Eesti metsandus peab olema säästlik, värske statistika ei leevenda loodusteadlaste ja ühenduste muret

Eile, 20. detsembril esitletud statistilise metsainventuuri uus metoodika näitab seniarvatust suuremat metsa juurdekasvu.

Värskete andmete järgi on Eesti praegune raiemaht majandusmetsade netojuurdekasvu piires, ent arengukavas eesmärgiks seatud maht ületab seda enam kui 25% võrra.

Lisaks on väga oluline meeles pidada, et raiemahu püsimine netojuurdekasvu piires on ainult üks säästliku metsamajanduse kriteeriumitest.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on hea, et ühiskonnas käivitunud metsadebati raames on palju tähelepanu saanud raiemahu, juurdekasvu ning statistika teemad. Seetõttu peab uue aasta alul aruteludega jätkata, et leida lahendused metsapoliitika tasakaalustamiseks.

„Säästlik metsamajandus on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Mitte aga näilise kaasamise abil läbi surutud majandushuvid,” lisas Tüür.

Säästlik metsamajandus hõlmab metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ning sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil.

Keskkonnaagentuuri eile tutvustatud statistilise metsainventuuri esialgsetel tulemustel on Eesti majandusmetsade juurdekasv arvestades looduslikku väljalangevust 11,8 mln tm aastas ja aastane raiemaht oli 2015. aastal eksperthinnangu järgi 10,4 milj tm.

Kehtiv metsanduse arengukava seab eesmärgiks raiuda 12-15 mln tm. Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2013. aastal valminud analüüs näitas, et raiumisel üle 9 miljoni tm aastas, hakkab metsadesse seotud süsiniku tagavara vähenema.

Lisateave:

Tarmo Tüür, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees

53 411 020

tarmo@elfond.ee