Sokud ja üks kits mahlakuu keskel 2017. Ühel sokul on sarv juba paljas. Kasukad on veel talvekarvas ja sobivad hästi kevadpalja maastikuga.

Talv, mis seekord oli õnneks metskitsedel kerge taluda, on läbi saanud ja loomad heas seisus. Algavad kevadised toimetused. Sokkudel on vaja oma äsjavalminud sarved töökorda seada ja kõik metskitsed oma soole vaatamata peavad talverüü suvise vastu vahetama.
Sarvede puhastamine kestab kirjanduse andmeil vaid mõne tunni ja siis on nad valmis. Osadel sokkudel on tänase seisuga sarved juba puhastatud, paljudel veel karvased. Ka neist peaks valdav enamus hiljemalt mai keskpaigaks viimistletud peaehet omama. Üksikutel põduratel läheb veel kauem aega. Vahetult pärast ümbritsevast nahast vabanemist on sarved heledad ja veritsevad. Tumedama värvuse omandavad need hiljem, siis kui neid on juba sihipäraselt kasutatud: territooriumi märgistamiseks vastu puid ja põõsaid hõõrutud. Sarvedega puid ja põõsaid sasides ning sõraga maad kraapides jäetakse tüvedele ja maapinnale ka otsmikul ning sõrgade vahel paiknevate näärmete eritist, mis toimib lõhnamärgina. Talvepoolaastal oma sookaaslastesse tolerantselt suhtunud sokud muutuvad võitlushimulisteks ja ei talu enam teisi samasuguseid oma territooriumil.
Karvavahetus on pikem protsess, mis algab noorematel aprillis, vanematel mais ja kestab juuni alguse-keskpaigani. Kõigepealt värvuvad punakaks pea, kael ja jalad. Üldiselt juhib seda protsessi valguspäeva pikkus, aga mingil määral mõjutab karvavahetuse algust ja kulgu ka ilmastik. Külma talve ja kevade puhul võib see protsess ka hiljem alata ja kauem kesta.
Kuna karvavahetus algab varem noortel, sarvede puhastamine vanematel metskitsedel, on puhaste/valmis sarvedega talvekarvas sokk üldjuhul keskealine või vanem, karvaste sarvedega suvekarvas sokk aga noor. Haigel loomal viibib nii sarvede areng kui karvavahetuse kulg.

Tiit Randveer