Saastnas šaakalikaamera ees on kaks halljänest (Lepus europaeus) käinud sihipäraselt juba mitmel õhtul ja ööl, nad oleks justkui surmapõlgurid, kellele ei lähe korda šaakalite ega rebaste lähedus.

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

Kui novembri alul paistsid šaakalid veel välja üpris „kõhnad“, siis eileöises videos näevad loomad välja hästitoidetud ja täitsa ümarad vastses talvekasukas.

Hoolimata ahvatlusest ei hooli ettevaatlikud loomad peibutistest sest liigi geneetilises mälus on mälestused, kuidas neid on peibutistele lisatud mürkidega põlistel asualadel hävitatud.

Šaakalikaamera asukohavalikuga on tõesti hästi läinud, senini ei ole möödunud veel päevagi, kus šaakalid poleks sattunud kordagi kaameravälja. Näib, et kaamera paikneb loomade raja ääres, millel nad patrullivad ööpäeva jooksul mitmeid kordi. Kui šaakalid vaateväljast kaovad on üsna pea platsis rebased ja vastupidi, nõnda nad siin pimedas “saevad.” Väike maius kivi taga pakub neile huvi ja aitab muidugi elukatel siin pisutki kauem paigal püsida. 

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

Suhteliselt uus loom meie looduses: 2011 aastal alles arvati neid meil olevat ja 2012. aastal ka esimene loom Matsalus piirkonna kütiti.

Oma põlistel elualadel hinnatakse šaakalite kollektiivsust ja nutikust, hoolimata sellest, et nad põhjustavad ümbruskonnale märgatavat kahju.

Möödunud aasta sügisel, novembri alguses paigaldasime veebikaamera Metsküla randa, paika, kust umbes viie kilomeetri kaugusel saadi 2013. aastal esmakordne tõestusmaterjal hariliku šaakali (Canis aureus) esinemisest Eestis.

Seekord jätame šaakalid Metskülas isekeskis tegutsema ja meenutame, keda viie kuu jooksul kaamera ees näha sai ja kuulda võis. 

Juba kaamera paigaldamise õhtul kaikus rannal kahe šaakali halav ulg. Siinsed šaakalid häälitsevad ka ülelendavate propellerlennukite peale ja peaaegu alati pani loomad ulguma õhtune Kuressaare-Tallinn lennuk.

Paari päeva eest olid shaakalid pärast pausi liikumas Matsalu lõunakaldal

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

Pikalt polnud loomi näha ja põhjusega sest meri jääs, rannik lumevaiba peidus… Vahepealsed sulailmad andsid loomadele lootuse rannikult mingitki söögipoolist leida.

Šaakalid hoiduvad eemale huntide territooriumilt – kuigi kaamerapilti on jäänud ka üksik hunt liigub nimetatuid mererannikul harvem – hundid piiluvad ikka metsa poole.

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kuldnokad hulguvad meil pakaselistest ilmadest hoolimata ning kuni tõsisemate lumesadudeni pole neil häda kedagi.

Kanakull       Accipter gentilis

Madala, pea nullilähedase vee soolsusega Matsalu laht jäätub, näha on veel üksikuid lahvandusi kuna pinnavesi on juba kergetes miinuskraadides. Näis milliseks muutub vaatepilt homseks sest lubatakse tugevaid lõunakaare tuuli. Kühmnokk luiged liikusid Tekkiva jää eest Matsalu lahest välja.

Kanakull saabus kaamera ette täna tavapärasest pisut hiljem ja lahkus õige varsti – viimastel päevadel on ju korralikult toitutud.

Kanakull        Accipiter gentilis

Talvisel ajal on kanakullid nähtavamad ja ka arvukamad ning seda mitmel põhjusel. Suvel pesitseti metsades, seda päris peiduliselt. Mingi osa noor- ja vanalindudest rändas lõuna suunas, aga põhja- ja idapoolt on saabunuid märksa rohkem. Seega võiks talviseks arvukuseks hinnata tuhatkond lindu, aga talvine lindude loendus annab kindlasti täpsema tulemi.