Hallimäe talu peremees, lambakasvataja Mart Meriste räägib Läti külalistele, et tänu karjavalvekoerte tööle neil huntidega enam probleeme pole olnud. "Kui öösel on hundid liikumas, siis on tavaline, et koer ajab karja tara kõige tagumise nurga juurde ning asetab end mets ja karja vahele ning haugub terve öö."
 

Möödunud nädalavahetusel külastas Eesti lambakasvatajaid ligi kolmkümmend Läti kolleegi, kes kahe päeva jooksul sõitsid mööda Lõuna-Eesti lambakasvatustalusid ning uurisid, kuidas toimib põhjanaabrite juures kiskjakahjude kompenseerimise süsteem. 

"Lätis puudub kiskjakahjude hüvitamise ja kahjude ennetamise süsteem nagu see on eestlastel. Tulime siia teie kogemustest õppima," ütles Dina Avotina, Läti lambakasvatajate õppereisi korraldaja. 
Kuna lõunanaabritel kompensatsioonisüsteem puudub, on neil ka vähem teadmisi sellest, millised võiksid olla kiskjakindlad lambaaiad ja kuidas kasvatada karjavalvekoeri. 

Kogemusi jagasid lambatalude peremehed-perenaised. Hallimäe talu peremees Mats Meriste soovitas lätlastel kindlasti investeerida karjavalvekoertesse, kes kaitsevad lambaid nagu oma karja liikmeid. Nagu Meriste videos räägib, elab Kesk-Aasta lambakoera väike kutsikas koos lammastega juba kolmekuuselt peale ning õpib koos villaandjatega heinagi süüa. 

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialistile Tõnu Talvile oli lätlastel esitada hulk küsimusi - kui kõrged peavad olema aiad, mis on kompensatsiooni piirnormid, millised on kohustuslikud ennetustööd. "Saime Eestis palju targemaks," kiitis Dina õppereisi kogetut. "Karjavalvekoeri kasutatakse ju ka meil, aga kiskjakahjude ennetamine ja kompenseerimine on puudulik."
Eestis on riiklikult korraldatud kiskjakahjude hüvitamist ja kahjude ennetamist juba kümmekond aastat ning kogemusi on jagada rikkalikult. Augustis käisid Eestis õppereisil Läti looduskaitsega tegelevad ametnikud, nüüd oktoobris lambakasvatajad.

Hoiame silma peal, kas Läti uus valitsus ka kiskjakahjude süsteemile hoo sisse lükkab.

Helen Arusoo