Künnivares         Corvus frugilegus

Künnivaresed on meil ühed varasemad nn kevadekuulutajad, kuigi inimesed nendest just lugu ei pea, saabudes tavatalve korral veebruarikuu lõpul. Poole sajandi eest saabuti alles märtsikuus.

Tänavu pole Eestis ka fenoloogilises mõttes talve olnud: sest püsiv kumikate peaks katma maapinda kolmkümmend päeva järjepanu.

Künnivaresed on päevarändurid ja selliste lindude liikumist on kergem märgata. Mõnisada isendit meile ka talvitusid.

Künnivaresed pole meie jaoks niivõrd igapäevased, kui aasta läbi looduses toimetavad hallvaresed. Ka künnivaresed püsisid veel aastate eest looduslikus keskkonnas, aga on muutunud nüüdseks linnaparkide asukateks, kusjuures olid Eestis paikkonniti koguni täiesti tundmatud.

Künnivaresed on ronkadest pisemad, kuid oma hallide sugulastega ollakse suuruselt sarnased: pikkus alla poole meetri, kaalu neli- kuni viissada grammi. Nende must sulestik must veikleb päikese käes metalselt ja lillakaspunaselt.  Nokatüvikul märkame hallikasvalget paljast nahariba ja sõõrmete kohal puuduvad neil suled. Sellest tingitult tundub lindude veidi allapoole kaardunud tumehall nokk väga pikana.

Kus on künnivareseid juba nähtud: LINK