Talv kadus tänavu kiiresti nii mõneski maailma paigas. Näiteks Michigani osariigis (USA) asuval Isle Royale´i saarel oli rekordsoe talv. Nagu kohe selgitame, on põtradel selle üle ainult hea meel. Huntidel, taimestikul ja teadlastel aga mitte.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: NPS/John Vucetich, Michigan Technological University
Isle Royale´i saar on pakkunud teadusmaastikule ainulaadse võimaluse uurida loodust kontekstis, kus inimmõju on minimaalne. Inimeste pääsemine saarele on rangelt piiratud ning loomade küttimist seal ei toimu. Kuna ka kiskjate ja saakloomade liigirikkus on piiratud, siis on saarel olnud hea uurida hundi- ja põdrapopulatsioonide dünaamikat, inimmõjust ja konkureerivatest loomaliikidest sõltumata.
Juba 66 aastat järjest (ehk alates aastast 1958) on teadlased talviti väikese lennukiga saare kohal tiirutanud ja põtru-hunte kokku lugenud. Peamiseks meetodiks on lennukis olles lumelt jälgede otsimine, et seejärel loomadeni jõuda ja uurida, millega nad õieti tegelevad.
Enamasti on talvised uuringud kestnud 7 nädalat - jaanuari keskpaigast märtsi alguseni, hõlmates sellega ka huntide paaritumishooaja hilisveebruaris. Sel aastal jäid talvised uuringud aga kole lühikeseks, kestes vaid 2 nädalat. Pärast seda oli lumi sisuliselt läinud, muutes jälgede leidmise võimatuks. Samuti polnud enam jääd, mille peale lennuk oleks saanud maanduda.
Rolf Peterson, kes on Isle Royale’il talviseid uuringuid läbi viinud juba “kõigest” pool sajandit, ütles kohalikus taskuhäälingus, et pole varem saarel selliseid talviseid ilmastikutingimusi kohanud. Põtradele on soe talv aga rõõmuks. Nimelt on kohalike huntide üks peamine põdrajahi strateegia sõralised jääle ajada. Jääl on põdrad oma “tikk-kontsadega” üsna abitud ning huntidel on neid sedasi kergem kätte saada.
Meeldetuletuseks veel kokkuvõtlikult Isle Royale’i hundi-põdra uuringute viimaste aastate arengutest. Isle Royale´i saare pindala on 535,4 ruutkilomeetrit ehk umbes pool Hiiumaad. Pärast ligi 10 aastat, kus saarel toimivaid hundikarju polnud, kasvas niisugusel pisukesel saarel põtrade arv 2000 isendini. Võrdluseks nt Hiiumaal (mis on Isle Royale’ist poole suurem!) oli 2023. aastal põtru hinnanguliselt 170.
Arusaadavatel põhjustel oli põtrade niivõrd kõrgel arvukusel kohalikule metsale väga negatiivne mõju. Kuna Isle Royale on ühtlasi ka rahvuspark, mille looduslik seisund on väga tähtis, toodi 2018. ja 2019. aastal maismaalt saarele hunte, et hundipopulatsioon taastada. Hundid seadsid end kenasti sisse, süües nii põtru kui suviti ka kopraid. Praeguseks on huntide arvukus 30 isendi ringis ning saarel tegutseb kaks (võib-olla isegi kolm) tugevalt territoriaalset hundikarja, mis on saare ajaloo kontekstis normiks.
Lisaks huntide kisklusele hakkasid põdrad 2021. ja 2022. aastal ka ootuspäraselt nälga surema, kuna nad olid oma toiduvarud kohalikus flooras juba otsakorrale söönud. Tulemusena on nüüd, viis aastat hiljem, põtrade arvukus poole väiksem ehk umbes 1000 ringis. Arvatavasti (ja loodetavasti) langeb põtrade arvukus lähiajal veelgi.
Lisaks tõdes Rolf Peterson, et kuigi põdraarvukuse langus on muidu puid rõõmustanud, siis tänavu talvine lumevaesus oli ka taimestikule kahjuks: põdrad pääsesid ligi ka neile taimedele, mis muidu oleks lume all kaitstud olnud. Aga heakene küll, las neil vaestel näljastel põtradel olla vahepeal üks hingetõmbepaus kergema talve näol. Neil lips niigi läbi.
Taskuhäälingut saab inglise keeles kuulata siin: https://www.michiganpublic.
Teated
