Tekst: Laura Kiiroja
Itaalias on sootuks teised mured kui meil Eestis. 2016. aastal Padovas toimunud koerlaste teemalisel teaduskonverentsil rääkis hunditeadlane Luigi Boitani, et Itaalias on 100 km2 peale 2-3 hunti ning 300-400 hulkuvat koera. Suur hulkuvate koerte hulk huntidega territooriumit jagamas toob kaasa omajagu keerukusi. Üks murekoht on kindlasti hübridiseerumine. Näiteks olevat Toskaana huntidest sisuliselt 50% hübriidid (kuigi käitumiselt siiski 100% hundilikud). Teistlaadi keerukat teemat - toidukonkurentsi - ilmestab alljärgnev video, mis on filmitud Abruzzo Appenniinide mägedel umbes 500 meetri kauguselt.
Antud juhul olid hulkuvad koerad segavaks faktoriks karjavalvekoertele, kes suures meeltesegaduses ja elevuses hulkuvate koertega kampa lõid ja metssigu taga ajama hakkasid. (Sellisel tasemel kiskjakäitumine ei ole muidugi ka märk headest karjavalvekoertest.)
Kui koerad olid ühe metssea kätte saanud, ilmusid ei-tea-kust välja kaks hunti, kes mängleva kergusega koerte saaklooma üle võtsid ning lõpetasid selle, mis koertel pooleli jäi - saaklooma murdmises on hundid hulka osavamad. Teiste loomade murtud saagi ülevõtmist nimetatakse kleptoparasitismiks. Vähemasti raportite kohaselt on enamjaolt selles võrrandis hulkuvad koerad need, kes huntide murtud saakloomade pealt kasu lõikavad. Antud juhul oli olukord aga vastupidine ning ilmselt pole seegi harv - lihtsalt vähem dokumenteeritud.
Huvitav on näha huntide enesekindlust ja selget kehakeelt. Koeri oli kokku üle 15, hunte aga 2. Hundid on koerte seas justkui politsei - nende domineeriv kehakeel on niivõrd selge ja nad on oma enesekindluse poolest koertest nii korralikult üle, et muud suurt polegi vaja, kui hambaid näidata, karv püsti ajada ning koerte suunas paar ehmatavat sammu teha, kui koerad juba alandlikult taanduvad. Eks see olegi selge kommunikatsiooni boonus - füüsiliste kakluste vältimine.
Video ja kuvatõmmis: Gianluca Damiani
https://www.facebook.com/
Teated
