Metskits ja ilves ajuloenduses

Postitas Aasta Loom - R, 12.01.2018 - 14.45
Sisu
ilves lumel
Kas ilvese populatsioon hakkab kosuma?
Foto: Remo Savisaar
 

Zooloog Tiit Randveeri sõnul on Eesti loodusest raske leida teist sellist liikide paari, kes üksteisest samapalju sõltuks kui metskits ja ilves. Seetõttu tutvustame siinkohal Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna ajuloenduse tulemusi, mis samuti seovad omavahel ilvese ja metskitse. Inga Jõgisalu Keskkonnaagentuurist vastab küsimusele, mis see ajuloendus üldse on?

Ajuloendus toimib nagu ajujaht, kuid eesmärk on teine. Loenduse alal ehk mastis paigutatakse ajajate liin nii, et loendajate vahel oleks silmside vahemaaga ligi 20-30 meetrit, külje- ja kütiliinile pannakse vaatlejad vastavalt maastiku iseärasustele ja vaateulatusele. Vaatlejad loendavad mastist väljuvad loomad ning ajajad mastis sees endast vasakult mööduvad loomad. Loendatakse jahiulukeid. 

Ilves ja metskits

Ajuloendustega alustati 2008. aasta sügisel, kui Tipu uurimisalal käivitus rakendusuuring „Metskitse asustustihedus, elupaiga kasutus ja sesoonsed ränded”. Uuringu eesmärgiks oli täpsustada metskitse asustustihedust ja hinnata tema tõenäolist arvukust erinevate meetoditega ning anda hinnang tema elupaigakasutusele ja sesoonsetele rännetele erinevates elupaikades. Samal aastal alustati Tipu uurimisalal ka ilvese territoriaalsuse ja toitumise uuringuga. 
Ilvese kodupiirkonna suuruse kaudu saab hinnata ilveste asustustihedust, mis on oluline küttimislimiitide väljatöötamisel ning ka ilvese kiskluse mõju hindamisel. Metskits on ilvese peamine saakloom ning seetõttu on ilvese küttimise korraldamisel vajalik hinnata, kui tugevalt ilvese kisklus metskitse arvukust mõjutab. Selleks on oluline leida, kui sagedasti ilvesed metskitsi murravad. Samas sõltub ka ilvese enda populatsiooni käekäik metskitse arvukusest ning seega annab mõlema loomaliigi samaaegne jälgimine infot selle kohta, kuidas need kaks liiki teineteist mõjutavad. 
Peale metskitse arvukuse langust kahanes üsna pea ka ilvese arvukus Tipu uurimisalal, mistõttu uuringu tegevused viidi alates 2013. aastast Järvamaale ja Põlvamaale. Nüüd on plaanis jätkata taas uurimisalal, kus ilvese olukord on paranenud. Praeguseks on GPS/GSM kaelusega varustatud 18 ilvest.

 

Ajuloenduste tulemused

Ajuloenduste tulemuste järgi oli piirkonnas metskitse asustustiheduses kõrghetk 2009. aasta sügisel, millele kohe järgnes drastiline asustustiheduse langus kahel järgneval aastal.
Allpool kaks joonist metskitse asustustihedusest Tipu uurimisalal alates aastast 2008: 1. pabulaloenduste ja 2. ajuloenduste andmetel.

metskitse asutustihedues joonis 2

joonis

Oluliseks arvukuse languse põhjuseks on 2009/2010  ja 2010/2011 karmide lumeoludega talved ning suurkiskjate, eeskätt ilvese kõrge asustustihedus Tipu uurimisalal eelnevatel aastatel. Metskitse arvukus on alates 2013. aastast kasvanud. Sama trendi metskitse arvukuses Tipu uurimisalal näitavad ka pabulaloenduse tulemused. 
Lisaks metskitse arvukuse suundadele on ajuloendustega kogutud infot ka teiste ulukite kohta: peale metskitsede on ajudest väljatulnud põdrad, karud, metssead, valgejänesed, kährikkoerad, laanepüüd, metsised ja tedred. Samuti ilves, rebane, nugis ja nirk. 

 

Lisalugemist: ajuloendus Tipul 

Ajuloenduse toimumiskohaks on Edela-Eestis Viljandi ja Pärnu maakonna piiril asuv Tipu uurimisala (keskkoht: 58,30˚ N; 25,04˚ E). Viimane paikneb ligi 820 ruutkilomeetril, millest umbes 450 moodustab intensiivselt kasutatav mets ja 370 ruutkilomeetrit Soomaa rahvuspark. Põhjas jääb uurimisala osaliselt Soomaa rahvuspargi territooriumile ning lõunas valdavalt Kilingi-Nõmme jahipiirkonda, piirnedes lõunas Valga-Uulu maanteega. Kilingi-Nõmme on praegu Eestis suurim jahiala (57 201 ha), mis on jätkuvalt riigi kasutuses. 

kaart Tipu mastidest

Ajuloenduse mastid Tipu uurimisalal. Taustal näha pabulaloenduse (rohelised) ja ruutloenduse (sinised) piirkonnad ehk transektid.
 

Uurimisalal viiakse läbi erinevaid ulukibioloogilisi uuringuid, samuti kontrollitakse ja võrreldakse erinevaid ulukiseire meetodeid. Oluline on uuringute tulemuste omavaheline ühildamine, mis annab lisaväärtuse ning tihedam seirevõrk annab paremat infot. Uuringute rõhuasetus on kiskja-saakloom suhetel ning mõlema loomarühma elupaigakasutusel erinevatel aastaaegadel.
Uurimisalal on toimetatud sihikindlalt alates 2005-2006. aastast, hundi uuringutega alustati paar aastat varem. 
Uurimisalal on tihe seirevõrk erinevate seiremeetodite läbiviimiseks. Kevadel tehakse pabulaloendusi, talvel (kui on head lumeolud) jäljeloendusi ja sügisel ajuloendust. 

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.