Põhja-Kõrvemaa oli eelmisel sajandil kaua enamuse meie jaoks suletud ja võib juhtuda, et tulevikus on see jälle osaliselt militaartegevuste pärast kinni, kuid praegu saab igaüks sellel jääajamaastikul uidata ja segama ei tule isegi autod. Jussi järvede kant on üks vähestest kohtadest, kuhu autoga ei pääse ja sellepärast on voorte vahele tekkinud jääaja-järgsete järvede kallastel alati vaikus.

Jussi järvedeni saab Koersilla parklast. Auto saab jätta sinna, Soodla jõe äärde parklasse (koordinaadid allpool). Tegemist on parajalt pika poolepäevase matkaga, isegi piknik mahub sisse. Kogu rada on hästi märgistatud, seega lihtne jälgida.

Kui lepalodu läbitud, mida läbib muide kunagine palktee - palgid on siiamaani nähtavad, siis tuleb ületada Soodla jõgi. Vasakut kätt jäävad kunagised sillapostid, mis kandsid tankisilda - teisel pool jõge asus nõukogudeaegne laskepolügoon. Nüüd saab üle jõe kitsast puitsilda pidi, mis on parasjagu nii kitsas, et isegi ATV-dega ei saa siit üle. Teisele kaldale saavad minna vaid jalgsi- ja rattamatkajad.

Kohe algab ka suur lagendik - Jussi nõmm. Väga omapärase maastikuga lage ja künklik ala on tekkinud sõjaväe tegutsemise ajal toimunud metsapõlengutest. Siia visati ka ohtralt pomme - veel kümmekond aastat tagasi oli nii katjuušarakettide kui muude lõhkelaengute kortsus kesti näha plahvatuslehtrite servas ja põhjas, nüüd on enamus neist kadunud - kas metallikogujate poolt ära viidud või suveniirijahtijate poolt omastatud. Jah, ka eBays on olnud müügil lõhkenud nõukogude laskemoona tükke hea hinnaga.

Siiski oli ka 2017. aastal mõni tükk veel alles:

Jussi nõmm on nagu Põhja-Soome tundra või mõni kõrgmäestiku maastik - lage, kidur, künklik. Siin kasvab palju kanarbikku, kuremarju, noori kaskesid (mida kuuldavasti isegi niidetakse, et nõmm ei võsastuks) ja suuremates lohkudes kogub jõudu noor männimets. Küngastel ja nõlvadel on liivasesse pinnasesse kaevatud õppuste-kaevikuid ja pommide plahvatuslehtrid on mitu meetrit sügavad.

Jussi järvedest esimene on Mustjärv. Väikseim, aga huvitava kujuga järv on ühest servast kõrgema kaldaga. Järgmise järveni tuleb märke hoolega jälgida - Väinjärveni minnes tõustakse ühe voore harjale ja vahepeal laskutakse alla orgu. Maastik vaheldub tihedama ja hõredama metsaga, kuusiku ja kaasikuga.. 

Väinjärve äärest leiab kaks katusealust lauda ja kaks grillimiskohta. Sealt läheb ka tee otse edasi Valgejõeni, mis nüüdseks on taandunud väga kehvaks metsarajaks, mida isegi jalgsi on keeruline läbida. See tee lõpeb kunagise tankisilla juures, kust enam niisama lihtsalt üle ei saa. Sinna me Jussi järvede tiirul ei lähegi.

Matkarada aga suundub piknikuplatsilt edasi, Väinjärve tagant suurima järveni - Suurjärveni. Koprad armastavad selle kaldaid. Langetatud on päris jämedaid tüvesid. Kahe järve vahel käib kanal, aga sillast saab üle. Sama rada pidi kulgeb ka RMK Oandu-Ikla matkatee. 

Piki Pikkjärve idakaldal olevat küngast (Google Earthi andmetel ulatub see peaaegu 100 meetri kõrgusele merepinnast) jõuab lõunas asuva Kõverjärveni välja. Jälle järsud kaldad ja mudane laskumine. Kõverjärve lõunakaldal on rabaradadele tüüpiliselt laudtee, sest märjal ajal on see koht liiga vesine. Ja tagasi Linajärve juurde jõudes (siis on ring järvistus tehtud) võib peaaegu alati inimesi leida - see on kõige populaarsem järv.

Kaardid, videod ja Street View Jussi järvede matkarajast:

• Video Youtube´is (2012)
• Google Maps - vaata rada kaardilt
• Google Street View parklast Jussi nõmmele (2017)

Huvipunktid kaardil:

• SUURJARV - N59,373694 E025,726840
• PARKING - N59,360605 E025,688399
• PARKING PLACE / PARKLA STAND1 - N59,363643 E025,701410
• BRIDGE - N59,360600 E025,695327 - jalakäijate sild üle Soodla jõe
• MUSTJARV - N59,372408 E025,715992
• VAINJARV - N59,376788 E025,722502 - laagriplats katusega laudadega, grillikoht (metallist, kinnine grilliruum)
• KOVERJV - N59,366292 E025,725422 - järv, telkimiskoht, veidi märg (orus)
• WARNING - N59,362250 E025,726718 - libedavõitu laskumine järvekaldale
• PIKKJARV - N59,368745 E025,721428 laagri- ja piknikuplats

Street View vaade:

Video Jussi järvedest:

Eesti Vabariik 100 puhul kaardistab Reisijutud.com sada matkarada kaunitel Eesti maastikel. Iga rada saab kaardistatud GPS-träkiga ning salvestatud 360 kraadi fotode, tavaliste fotode, Google Street View vaadete ja kirjeldusega. Looduskalender avaldab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks uute matkaradade kirjeldused.