Noored looduskaitsjad Toris

Soomaa noored looduskaitsjad võõrustasid aprillikuu teisel nädalavahetusel sõpru Alutaguse rahvuspargist. Kaugelt saabunutele oli esmamulje Soomaast kui vesisest, auklike kruusateedega üksildasevõitu paigast. Kahe päeva jooksul avanesid nii noored, kui kohalik elu-olu.

Soomaa ja Alutaguse noorte esimene ülesanne oli tutvumine Koprarajaga. Koprarajale olid üles seatud soid puudutavad ülesanded. Soo kui elukooslus ühendab Soomaad ja Alutagust. Seejärel prooviti ära Soomaa piirkonnale omane sillatüüp Jõesuu rippsillal üle Pärnu jõe.

Kausid

Esimene päev lõppes looduslikest vahenditest meisterdamisega. Lihavõttepühade tähistamiseks tegi iga osaleja Stella Martsoo juhendamisel kaseokstest punutud kausikese, mille sisse vormis samblapallid. Stella oli eelnevalt kogunud kaseoksad ühel raielangil maas olnud puudelt ning samblatordid pargi alt, mis tuulega pargipuudelt maha kukkunud.

Järgmine päikeseline hommik lubas teha väikese jalutuskäigu Pärnu jõe äärses Tori põrgus. Uudistati kesk-devoni liivakivipaljandit ning piiluti põrgukoobastesse. Seejärel võeti siht Saarisoo tallu lootsikumeistri Aivar Ruukeli juurde. Aivari eestvedamisel käidi metsas haavapuid üle vaatamas. Sai selgeks, milliste tunnuste järgi hinnata, kas tegemist on ühepuulootsiku meisterdamiseks sobiva puuga. Noored tegid ka algust lootsiku ehitusega, koorides mahasaetud haavatüve. Samuti oli võimalik proovida haavast tehtud ühepuulootsiku haabjaga sõitmist Navesti jõel. Veevool oli üsna tugev. Nii tohtis sõuda vaid ülesvoolu, et mitte vooluga kaasa kanduda.

Edasi viis teekond Hüpassaarde. Helilooja Mart Saare majamuuseum juba ootas noorte abikäsi: lammaste kaitseaed vajas korrastamist ning puhastamist aia külge kinnitatud peletuslintidest. Tänutäheks tutvustas majamuuseumi järelvaataja Kalle Jaaniste noortele maja, lasi kõlada Mart Saare heliloomingul ning mängis helilooja-aegset koduorelit.

Haava koorimine

Soomaa ja Alutaguse ühine noorte looduskaitsjate laager kujunes lisaks piirkonna looduse ja kultuuri tundmaõppimisele ka toredaks keelekümbluslaagriks. Nii mõnigi eesti keelt emakeelena rääkiv noor tõdes, et õppis nende kahe päeva jooksul rohkem vene keele sõnu kui koolis viimaste aastatega.