Kobras ehk piiber       Castor fiber

Siseveekogude kaldaaladel on täiesti märgatavad kobraste tegevusjäljed, meie suurimad närilised peavad veel pulmi, muidu ettevaatlikud tegelased liiguvad ringi ka päevasel ajal. Olgu öeldud, et tiinus kestab kolm ja pool kuud.

Talve võis kobraste jaoks „pehmeks“ lugeda, toiduprobleeme polnud sest jää ja lume vähesus võimaldas edukalt veekogude kaldaaladel liikumist ning toiduvarude täiendamist. Tegu suurte, pruunikarvaliste, väärt kasukaga loomadega: kehapikkus jääb isegi suurematel isenditel alla meetri ning lapik soomustega kaetud saba alla poole meetri, kaalugi jagub vanematel loomadel kolmekümne kilo ringis.

Kasuka eest peavad veeloomad hoolt kandma: esijäsemed, millega toimetatakse suurte vesiehitiste rajamisel on hämmastavalt pisikesed. Tugevate tagajäsemete varvaste vahel ujulestad ning tagajalgade teise varba lõhestunud küüsi kasutatakse „kasukakammina“. Et karvkate  vettpidavana püsiks „hooldatakse“ seda sugemise käigus kuulsa kopranõrega, mida kastooreumiks kutsutakse. Lõhnanäärmete eritis on tugeva lõhnaga ning sellega, aga samuti anaalnäärmete abil märgistavad territooriumi nii emas-, kui isasloomad. Nn koduterritoorium suurus olend toidubaasist.

Täiskasvanud, üldjuhul monogaamsete kobraste vanaloomadega talvitusid koos nii üleeelmise, kui eelmise aasta hiliskevadel ilmavalgust näinud koprapojad – terve suguvõsa, aga teadmiseks, et tavaliselt on kopra pesakonnas üks kuni neli poega.  Innaaja möödudes, kui ilmad veidi kevadisemad, peavad üleeelmise aasta koprapojad alustama iseseisvat elu - neid lihtsalt ei lasta enam pesaurgu, mis asetseb kas jõekaldas või pesakuhilasse. Noorloomad jäävad veel alul vanaloomade territooriumile, neile teadaolevatesse varjeurgudesse, aga kevade edenedes sunnitakse nad ka sealt lahkuma – tuleb leida omale sobiv elupaik, eelistatult ka elukaaslane sest koos kodu rajamine läheb ladusamalt. Noored saavad suguküpseteks kolmandal, osa emasloomi juba teisel eluaastal.

Alutagusel lund ja jääd veel jagub.

Minu kodu

Kopraonu oma maja ukselävel einestamas. Eks ma unistan ise ka, et oleks selline elamine, mis lubaks hommikul uksel teed juua, ümbrust imetleda ja päeva algust vaadata. Eks paistab, mida elu toob ja kas unistused lähevad täide. Igatahes pani see pilt südame selles suunas kiiremini põksuma küll. Panoraam kaheksast kaadrist. Pikem külg on üüratu!