Kollane kõhrik kõdunevatel okstel hakkab hästi silma

Temperatuurirežiim püsis kogu nädala jooksul jätkuvalt pikaajalisest keskmisest kõrgemana. Kõige soojem oli ilm esmaspäeva õhtul ja järgneval ööl, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,8 kraadini.

Varem pole 1922. aastast algava vaatlusrea andmetel aasta lõpupäevadel nii kõrget temperatuuri Jõgeval esinenud.

Teisipäeva jooksul ilm jahenes ja hakkas sadama lörtsi. Aastavahetuseks taevas selgines, õhutemperatuur langes miinuspoolele. Keskööks hakkas veeloikudele moodustuma jääkiht ja maapinnal esines halla.

Aasta algas mõne külmakraadiga

1. jaanuaril kella ühe-kahe ajal oli külma -2,5 kraadi, aga hommikuks kella üheksaks oli külm möödas.

Uusaasta esimesed päevad kujunesid soojadeks ja tuulisteks. Õhutemperatuur püsis plusspoolel pühapäevani ja reedel mõõdeti maksimaalseks tuule kiiruseks 18 m/s.

Laupäevane tihe lumesadu

Uute talviste ilmade saabumisest andsid märku hootised lume- ja lörtsisajud laupäeval.

Pühapäeval olid madalad seisuveekogud jälle jäätunud

Pühapäeva hommikuks oli laiguti maa lumest valge ja termomeetrinäit langenud miinuspoolele ning järgneva päeva jooksul külmenemine jätkus.

31. detsembriks kogunes tänavu sügisest alates negatiivseid temperatuure -39 °C, mis on vaatlusrea keskmisest 146 miinuskraadi võrra vähem.

Aastavahetuse aeg oli temperatuurilt sobiv „haldja juuste“ ehk „jäähabeme“ kasvuks

Veelgi soojem on olnud talv aastavahetuseni negatiivsete temperatuuride summade järgi Jõgeval neljal korral (1929/30, 1974/75, 2011/12 ja 2017/18).

 

Jõgeval 6.1.2020.