Oktoobri viies nädal

Eingereicht von Looduskalender - Mo., 05.11.2018 - 16.16
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Wikipedia ja Arne Ader

Textkörper

Iga kord, kui räägitakse kliimamuutustest, hakkab miski minus vaidlema, et ju selliseid sooje aegu on varemgi olnud ja pole siin midagi enneolematut.

Nüüd aga vaatan aknast välja ja mida ma näen? Viis päeva oleks justnagu Tartu elanud parajas talves, aga mu akna taga õitsevad endiselt rõõmsalt petuuniad. Need lõunamaa taimed, mida kunagi enne öökülmi välja ei tohi istutada.

Nüüd aga vaatan aknast välja ja mida ma näen? Viis päeva oleks justnagu Tartu elanud parajas talves, aga mu akna taga õitsevad endiselt rõõmsalt petuuniad. Need lõunamaa taimed, mida kunagi enne öökülmi välja ei tohi istutada.

Lumi suutis maha rebida paljude puude lehed ja oksad, muidugi ka üksjagu elektritraate, aga taimede kasvujanu ta kustutada ei suutnud.

Ohakalind

Ohakalind

Lumi, mis tuli lumivalgete luikede tiirutamisega ja püsis põllul koos nendesamade valgete luikedega, ei suutnud veel taimede kasvamist ja lõbutsemist seisma panna. Ainult tihaseid suutis ta hordidena majaakendest sisse vaatama meelitada. Tihase kollastele kõhtudele toob värvilisa põhjast saabunud ohakalindude papagoilikult kirju sulerüü ja rähnide punane turjatutt.

Veel ei ole aeg lindude toitmiseks, ehk mõne järgmise lumesapasaku ajal võite neile pekitüki välja panna. See meeldiks nüüd ka majade läheduses kopsivatele rähnidele. Aga sihvkasid ei maksa veel panna.

Lumi täitis aga kraavid ja ojad veega, lõpuks tõusis ka järvede kaldajoon. Aga kaevude ja allikate täitumiseni läheb veel tubli kuu aega. Siis jääb püsivalt maha ka lumi.

Praegu on aga merevee temperatuur +10 kraadi, mis võtab talisuplejadki tõsiselt mõtlema. Aga forellidel pole enam midagi teha, kudeaeg on käes ja marja heitmist sooja vette ei saa enam tagasi hoida.

Õhk on õues saanud oma niiskuse tagasi, selles keskkonnas võbelevad veel mõnuga ringi sääsed, vihmaussid, siilid ja konnadki. Sel nädalal said paljud lisada oma järjeraamatusse märke – “konna jäljed lumel”.

Aga kindlasti on paljude uste taga sel nädalal porisegused jäljed – mardisandid tulevad meid väisama.

Ja kuigi nad peavad läbima hälloviinitajate kadalipu, teevad tõelise mustaaja käigu meile reedel kasetohust maskidega sandikesed. Varbad neil ilmselt juba külmetavad, sest Eesti inimene ei pane sügisel väga varmalt sooje riideid selga.

Vanarahval oli ka mardipäevale mõeldes kombeks öelda, et kui enne marti seitse talve ära on, siis tuleb järgmisel aastal eriline viljasaak. Paraku ei mahu algavasse nädalasse seitse talve enam kuidagi ära, ehk siis, selline teise taseme viljasaak on meil järgmisel aastal ootamas.

Ja kallid emad, kui avastate, et teie tütar on mardipäeva eelõhtul oma riided põrandale sättinud, siis pole ta lihtsalt laisk ja lohakas, vaid ta loodab nii unes näha oma tulevast kallimat.

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite, um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere informationen“.