Sademeid on kohati jagunud normist rohkemgi ja seeneleidudest räägitakse suisa avalikult. Nädalavahetusel võiks metsa vaatama minna sest järgmisel nädalavahetuse võib juba hilja olla ehk kirjeldatud seente aeg hakkab mööda saama või kui trehvab ka leidma ei sünni vanad seened enam süüa. 

NB! värskelt kevadkogritsaid toiduks tarvitada ei tohi sest on ohtlikult mürgine. Kindlasti ei tohiks korjata vananenud seeni, mille servad juba kuivama hakanud. Alles poole tunnise rohke veega kupatamise järel võime hakata mõnd maitsvat seenerooga valmistama

Kevadkogritsaid kasvab üle Eesti ja mõni leiukoht võib seenelist rikkalikult üllatada. Otsida võiks liivastest männikutest. Kevadkogritsad kasvavad nii pinnasel, aga ka okaspuude kõdupuidul.

Sageli on kevadkogritsad ebakorrapärase kujuga ja sügavalt kurrulised. Seene alumine serv kasvab kreemika jalaga kokku. Noored seenekübarad punakaspruunid, kuid vanalt kohvipruunid nagu Arne pildil näha. Seenekübara läbimõõt võib küündida kümne sentimeetrini. Seene jalg vanematel seentel õõnes ja umbes viie sentimeetrise pikkusega.

Pole mina kohanud veel ussitanud kevadkogritsaid.

Hiidkogrits ( www.loodusemees.ee)

Kui kevadkogritsad kasvavad männikutes, siis hiidkogritsaid leiame me kuuse-segametsadest. Seen kasvab nii pinnasel, kõdunenud puidul, kui vanade kändude läheduses. Eelistades niiskeid kasvukohti ning lubjarikkamat kasvupinnast.

Välimuselt kevadkogritsa sarnane, aga kübar heledama värvusega, kuid suurem ja massiivsem.

Mõlemaid kogritsaliike võime leida vahel ja koguni arvukalt hoopis raiesmikelt.

Paraku pole hiidkogritsa mürgisust uuritud, seega käitume pigem alalhoidlikult ja enne seeneroa valmistamist kupatagem neid nagu kevadkogritsaidki.