Massiline läbiränne meie rannikualadel kestab kogu oktoobrikuu vältel. Aule kohatakse mandril harva, kuid sügisrände aegu võib seltsinguid Peipsi järvel ikkagi kohata.
Aulid on kõige väiksemad sukelpardid ja mõlema sugupoole kaal algab poolest kilost, aga isegi suuremate isendite kaal ei küüni kiloni.
Just oktoobrikuus sulgivad isaslinnud hundsulestikku, muutudes kontrastselt valge ja mustjaspruuni kirjuks ja kahe peene kulunud sabasule asemele kasvavad uued mustad ning pikemad. Nende noka tüvik ja tipp on tumehallid, kuid keskosa muutub kas kollakaks või isegi roosaks.
Emaslindude sulgrüü on aasta läbi peaaegu sarnane. Sügisel ümber silma ja külgkaela valge, nokk tumehall, lagipea kael ja selg tumepruunid, alapool valge, tiivaalused tumehallid ning saba lühike. Sarnased näevad välja ka tänavused noorlinnud.
Meil talvituvate aulide seltsingutest, toitumisest ja käitumisest arutleme lähemalt jõulukuul.
Aulide arvukus on viimase kümnekonna aastaga oluliselt kahanenud ja nad arvatud Euroopas ohustatud liikide hulka. Muuhulgas on keelatud ka jahipidamine.
Aulid rändel
Aulide vaatlused: LINK
Sukelpartidest oleme seni tutvustanud:
Must- ja tõmmuvaeraid: LINK
Hahka: LINK
Punapea-varte: LINK
Merivarte: LINK
