Aasta loom siil

Aasta loom 2026 siil

2026. aasta loomaks Eestis valiti siil. Siit leiad kõik siililood.

 

Siiliaasta avamine loomaaias

Avapilt
Sisu
 
Aasta looma valimine Eestis oli mullu lahkunud Looduskalender.ee looja Gennadi Skromnovi teene, kes soovitas sarnaselt aasta linnuga pöörata ühe aastaringi jooksul erilist tähelepanu ühele loomaliigile. Neljajalgsete puhul kipub ju olema nii, et enamasti kuuleme lugusid eksootilistest loomadest nagu lõvid või sipelgasiilid, aga oma siilid ja saarmad jäävad kõrvale. 
Alates 2013. aastast hakati valimisega järjepidevalt tegelema ning esimeseks aasta loomaks sai hunt. Tänu aasta jooksul osutatud tähelepanule ja teavitustööle sai konflikte põhjustava looma pingeid ühiskonnas küllaltki edukalt maha võetud, nõnda et 5 aastat hiljem õnnestus susi lausa rahvusloomaks valida. 
 
Tänavune siiliaasta keskendub kahele kohalikule siililiigile, vähem küll kaelussiilile, keda ongi looduses harva näha (teadaolevalt vaid Lõuna-Eestis).

Šveitslased muretsevad oma siili pärast

Avapilt
Sisu

 

Ka Šveitsi aasta loom 2026 on siil, täpsemalt harilik siil ehk Erinaceus europaeus. Tuletame meelde, et Eestis kannavad aasta looma tiitlit mõlemad kohalikud siilid ehk nii harilik siil Erinaceus europaeus kui ka kaelussiil Erinaceus roumanicus. Šveitsis elab seevastu ainult harilik siil. Lätis, kus elab samuti kaks siililiiki, olid mõlemad okaskerad aasta loomaks mullu ehk 2025. aastal. 

Levikukaartidelt on huvitav näha, kuidas hariliku siili levilal Euroopas on „auk“ see – Lõuna-Lätis lõpeb areaal kuni Poola läänepoolse osani, kust siis pärast seda algab taas. Vahepealsel alal – Lõuna-Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Balkanini ja Valgevenest Venemaa poole – tunneb end hästi just Eestis haruldasem kaelussiil.

 

Aasta loom 2026 on siil, eestlaste lemmik

Avapilt
Sisu
Siile armastavad eestlased ja ka paljud teised rahvad, kuna nad toovad ju inimesele aiapidamisel kasu ja muidu toredad vaadata. 
Foto: Tarmo Mikussaar
 
Paljud ei tea ka, et väikeses Eestis elab lausa kahte liiki siile. Kalevipoja ajal liikus ringi justkui üks siil, samuti õpetati nii vanasti ka koolis. See tähendab, et teine liik avastati alles paarikümne aasta eest, sest pealiskaudsel vaatlusel on meie kaks siililiiki, harilik siil (Erinaceus europaeus) ja kaelussiil (Erinaceus roumanicus), väga sarnased. Neid hakati geneetiliste uuringute ja liikide erinevate väliste tunnuste põhjal kaheks eraldi liigiks pidama alles sajandivahetuse paiku, avastati veidi varem.
RSS voog: Aasta loom siil - asu jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.