Ilves

Harilik ilves ehk ilves      Lynx lynx

 

Ilveste arvukus hakkas langema 2008. aastal, kui meie metsades oli umbes sajakolmekümnel emasloomal pojad.

Madalseisu tipp jäi 2013-ndasse aastasse, kui emasilveste pesakondade arv langes alla poolesaja. Möödunud talve  loendusandmete põhjal võib rehkendada seitsmekümne pesakonnaga (poegi võib emasilvesel olla ühest neljani) ja järgmisel aastal peale madalseisu keelati jaht ilvestele, mis kehtib praeguseni.

Varjatud eluviisi ja madala arukusega ilvesed jäävad enamalt jaolt märkamata. Nende kaslaste elupaigaks sobivad metsade ja põldudega vahelduvad kultuurmaastikud. Päevased puhkamisasemed võib leida metsaveertest suurte kuuskede alt ja võsastikest. Õhtuhämaras tegutsemist alustanud ilves võib vahel kulgeda päris inimelamute läheduses. Mõne täiskasvanud isaslooma „kodupiirkond“ võib küündida isegi mitmesaja ruutkilomeetrini, millest vähemalt peaks pool olema metsaga kaetud. Sedavõrd suurt elualal võib asustada mitu emaslooma, kes oma oluliselt pisemalt kodualalt naljalt ei lahku.

Metskitsede, põhiliste ilveste saakloomade arvukus on viimastel aastatel suurenenud. Saagiks murtud metskitsest jätkub ilvesele mitmeks söögikorraks ja kaslane viibib saagi juures kuni söödav on otsakorral ehk kaks, kolm päeva. Saaklooma juurest võivad ilvest eemale peletada suuremad kiskjad või inimeste liikumine ja tuletame meelde, et läbikülmunud saagile kaslase hambad peale ei hakka.

Ilvese jälg on koera ja hundi jäljest ümaram

Talvisel ajal on ilvestel tallad karvadega kaetud, sestap sageli ilma küünisejälgedeta ja ebaselge kontuuriga. Kusagile ronides võivad näha olla neli küünisejälge. Jäljepikkus esijalal jääb ka suurel loomal alla kümne sentimeetri ja tagajala jälg on veidi väiksem.

Mõne päeva tagune ilvese jäljerida Tallinna ringteel, Luige risti kandis

Kui lund on piisavalt asetab ilves liikumisel tagajala esijala jälge. Tänavuste noorloomade ees liikuva emasilvese jälgedesse astuvad ka järglased ja nii on tihti arusaamatu mitu looma on jäljereas liikunud.