Harilik katkujuur            Petasites hybridus

Paiselehega, mida kõik tunnevad õitseb samaaegselt silmahakkav, aga suht harvaesinev harilik katkujuur.

Kus me looduses taime võime leida? Katkujuur eelistab toitaineterikast, savikat ja niisket kasvukohta: seega veekogude kaldaalad samuti kraavi- või tiigiperved, aga taim on jõudnud ka mererannikule. Kus veel: näiteks vanade parkide niiskemates osades.

Suht vähelevinud harilik katkujuur on meie loodusesse „tulnukas“, kodumaaks Uus-Meremaa. Levikule aitasid kaasa keskaegsed kloostrid, kus katkujuurt kasvatati ravimtaimena, et taime lehtedest ja risoomidest valmistatud ravimiga põetada katku- ja langetõbiseid.

Hariliku katkujuure muudavad silmatorkavaks valkjalt purpurpunakad korvõisikutest koosnevad liitõisikud, aga punaka varjundiga on ka õisiku vars.

Nektarimaijad putukad külastavad katkujuurt meelsasti.

Õitseval taimel me lehti ei märka. Õitsemise lõppedes, viljade valmimise aegu hakkavad taimel kasvama tumerohelised juurmised lehed ning mida suve poole, seda lopsakamaks nad muutuvad ehk lehepikkus võib viljakates kasvukohtades küündida pea meetrini.

Katkujuured