegu sirgub kolm ilvesekutsikat. Luulevõistluse parimad viime aga metsa  - preemiaks on retk metsikute ilveste elupaikadesse koos loodusfotograaf Remo Savisaarega.
Foto: Tarmo Mikussaar

Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee kutsuvad taas koolilapsi osalema aasta looma teemalisel luulevõistlusel. Ilvese teemalist loomingut on esitama oodatud kõik huvilised algklassidest gümnaasiumi lõpetajateni ning parimaid kirjutajaid premeeritakse auhinnaretkega ilvese elupaikadesse.

Ilves peseb.
Foto: Tarmo Mikussaar

Augustis tehtud video ilvesepoegadest, kes lisaks emapiima imemisele ka juba liha närisid.
Videod: Tarmo Mikussaar

Händkaku sulekuub on helehall ning piki tema sulgi jooksevad tumedad pruunid viirud.
Fotod: Remo Savisaar

Kõige sagedamini satub ilves kuulma ja nägema meie metsade kaht põhilist kakulist – värb- ja händkakku. Viimase kohtamiseks on minu arvates parim aeg septembrist-märtsini. 

Eelmisel korral tutvustasin värbkakku, sellel korral on järg händkaku käes, kes on meie metsamassiivide üks levinumaid kakulisi ja kes eelistab pesitsemisks suuremaid ja vanemaid metsi. Händkaku sulekuub on helehall ning piki tema sulgi jooksevad tumedad pruunid viirud. Segi võib teda ajada vaid kodukakuga, kuid händkakk on suguvennast suurem, heledam ja ka tema saba on pikem. Just pikema saba tõttu on ta nimeks händkakk, rahvakeeli ka sabakakk. Mõõtmetelt on ta ronga suurune, kuid puhevil olekus näib suurem.

Peale olukorra kontrollimist järgneb ilveseemale ka noor ilves, kevadine kutsikas.
Fotod: Kalmer Lehepuu

Värbkakk on leevikese mõõtu, Euroopa väiksem kakuline.
Foto: Remo Savisaar

Kõige sagedamini satub ilves kuulma ja nägema meie metsade kaht põhilist kakulist – värb- ja händkakku. Tutvustaksin teile täna neist esimest, värbkakku. Tema on meie ja kogu Euroopa väiksem kakuline. Mulle meeldib öelda, et ta on leevikese mõõtu linnuke, sest just nii väike ta ongi!