Maikuu esimestel päevadel kikitab kuluheina seest välja üks helekollane õieke.

Alguses vaatab ta nagu pitsiline kellukas silmi avades anuvalt taeva poole, paludes taevaisalt kevadvihmasid. Ja kui suured kosutavad vihmapiisad maha langevad, venib lilleke korraga poole pikemaks. Veel hetk ja kui vikerkaar taevavõlvil särama lööb, on ka kogu nurm nurmenukke täis.

Aga vanaaegsete nukkude pitspükse meenutavad õied ei kikita siis enam taeva poole, vaid ripuvad mitmekaupa pliiatsipikkuse varre otsas, justkui kuke kollased püksid pesunööril.

Nurmenukkude õite lõhn on imemagus, nii hea, et tasub sinna kohe nina sisse panna. Seda teevad hea meelega ka mesilased ja teisedki sumisejad. Kuid kõige mõnusam on maikuu piknikul nurmenuku õisi ja ratasringi ümber varre kasvavaid lehti salatiks krõmpsutada. Nende maitse meenutab pruuni magusat köharohtu, mida lapsena lusikalt mõnuga limpsisime. Ja tegelikult ongi nurmenukk hea köharohi.

Gustav Vilbaste raamatus „Eesti taimenimetused” on ära toodud 208 eesti rahvakeelset nurmenuku nime või nimevormi. Nii palju pole neid ühelgi teisel taimel.

Nurmenukk oli meie tuntuima etnobotaaniku lemmiktaim ja on raiutud ka tema hauakivile Kuusalus. Olgu lisatud, et nurmenukk on raiutud ka Eesti esimese naisprofessori Alma Tominga hauakivile Raadil.

Sel taimel on rahvasuus tõesti palju nimesid, näiteks on ta kikkapüks ja kanavarvas. Aga nurmenuku õis meenutab ka kuldsete võtmete kimpu. Ja nii pajatataksegi nurmenukust sellist lugu: “Peetrus, taevaväravate-vaht, sai kord teada, et keegi on teinud valevõtmed, millega tahetakse taeva tagumisi väravaid avada taevasse tungimiseks. See kohutas teda sedavõrd, et ta pillas võtmekimbu, mis kukkus tähelt tähele, kuni langes viimaks maa peale. Peetrus saatis küll kohe ingli maa peale, et ta tooks sealt võtmed ära. Aga juba olid jõudnud võtmed jälje maasse jätta, kust tärkas kullakarva lill. Kui ingel jälle võtmed üles viis jäi tärganud lill ikka kasvama ja kasvab edasi igal kevadel ning avab ikka kevadise lilletaeva.”

Miks ma nurmenukust seekord räägin? Sest sel aastal on see kuldne lilleke erilise au sisse tõstetud. Sajad Teeme-ära-talgulised vaatavad 4. mail sügavalt silma nurmenukurahvale ja panevad kirja nii parimad nurmenukupaigad, kui ka selle, mida nad 100 õiele silma vaadates näevad, kas esmalt emakaid või tolmukaid.

Mõlemat tüüpi õied on nurmenukkude kestmise jaoks olulised, sest nii suudavad sumisejad neid paremini tolmeldada. Uuri sinagi asja ja osale talgutel.

Aga kel teadustööks vähem lusti ja meel kurb, siis võiks nurmenukke ikkagi otsima minna. Pühal Hildegardil oli ta kurbuse eemaletõrjumise lill. Arvatakse, et võlujõu omandab taim, kui korjata teda paljajalu ja lugeda tema korjamise ajal tänupalveid.

Põllumeeste jaoks aga võiks oluline olla teadmine, et Karksi kandis kingiti heinategemise algul Veteemale kolm kanavarvast.

Aga pole vist inimest, kes poleks nurmenukuteed proovinud. Nurmenukutee on ilusat kuldset või oliivrohelist värvi ja just sellist värvi lõnga saadi temaga värvimisel.

Ravimina kasutatakse nurmanuku juurikaid, juuri, õisi ja lehti. Nurmenuku õieteed joodi külmetamise järel rinnahaiguste vastu, sellega raviti kurguhaigusi, peapööritust, südamenõrkust, jooksvat, närvihaigusi, jõuetust ja nõrkust. Pärnus on teatud isegi nurmenuku ravivõimest rõugete puhul.

Ka Euroopa Ravimiamet on teaduslikult tunnustanud hariliku nurmenuku juurte kasutamist traditsiooniliste ravivahenditena. Apteegirohtude puhul kasutatakse nurmenukujuurikat koos juurtega, mida korjatakse sügisel.

Lehti ja ka õisi kogutakse, kas veidi enne õitsemist või õitsemise ajal. Need kuivatatakse õhukese kihina temperatuuril mitte üle 50–60 °C.

Kuivatatud juurikat säilitatakse kuni 3 aastat, lehti ja õisi 2 aastat. siis on neist ka kasu.

Ja kuigi nurmenukku peetakse väga heaks C-vitamiini allikaks, on ta mõnedele inimestele vastunäidustatud. Juurestiku tõmmiseid ei soovitata anda alla 4-aastastele lastele ja raseduse ning imetamise ajal, aga ka siis, kui põete maopõletikku või haavandtõbe.

Kui tunnete peale tee joomist ebameeldivustunnet kõhus, iiveldust ja oksendamist, siis ilmselgelt nurmenukk teie ravija pole.

Ain Raal ütleb, et õitest valmistatud vesitõmmis võib vahel tekitada nahal ka allergilisi nähte, muus osas maapealsete osade kasutamine endast ohtu ei kujuta.