Põllumajandus- ja toiduameti teatel tuvastati Valga vallas rebasel ning Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus kährikul koerte katk.

PTA loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on koerte katku tuvastatud nii eelmisel kui ka käesoleval aastal pea kõikjal Eestis. Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Hiiumaal, Jõgevamaal ja Valgamaal.

"Haigust on tuvastatud nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis, samuti Hiiumaal. Kuna koerte katk on väga nakkav ja ohustab kõiki koeri, siis tuleks oma lemmikud vaktsineerida, sest see on ainus viis ennetamaks haigestumist," selgitas Kalda.

Üldjuhul lõpeb vaktsineerimata loomadel haigus surmaga. Koerte katk ohustab igas vanuses koeri, aga ennekõike on ohustatud kutsikad ja noored koerad.

Koerte katku leviku vältimiseks tuleks lemmiklooma vaktsineerida regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, vältida lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega. Haige või kummaliselt käituva metslooma märkamisest tuleks teavitada loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247.

Haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikad on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on kolm kuni seitse päeva või kauem.