Paar sõna mägra levikust Eestis – miks nad esinevad Saaremaal ja puuduvad teistel saartel. Saaremaale on mäger kunstlikult omal ajal 1960. aastatel sisse viidud ja seal on tema arvukus ka senini jõudsalt kasvanud. Aga teistele saartel ta ei ela, täpsemalt, 1957. aastal ilmunud raamatus “ENSV imetajad” kirjutatakse, et mägra esinemise kohta saartel puuduvad viimastest sajanditest andmed. Mis tähendab, et saartel teda teadaolevalt kunagi esinenud pole.
Mägrale on vesi ilmselgeks takistuseks. Muidu võiks ta näiteks Hiiumaal elada ja oleks juba ammu kõik elupaiga võimalused läbi kamminud, kuna tal on Saaremaal üpriski kitsaks läinud. Seal künnab ta juba üles suvilate muru ning rajab elupaiku isegi inimeste maja alla. Mis näitab, et kohalikud looduslikud elupaigad näivad mägrale olevat ammendatud. Aga üle mere ta ei lähe. Talvel jääga võiks ju minna, aga siis mäger magab.
Tänapäeval on mäger levinud Mandri-Eestis ja saartest vaid Saaremaal. Keegi ei tea, mitu mäkra Saaremaal elab – on aga teada, et rohkem kui kolmveerand kogu Eesti mäkradest kütitakse Saaremaal.
Vahva urulooma arvukus on veerandsajandi jooksul pidevalt tõusnud ning viimased aastad püsinud enam-vähem stabiilsena.

Tiit Hunt, rmk.ee